[KES] Kihnu sõnaraamat

töᵉnk <töngi, .tönki>
1. van koll, peletis; naljamees (pulmas) ▪ Mari aas pahupidi kassuka selga ning läks tönki tegemä Mari ajas pahempidi kasuka selga ja läks kolli tegema; Kui kört ond löölös, näed nao töᵉnk vällä piltl Kui seelik on lõdvalt seljas, näed välja nagu peletis; Töᵉnk ond pulmõs naljamies Tönk on pulmades naljamees. Vrd jõulu|töᵉnk; .niäri|töᵉnk; pöök
2. puunukk, millel oli pikk nokk nagu linalõugutil ja sellega plagistati