[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

.aama <.aada, aa>
1. lükkama, tõukamaTorm aas laeva kummuli Torm ajas laeva kummuli; Tädi ning mamma aitasid miol kanga piäle aada Tädi ja vanaema aitasid mul kanga peale ajada (lõime kangaspuudele seada); Raiub iässe muti auku, et muᵉtt alla aada Raiub jäässe auku, et võrk jää alla ajada; Tämä akkas väntä ümberkaodu aama Ta hakkas vänta ringi ajama; Taris õuni võtma hakata ning vaod lahti aada Vaja kartuleid võtma hakata ja vaod lahti ajada (adraga) || (kokku) kogumaRaha aetassõ enne ää, siis akatassõ nuõrikukannikast jagama Raha kogutakse enne kokku, siis hakatakse noorikukannikat jagama (pulma teisel päeval); Kissi raha aama akkab? Kes hakkab [pulmas] raha koguma?; Nied aan ikka salapiiritusõ vädämisegä jõrmsa raha kogo Need ajanud salapiirituse veoga ikka tohutu raha kokku
2. minema sundima; tagant kihutama, jooksutamaIsa käskis lambad põllu pealt minema aada Isa käskis lambad põllu pealt minema ajada; Varõsõd tulõb minemä aada Varesed tuleb minema ajada (eemale peletada); Koeralõ mieldib kassi tagant aada Koerale meeldib kassi taga ajada; Tjakk aas randõs teisi obosi tagant Täkk ajas rannas teisi hobuseid taga || üles .aama äratama; kergitamaEmä aab lapsõ vara üles Ema ajab lapse vara üles; Aab Umala puõlt uõbi üles Umala poolt ajab äiksepilve üles
3. sisse panema, (läbi) suruma, (kuhugi) toppimaMeie aasimõ puru alla ning saemõ laeva üsä viksiks Me toppisime puru alla [laeva tihendades] ja saime laeva üsna vettpidavaks; Sie jahu muedu ei sünnü, kui aa sõõlast läbi See jahu ei sünni muidu [süüa], kui aja läbi sõela; Aas ju testel ussi levässe piltl Ajas ju teistel ussi leiva sisse (ajas sõbrad tülli) || .piäle .aama manguma, peale käimaJälle tulõb ühte piäle aama Jälle tuleb midagi peale ajama (endale manguma)
4. tundmust, meeleolu esile kutsumaSiokõ lödisejä rasunõ pekk, et jälestüse aab piäle Selline lödisev rasvane pekk, et ajab jälestuse peale
5. läbi .aama hakkama saama, toime tulema; ▪ Sui võib jõlma kengetä läbi aada Suvel võib ilma pasteldeta läbi ajada

.andma <anda, anna; nud-kesks ann> ulatama, pakkuma; loovutamaSuad miolõ korra oma tillevoni anda ve? Kas saad mulle korraks oma telefoni anda?; Anna luõmalõ priipäräst seüä, süeb oma lõhki Anna loomale volilt süüa, sööb enda lõhki; Emä, meitel mõnda maᵉrtõlõ anda kua ond vä? Ema, kas meil mardisantidele midagi anda ka on?; Talbusõlistõlõ andassõ seüä kua Talgulistele antakse süüa ka; Egäüks mehem võtma kui andma Igaüks võtab meelsamini kui annab; Ljõnna kolidõs tuli koer ää anda Linna kolides tuli koer ära anda; Sie tiätüs tulõb otsõkohe edekohe anda See teade tuleb otsekohe edasi anda; Anna mio raamat tahakohe Anna mu raamat tagasi ||Ma andsi talõ sedäsi tiädä, et sjõttus mieles seesäb Ma andsin talle kohe niimoodi teada, et see tal ka sittudes meeles seisab (karistuseks kõva keretäis); Nied andsid valusad tuld Need [männikäbid] andsid käredat tuld || .järge .andma järele andma, vaibumaVahel annab ambavalu kupust järge Vahel annab hambavalu kupupanekuga järele || .piiri .andma kätte andma; juurde tulemaVana kaᵉss ei annass mio piiri Vana kass ei andnud mulle kätte || tahakohe .andma tagasi andma, tagastama || .vällä .andma välja andma, välja tulemaKas sellest kangast andka jaki vällä? Kas sellest kangast annab ikka jaki välja? (piisab jaki tegemiseks) || üles .andma kirja panema, registreerimaPapa oli lakku täüde oln, kui üles andmõs käüs Isa olnud purupurjus, kui käis lapse nime kirja panemas

.jõudma <jõoda, jõva>
1. jõudma; suutma, jaksamaMia’mtõ jõva kua üksi kõiki valmis tehä Mina ei jõua ka üksinda kõike valmis teha; Sai pitkä puhu juõsta, enäm ei jõva Sai pikalt joostud, enam ei suuda; Kantka kissi jõvab, mia ei jõva Kandku, kes jõuab, mina [enam] ei jaksa; Vai nda viksist muass, et jõva'mtõ vällä kjõsku Vai nii tugevasti maa sees, et mitte ei jaksa välja kiskuda; Tämä'mte jõodõ nda paelu tüed tehä, kui Mari tahtõ Ta ei jõudvat nii palju tööd teha, kui Mari tahtvat
2. (ajaliselt) tulema, saabumaEi jõvass praami piäle Ei jõudnud praamile; Praam jõudis iäre Praam jõudis [kai] äärde; Kui Tjakulao sadama jõvamõ, nääme viel Vahtrat ning Taput Kui Täkulaiu sadamasse jõuame, näeme veel Vahtrat ja Taput; Viimne märgigä asi, mis inimesele sai, oli rist aua piäl, kui aeg ühekorra sjõnnamualõ jõudis Viimne [pere]märgiga asi, mis inimesele sai, oli rist haual, kui aeg ükskord sinnamaale jõudis (kui kord aeg käes) || .järge .jõudma järele jõudmaKatsumõ testele järge jõoda Üritame teistele järele jõuda
3. edenema; saavutama; ▪ Suurõ tüegä võib kaugõlõ vällä jõoda Suure tööga võib kaugele jõuda (palju saavutada); Kussõ me ühekorra vällä jõvamõ oma eluga Kuhu me ükskord välja jõuame oma eluga

.lüemä <.leüä, lüe; lihtmin lei>
1. lööma, lööki andmaAug lei muti lõhki ning pani minemä Haug lõi võrgu lõhki ja pani minema; Lüe kuanõ piäle üks põks viel, et kindi lähäb Löö kaane peale üks põks veel, et see kinni läheks || .lüedäv kesks löödavOnd üks lüedäv luõmukõ (knk) On üks löödav loomake (laisk inimene, keda on vaja tööle sundida)
2. (ahinguga) kala püüdmaMede vana suan siokõst suurt augi ahengaga leüä, et murdn varrõ ää Meie vana saanud ahinguga sihukest suurt haugi lüüa, et murdnud [ahingu]varre ära
3. löögimänge mängimaPoesid leüäd tanavas kjõtsu Poisid löövad külatänaval ketast
4. kinnitama naelte, pulkade vms sisselöömisegaMia lähä varna seenä külge lüemä Ma lähen varna seina külge lööma; Raudtald leüäkse alla laevalõ Raudtald lüüakse alla laevale
5. välku löömaJuba lei välku, varssi akkab müristämä Juba lõi välku, varsti hakkab müristama
6. (järsku) tulema, (kuhugi) tekkimaMaossõ lei suurõ valu Makku lõi suure valu; Südämesse lei valu Südamesse lõi valu; Ristluudõssõ lei juõksva sisse Ristluudesse lõi jooksva sisse || .vällä .lüemä tunda andmaJu tal oli aigusõ vjõmb juba ammu siss, nüüd lei vällä Ju tal oli haigusevimm juba ammu sees, nüüd lõi välja
7. paiskama, viskamaKui trummõl iästi juoniss ond, siis lüeb vilja vällä Kui trumlil on hea hoog sees, siis viskab vilja välja

.suama <.suaja, sua; lihtmin saemõ, lihtmin sai>
1. (oma valdusse) saama; saadaval olemaVene aa lõppus olõss kedägi suaja Vene ajal lõpus ei olnud [poest] midagi saada; Mardid suavad oma kraami käde Mardisandid saavad oma kraami kätte || .kaela .suama piltl kohustuseks saamaMia sai küll kalgu kaela Ma sain nüüd küll koorma kaela
2. tunda, kogeda saamaSai terve päävä kuastajaa vahel ruõmata Sai terve päeva kapsapeenra vahel roomata; Saemõ parajutõ enne päävä luuja minemist õngõjaa sisse Saime parajasti enne päikese loojumist õngerivi merre (lastud); Endsel aal suan ikka suarlastõga jahti Vanasti on ikka saarlastega nalja saanud; Suab nähä, kas mõni puᵉnt viel tulõb Saab näha, kas mõni punt veel tuleb (mardisante) || läbi .suama toime tulemaMia sua oma vanõmatõga igänes iästi läbi Ma saan oma vanematega väga hästi läbi || .otsa .suama (otsa) lõppemaPutõr sai otsa, aga voᵉrsta viel küll Puder sai otsa, aga vorste on veel küll

sugima <sugida, sugi> tekkima, sugenema; tulemaMis'sest kua vällä sugib? Mis sellest ka välja tuleb?

tulõma <.tulla, tulõ, käskiv kv ää tulg 'ära tule' >
1. tulema; saabumaTulõd kua või tulõ'mtõ? Tuled ka või ei tule?; Keväde tulad aavid ruaᵉvõssõ Kevadel tulevad haugid kraavidesse (kudema); Tiä, mis'näd siäl viel köngerdäväd, et sua ühekorra tuldud'mte Ei tea, mis nad seal veel koperdavad, et ei saa ükskord tuldud; Tulõ omitõ abi! Tule ometi appi!; Mjõllas ljõnnast tahakohe tulõtõ? Millal te linnast tagasi tulete? || maha tulõma jääkattest vabanemaKui Pärnü jõgi maha tulõb, siis üheksä päävä päräst lähäb mere iä kua Kui Pärnu jõel on jääminek, siis üheksa päeva pärast läheb merejää ka || .vällä tulõma hakkama saama, toime tulemaKudas küll nende rahadõga vällä tulõd Kuidas sa küll nende rahadega välja tuled
2. (millegi paiknemise kohta)Kui Sitnä otsast kaodu olõme, siis tulad Tooma, Lulli, Tõnu Kui Sitnä neemetipust möödas oleme, siis tulevad Tooma, Lulli, Tõnu (talu)
3. vaja olema, pidamaNied paissid ise tiädväd, kussõ tulõb kuõᵉs võtta Need paistsid ise teadvat, kuhu tuleb siht võtta; Mia jälle imetlesi, kudas õpõtajal kõik sie mieles seesäb, mis riäki tulõb Ma jälle imestasin, kuidas kirikuõpetajal kõik see meeles seisab, mida tuleb rääkida; Ein tuli kõik ää tehä Kogu hein tuli valmis teha

.õigõ <.õigõ, .õigõd; keskv .õigõm>
1. õige; tõelineSie ei põlõ õigõ asi, kolõ kaua kadun See ei ole õige asi, väga kaua on kadunud; Mede ljõpp vist ruõstõtõt, vagavaga ei näütä õigõd tuult Meie tuulelipp on vist roostetanud, vaikse ilmaga ei näita õiget tuult; Meite poestõ laevastik oli siis kua õigõtõ laevõ muõdi ankrus siäl Sigatsuaru sadamas Meie poiste [mängu]laevastik oli siis ka tõeliste laevade moodi ankrus seal Sigatsuaru sadamas || (ütlustes) ▪ Õigõ põrguline! Päris põrguline! || .õigõks .suama hakkama saama, toime tulemaSelle suiks oli mia parajaks poesiks arvatud, kis luõmõga õigõks suab Selleks suveks olin ma parajaks poisiks arvatud, kes loomadega toime tuleb; Kudas ikka üksi kolmõ lapsõga õigõks suad? Kuidas sa ikka üksinda kolme lapsega hakkama saad?; Küll suamõ õigõks Küll saame hakkama; Teste siäs kjõskus egä riieldes õigõks ei sua Teiste hulgas kakeldes ja riieldes hakkama ei saa
2. sirgeÕigõ jalaga Sirge (paindumata) jalaga; Õigõ mies nagu püss Sirge mees nagu püss

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur