[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 49 artiklit

abi <abi, abi>
1. nimis abi, aitamineMia palusi sõbralt abi Ma palusin sõbralt abi; Sio abissõ mia enäm ei usu Sinu abisse ma enam ei usu; Pojad raskõd kasvata, aga poegõst suab vanadusõs abi kua Pojad on rasked kasvatada, aga poegadest on vanaduses abi ka; Lastõst juba abi käe Lastest on juba abi käes (saab juba abi)
2. määrs appi, abiksTulõ'nd korra abi! Tule nüüd korraks appi!; Ta lähäb oma sugulast abi Ta läheb oma sugulasele appi

aeg <aa, .aega>
1. ajalõik; teatud periood; ilmKueva aaga ond iä einä tehä Kuiva ajaga on hea heina teha; Vanal aal käüdi mõisõs tiol Vanal ajal käidi mõisas teol; Tämäl ollõ ikka rutt aeg Tal olevat ikka kiire aeg; Mia oli parajutõ kois pitkes, kui sündüs kieväks aaks Ma olin parajasti kois pikali, kui algas torm; Läks lendäväks aaks Läks tormiks
2. kasutada olev aeg, ettenähtud ajalõikRängeldä egä päe sedäsi, et ei põlõ aega ändä aogu piäle panna piltl Rahmelda iga päev sedasi, et ei ole aega hända augu peale panna; Ei sua enäm aega anda Ei saa enam aega anda || .aega .tienmä aega teenimaTämä oli sõjaväes aega tienmes Ta oli sõjaväes aega teenimas
3. ajahetk, moment; tähtaegTüe olga õigõd aega tehtüd Töö olgu õigeks ajaks tehtud; Õonad tulõb õigõ aaga maha panna, siis ei ussita naa paelu ää Kartulid tuleb õigel ajal maha panna, siis ei ussita nii palju ära (traatuss ei tule sisse) || kellaaegMis kellu aast ta ljõnna lähäb? Mis kellast ta Pärnusse läheb? || oma .aegaLehm tahab oma aega lüpsä Lehm tahab omal ajal lüpsta (kindlatel kellaaegadel)

.alla
1. määrs allaPuagist alla uatõs üsä jõrmus küll Tuletornist alla vaadata on üsna hirmus küll; Mõnõd suurõmad kuastalehed tuli puᵉllõlõ alla panna Mõned suuremad kapsalehed tuli [ahjus] leivapätsidele alla panna; Lapsõd käösid ljõugu lasmõs mõnõst kõrgõst angõst alla Lapsed käisid liugu laskmas mõnest kõrgest hangest alla; Viimes tuli vesi sjõnna ratastõssõ, lapsõlõ alla Viimaks tuli vesi sinna vankrisse, lapsele alla (lapsevankriga laiule minnes)
2. tagas (kellegi, millegi) alla, juurdeRabatud vihud taotasimõ uksõ alla Rabatud vihud viskasime ukse alla; Isä siädis suurõ sauõruusi renni alla Isa seadis suure savikruusi [mahla]renni alla || lähedusseMio silmä alla ää tulg enäm! Minu silma alla ära enam tule! ||Süemä alla ning süemä piäle uus Söögi alla ning söögi peale (millegi lõputust korrutamisest)
3. tagas (kellegi, millegi) alluvusse; käsutusse, juhtimiseleVene kotkas võtn selle laastõt mua oma alla, Ruõtsi käest võtn ää Vene kotkas võtnud selle laastatud maa oma alla, Rootsi käest võtnud ära; Sist nda aigõ, et piäb tohtri alla minemä Seest nii haige, et peab tohtri käe alla minema

aᵉrm2 <armi, .armi>
1. (haava)armEnä miokõ aᵉrm miol njao piäle jäi! Vaata siis, milline arm mul näo peale jäi!; Miol käe pioss lapsõst piäle puaᵉr armi Mul peopesas lapsest saati paar armi
2. sälk, sisselõigeLeikad tominga vitsad, kaks tükki, otstesse leikad armid sisse, et nüör ära ei tule Lõikad toomingavitsad, kaks tükki, siis lõikad otstesse sälgud sisse, et nöör üle ei tuleks

asi <asja, .asja>
1. asi, ese; riistKõik asjad unnikus koos Kõik asjad hunnikus koos; Viimne märgigä asi, mis inimesele sai, oli rist aua piäl Viimne [pere]märgiga asi, mis inimesele sai, oli rist haua peal
2. asjaolu; tegevus, asjatoimetusKui asi siokõ ond, tulõ mia enäm kordagid abi siolõ Kui asi selline on, siis ei tule ma sulle enam kordagi appi; Nüüd ond asi siokõ, et piäme lehmä ää viimä Nüüd on asi selline, et peame lehma ära viima (maha müüma); Kui kodo kuevad riided selgä suan, oln otsõ teene asi Kui kodus kuivad riided selga saanud, olnud kohe teine asi (teine tunne); Kirikus käümine oligi jõululaupa õhta piämine asi Kirikuskäik oligi jõululaupäeva õhtul peaasi || .asja olõma pistmist olemaLastõl oli õhta leväkoti juurõ kua asja, kui lõunast liha ning leibä järge oli jäen Lastel oli ka õhtul leivakoti juurde asja, kui lõunaeinest oli liha ja leiba järele jäänud
3. midagi kasulikku, väärtuslikkuEndised mutid põlõ asjad kedägid, va jämedäd puraskid Endised püünised pole midagi väärt, ühed jämedad purakad on (suured kobakad); Siia kala põlõ enäm asi kedägi, kui kaua suõlõs seesäb, lähäb tuemas Siiakala pole enam midagi väärt, kui ta kaua soolas seisab, läheb tuimaks
4. rõhutav osis ühendis „mis asja“Mis asja’ka sia aad! Mis asja sa ikka ajad! (mis jutt see nüüd on!); Mis asja paassõ panna? Mida patta panna? (mis me söögiks teeme?). Vrd msasi; sasi2

ede2
1. määrs ette; ruumiliselt või ajaliselt ettepooleLasõ oma obo ede! Lase oma hobune ette (minust mööda)!; Täpselt jõstus miolõ ede Istus mulle täpselt ette; Kört iest kulun, taris uus laid ede aada Seelik eest kulunud, tarvis uus laid ette ajada; Mia otsõ tulõ, ennemä taota lehmele korra ühte ede Ma kohe tulen, enne viskan lehmadele veel midagi ette || jalgu, tüliksÄä tulg miolõ ede praegu! Ära tule mulle ette praegu! (hoia eemale)
2. tagas etteJuõsug mitte autu ede! Ära jookse auto ette!; Ise läks sängü, mjõnd pani sängü ede valvama Ise läks sängi, mind pani sängi ette valvama; Täpselt tuli mio ede seismä, näess mia enäm tantsu egä kedägi Tuli täpselt minu ette seisma, ei näinud ma enam tantsu ega midagi; Mia lei pimedäs vasta puud muhu otsa ede Ma lõin pimedas puu vastu muhu otsa ette; Siis ju olõss autusi egä kedägi, obo lüedi ratastõ ede ning Siis ei olnud ju autosid ega midagi, hobune pandi vankri ette

enäm
1. rohkem, enamSedä enäm suad, sedä enäm tahad Mida enam saad, seda rohkem tahad
2. (hrl eitavas lauses) üldse, rohkem (mitte); praegu; edaspidiSiokõst sitsiriiet enäm ei tehtä Sellist sitsiriiet enam ei tehta (tänapäeval); Mia enäm küll sioksõ jõlmaga ülemere ei lähä Mina enam küll sihukese ilmaga üle mere ei lähe; Mio silmä alla’mtõ enäm tulg! Minu silma alla ära rohkem tule!; Miä enäm talõ abi ei lähä Mina talle rohkem appi ei lähe

.jälle1
1. jälle, taas; uuestiLarbi oma kere suppi täüde, liha suamõ teese päävä jälle Larbi oma kere suppi täis, liha saame jälle [mõni] teine päev; Tulõ varssi jälle tahakohe Tule varsti jälle tagasi
2. seevastu; omakorda; agaSie jälle üsä lendüs Tema on seevastu üsna lennus (pidevalt liikvel)

kahatsõma <kahatsõ, kahatsõ> kahetsemaNüüd ma olõss kahatsõn, olõss ma vassika ää kaotan Nüüd ma oleksin kahetsenud, [kui] ma oleks vasika ära kaotanud (st tapale saatnud); Küll päräst kahatsõd, et tulõss'mtõ Küll sa pärast kahetsed, et ei tulnud (kui sa nüüd ei tule)

kiel <kiele, kielt, sisseü .kiele>
1. keel, kõne- ja maitsmiselundNda kjõpakas puaᵉt, et ei või kielt teiss lõugõs oeda Nii kipakas paat, et ei või keelt teises lõuapooles hoida (hoia keel keset suud, muidu läheb paat ümber); Kalal kiel küll, aga iält sua ühti tehtüd Kalal on keel küll, aga häält ta tehtud ei saa (ei häälitse); Nda kjõtsad põllud tehässe, sioksõd nao kassi kieled piltl Nii kitsad põllud tehakse, justkui kassikeeled || janustAnna jõua, kiel kuin Anna juua, keel on kuivanud (kurk on kuiv)
2. keel, suhtlemisvahendEsti kiel suus, suab ju küsüdä, kui ise tiä’mte Eesti keel suus, saab ju küsida, kui ise ei tea; Egäs valdõs oma kiel (vns) Igas vallas on oma keelepruuk; Panõ sie esti kiele ümber Tõlgi see eesti keelde || piltl juttÄä tulg jälle meile oma mesise kielegä Ära tule meile jälle oma mesise jutuga || kiele piäl peaaegu meenumaMiol ei tulõ selle kaptõni nimi miele, üsä kiele piäl Mul ei tule selle kapteni nimi meelde, aga on üsna keele peal
3. piltl keel eseme osanaAi-ai, miokõ siol kõht ond, nao viiuli kieled, naa venün nlj Oi milline kõht sul on, nagu viiulikeeled, nii veninud (kõhuvoldid) || piltl (valgus)kiirPäävä kiel paestab viel Veel on päikesekiirt näha (loojuvast päikesest)

koja <koja, koja, sisseü koja> eeskodaSuabastõga tuba ää tulg, jätä koja Ära saabastega tuppa tule, jäta kotta; Miol oli kaks taskulampi kojas nagi otsõs, nüüd põlõ jälle ühtegid Mul oli kojas nagis kaks taskulampi, nüüd pole enam ühtegi; Mine tuõ saona kojast puᵉrka Mine too sauna esikust purke

koᵉnn <konni, .konni>
1. lastek täiSoe mio konnid maha Kammi minu täid maha (juustest välja)
2. lastek kollKoᵉnn minna põõsa sügüse Koll minevat sügisel põõsasse; Tule'ä, konnid tulad! Tule ära, kollid tulevad! (hirmutati lapsi). Vrd kolo|maᵉts; öök
3. lastek kuivanud tatitükkTulõ siia, mia võta siol konni ninäst ää! Tule siia, ma võtan sul konni ninast ära! (lapsele)

kurikas <kurika, kurikast> (pesu)kurikas; puunuiMeie ei suaks vjõrutõt, kui'mtõ kurikast olõks olad Me ei saaks pesu pesta, kui meil poleks kurikat; Mia anna siolõ omalõ kurikast piltl Ma annan sulle endale nuiaga (ära tule ähvardama) || kolgi kurikas vaalikurikas (pleegitatud kanga siledaks kolkimiseks); mõrra kurikas puunui mõrravaiade merepõhja löömiseks

.kustama <.kusta, .kusta> kustutamaKusta tuli ää kui õuõ lähäd Kustuta [lae]tuli ära, kui õue lähed; Korsna otsast tuli vesi sisse, tulõ kustas ää Korstna otsast tuli vesi sisse, kustutas tule [ahjus] ära. Vrd kustutama

kustutama <kustuta, kustuta> kustutama, põlemisele lõppu tegemaLõpuks saemõ tulõ kustutõt Lõpuks saime [kahju]tule kustutatud. Vt .kustama

küünäl <.küündlä ~ .küünlä, küünält; mitm om küünälde ~ .küünläte> küünalLamba rasvast kastõtassõ küündli Lambarasvast kastetakse küünlaid; Küünälde tuli põlõ elekri vasta kedägi Küünalde tuli ei saa elektri[tule] vastu; Kui mia piäks siost lahti suama, üsä otsõ panõ kirikus küündlä kuju ede põlõma Kui ma peaks sust lahti saama, panen otsekohe kirikus kuju ette küünla põlema

lederi|püksid mitm <lederi|.pükse, lederi|.püksä> õhukesest riidest püksidÄä tulg sioksõtõ lederi püksegä vällä, külm võtab ää Ära tule selliste õhukesest riidest pükstega õue, külm võtab su ära

lussikas <lussika, lussikast> lusikasTalbusõ aaks piäb küläst lussiku lainama Talgu ajaks peab külast lusikaid laenama; Eit pani või kaussi ning suõlvett piäle, õerus siis lussikaga mjõtu korda segämini Vanaema pani või kaussi ja soolvett peale, siis hõõrus lusikaga kõik mitu korda segi (siis ei tule rääsunud maitset) ||Taotas lussika lava alla piltl Viskas lusika laua alla (suri ära)

maik <maegu, .maiku>
1. maik, maitseSaᵉnt maik suus Halb maiste on suus; Iä maeguga Hea maiguga (maitsev) || .maiku .katsma maitsma; maitset proovimaTulõ, katsu mede õllõ maiku kua Tule maitse meie õlut ka; Andkõ miolõ kua maiku katsu Andke mulle ka maitsta. Vrd magu2
2. mõnu, lustJuõdikuga põlõ kellegi maik elädä piltl Joodikuga pole mingit mõnu koos elada; Mis maik sel tüel viel ond, kui inimene külmetäb piltl Mis lusti sest tööst enam on, kui inimene külmetab

mia ~ ma ~ <mio ~ mu, mjõnd; sisseü .miossõ ~ .mussõ, alaleü .miolõ ~ mulõ, kaasaü .mioga ~ muga> minaMia tie küll küläjutta kua, aga kõik mitte põlõ mio jutud Mina teen küll külajutte ka, aga [ega] kõik ei ole minu jutud; Kül'mä tiä Küll ma tean; Sia usu miossõ mitte natukõst Sa ei usu minusse mitte natukestki (mitte sugugi); Üks poiss tuli miolõ vasta Üks poiss tuli mulle vastu; Tulõ muga seltsis sauna Tule koos minuga sauna

muedu
1. muidu, (ilma)asjata; ainult, lihtsaltSai muedu akkata sjõtta toᵉrkma, nüüd aesõb piltl Asjata sai hakata sitta torkima, nüüd haiseb (miski või keegi oleks tulnud rahule jätta); Suurõmad vjõlla põlõgid, muedu karvad üksi Suuremat villa polegi, ainult üksnes karvad (lambaniitmisest)
2. tasutaMuedu sua kedägi, ikka raha iest Muidu ei saa midagi, ikka raha eest (tuleb osta)
3. vastasel juhulPanõ õngõtõlõ kastiss põrk piäle, muedu lähtväd segämini Pane õngedele kastis põrk peale, muidu lähevad segamini; Viina pudõli koᵉrk pannassõ lakiga kindi, muedu engäb ää Viinapudeli kork pannakse lakiga kinni, muidu [viin] hingab ära
4. muul viisil, teisitiMuedu sellele raha oidjalõ surm ei tulõ, ku piäb oma amõti mõnõlõ teesele edekohe anma Muidu sellele rahahoidjale surm ei tule, kui et ta peab oma ameti kellelegi teisele edasi andma

mürgitämä <mürgitä, mürgitä> uus mürgitama, viljapuid pritsimaNied mürgitäte egä keväde õmbusi, siis ei tullõ aigusõd sisse Need pritsivat igal kevadel õunapuid, et siis ei tule haigused sisse

näljendämä <näljendä, näljendä> süüa ahmima; söömaSua nüüd sellest seüä, mis teste iest ää näljendäsid Saa nüüd sellest söönuks, mis sa teiste eest kokku ahmisid; Ää tulg teste iest ää näljendämä Ära tule teiste [nina] eest ära sööma. Vrd näljäne

.nüermä <.nüeri, nüeri>
1. palgile tahmanööriga saelaua paksust märkimaTule aita palki nüeri Tule aita palki nöörida
2. piltl koorima, liigkasu võtmaÄä lask ennäst teisi nüeri Ära lase end teistel nöörida

panõma <.panna, panõ>
1. panema, asetamaKui kiriku lähäd, tulõb küünäl kua panna Kui kirikusse lähed, tuleb küünal ka panna; Muarjapäe pannõ varõs esimese pesä palgi paegalõ Maarjapäeval paneb vares esimese pesapalgi paika; Võtkõ siis paramad vihud katusõ jaoks vällä ning pangõ kõrva Võtke siis paremad [rukki]vihud katuse jaoks välja ja pange kõrvale; Naa kui ahe kuumass sai, pandi akõ ede ning akati saunõs käümä Nii kui ahi kuumaks sai, pandi [suitsusaunale] aken ette ja hakati saunas käima (mindi sauna); Latid pannassõ ümber ning akkab plangutaminõ Latid pannakse ümber ja algab plangutamine (laeva ehitamisel) || .kindi panõma sulgema; (loomi) lauta ajamaPanõ ruttu uks kindi, tuba lähäb muedu külmäss Pane ruttu uks kinni, muidu läheb tuba külmaks; Ma lähä aita luõmad kindi panna Ma lähen aitan loomad lauta ajada || üles panõma üles seadma, püstitamaEmä pannassõ kõegõ ennemä üles, siis tävid ning siis pannassõ plaani kuarõd Emapuu pannakse kõige enne püsti, siis täävid ja siis pannakse plaanikaared || .ümber panõma van tõlkimaPanõ sie esti kiele ümber Tõlgi see eesti keelde
2. midagi alustama, hakatamaAᵉtt tõi jõlusi alga ning pani tulõ ahju Vanaisa tõi ilusaid halge ja pani tule ahju
3. kuhugi liikumaÜsä otsõ pani vädämä kua, naakui meiti nägi Aga kohe lasi jalga ka, niikui meid nägi; Viisime lapsõd koo magama ning ise panimõ tahakohe pidulõ Viisime lapsed koju magama ja ise põrutasime tagasi peole; Poestel oli vasta suid kõegõ suurõma jaᵉht, kui sai, oma purjulaevad kaindlas, randa panna Poistel oli vastu suve kõige suurem lõbu, kui sai, oma purjelaevad kaenlas, randa minna

.porsoma <.porsoda, .porso> mädanema, kõdunema; tursuma; piltl vedelemaMärg ein porsob lasus Märg hein mädaneb hunnikus; Surnu akkab porsoma Surnu hakkab tursuma (soojaga); Ää porsog kodo seenä iäres, tulõ teisi abi Ära vedele kodus seina ääres, tule teistele appi

.proovma <.proovi, proovi> proovima; üritama; maitsmaTulõ proovi maiku kua Tule proovi maitset ka; Miina ei täüss oma pulli proovi anda Miina ei raatsinud oma leiba maitsta anda; Siis mia proovsi viel korra Ma siis proovisin korra veel; Vahel prooviti rehägä riisu, vahel luuaga kogo pühki Vahel prooviti rehaga riisuda, vahel luuaga kokku pühkida (männikäbisid)

pusõrdama <pusõrda, pusõrda> puserdama; (pesu) väänamaTulõ, pusõrdamõ sängüljõnad kahengõst ää Tule, vääname voodilinad kahekesi välja || solgutamaKüll pusõrdavad sedä kassi, lasvad ää ropoks minnä Küll solgutavad seda kassi, lasevad ära ropuks minna

.riäkmä <.riäki, riägi> rääkimaEi maksa sedä atilõ riäki Ei maksa seda vanaisale rääkida; Mia ei suass aru, mis näd riäksid Ma ei saanud aru, mis nad rääkisid; Mio miel lähäb nda alõdas, et suagid riägitud Mu meel läheb nii haledaks, et ma ei saa rääkidagi; Emäl oli miolõ sõnumi riäki Emal oli mulle uudiseid rääkida || taga .riäkmä taga rääkima, klatšimaTulõ juurõs ei tohe teist taga riäki, kiel lähäb villi Tule juures ei tohi teist taga rääkida, keel läheb villi || .vasta .riäkmä vastamaMia riägi siolõ vasta, kui sia küsüd Ma vastan sulle, kui sa küsid

rool <rooli, .rooli> roolTulõ uata, mis roolil viga ond, ei kierä iästi Tule vaata, mis roolil viga on, ei keera hästi || .roolis roolivahisMio ülesandõks ond roolis olla Minu ülesandeks on roolivahis olla. Vt rooli|vaᵉht

roosa <roosa, roosat> uus roosaTulõ vii nied koltsõd ning roosad ning punasõd lõngad kjõrstu Tule vii need kollased, roosad ja punased lõngad kirstu. Vrd ruosa

.seismä <seistä ~ sestä, seesä, käskiv kv ää .seisüg>
1. (liikumata) seisma; püsti püsimaSeesäb piäle nao kurõlaogu vai, abi ei tulõ Seisab pealegi nagu murulaugu vars, appi ei tule; Veess seesäb, muas ei seesä (mõistatus) Vees seisab, maas ei seisa (= kalavõrk) || .seismä .jäämä seiskumaTunnikell jäi seismä Seinakell jäi seisma || .seismä .jätmä seiskamaVäntä ei tohe seismä jättä Väntä ei tohi seisma jätta (võimasinal võid tehes)
2. paiknema; asumaKui kala kaua suõlõs seesäb, lähäb tuemass Kui kala kaua soolas seisab, läheb tuimaks; Laevad seisid külg külje kõrvõs kai iäres Laevad seisid külg külje kõrval kai ääres || säilimaNied õmbu õonad seisväd vähä aega Need õunad kaua ei seisa
3. (hea) seisma, hoolt kandmaÕpõtaja pani vadõritõlõ südäme piäle, et meie oma ristilastõ iä käekäegu iest seesäks Kirikuõpetaja pani vaderitele südamele, et me oma ristilaste käekäigu eest hea seisaks

.siia siiaTuõ kiilud seenä iärest kastist siia Too kiilud seina äärest kastist siia; Tulõ siia! Tule siia!

sjõduma <sjõduda, sio> sidumaUaba piäb mjõtu korda päävis sjõduma Haava tuleb mitu korda päevas siduda; Sio mütsüpaelad kua kurgu alt kindi Seo mütsipaelad kurgu alt ka kinni; Tulõ põllalõ vihka sjõduma Tule põllule vihke siduma; Varas lasti kindi sjõduda Varas lasti kinni siduda

.soendama <.soenda, .soenda> soojendamaSaona ahe suab põlõn, akka vett soendama Saunaahi saab köetud, hakka vett soojendama; Päe soendab naa paelu katust, et vesi juõsma akkab Päike soojendab niipalju katust, et vesi hakkab jooksma; Olimõ siäl suojas, soendasimõ tulõ iäres Olime seal soojas, soojendasime tule ääres

.surnu <.surnu, .surnud> surnuSurnu aua piäle pannassõ oksõst pärgi Surnu hauale pannakse okstest pärgi; Sia aad oma jutuga surnu kua naerma (knk) Sa ajad oma jutuga surnu ka naerma || .surnuss kustutatud (tulest); surnuks, elutuksKui ühest kohast sai tulõ surnuss, akkas masin teesest otsast uiõst põlõma piltl Kui ühest kohast sai tule kustutatud, hakkas mootor uuesti teisest otsast põlema; Lainõd peksid Vanapagana vasta kivä surnuss Lained peksid Vanapagana vastu kive surnuks; Luõm leüässe kurikaga surnuss Loom lüüakse kurikaga surnuks (hülgepüügil)

sõᵉlm <sõlmõ, .sõlmõ>
1. sõlmKissi's sedäsi sõlmõ siob! Kes siis niiviisi sõlme seob!; Õigõ sõᵉlm vädädes lahti ei tulõ Õige sõlm tõmmates lahti ei tule
2. sõlm (laeva kiiruse mõõtühik)Nda nõrk mootor oli, et õhatu vagavaga tegi kolm sõlmõ Nii nõrk mootor oli, et tuuletu ilmaga tegi [ainult] kolm sõlme

taha|.puõlõ tahapoolePitkemäd minge tahapuõlõ seismä Pikemad minge tahapoole seisma; Vandid olid natuksõ tahapuõlõ, et mitte maᵉst maha saa Vandid olid natuke tagapool, et mast maha ei kuku; Tulõ tahapuõlõ Tule tahapoole (astu edasi)

tikk1 <tiku, .tikku> puutikk; tuletikkTuõdi ljõnnast viäblid ja sis kase puust tehti sõuksõd pissiksed tikud, sis kastõti tikud sjõnna sisse, tiku otsad Linnast toodi väävlit ja siis kasepuust tehti sellised väiksed tikud, siis kasteti tikud, tikuotsad, sinna sisse; Lae kõikus laenõtõss nao tiku ots Laev kõikus lainetes nagu [tule]tiku ots

tuli <tulõ, tuld>
1. tuli, leegiga põleminePanõ ora tulõ ning aa palavaks Pane ora tulle ja aja kuumaks; Aa viel tuld paa alla Aja veel tuld paja alla (pane puid); Tulõ juurõs ei tohe teist taga riäki – kiel lähäb villi Tule juures ei tohi teist taga rääkida – keel läheb villi; Tulõ ei tohe sülitä, suu lähäb kärnä Tulle ei tohi sülitada, suu läheb kärna || tulõl, tulõlt, tulõlõ tulel, tulelt, tulele (keemas, keemast, keema)Paad ond juba tulõl Pajad on juba tulel; Võta pada tulõlt maha Võta pada tulelt ära; Mia pani õonad tulõlõ Ma panin kartulid tulele
2. mingi valgusallika tuliNaabritõl oli allõs tuli üläl Naabritel oli alles tuli ülal (toas); Jõululaupa piäb tuli terve üe põlõma Jõululaupäeval peab tuli terve öö põlema; Silme ies vjõlkus puagi tuli Silme ees vilkus majakatuli

tulõma <.tulla, tulõ, käskiv kv ää tulg 'ära tule' >
1. tulema; saabumaTulõd kua või tulõ'mtõ? Tuled ka või ei tule?; Keväde tulad aavid ruaᵉvõssõ Kevadel tulevad haugid kraavidesse (kudema); Tiä, mis'näd siäl viel köngerdäväd, et sua ühekorra tuldud'mte Ei tea, mis nad seal veel koperdavad, et ei saa ükskord tuldud; Tulõ omitõ abi! Tule ometi appi!; Mjõllas ljõnnast tahakohe tulõtõ? Millal te linnast tagasi tulete? || maha tulõma jääkattest vabanemaKui Pärnü jõgi maha tulõb, siis üheksä päävä päräst lähäb mere iä kua Kui Pärnu jõel on jääminek, siis üheksa päeva pärast läheb merejää ka || .vällä tulõma hakkama saama, toime tulemaKudas küll nende rahadõga vällä tulõd Kuidas sa küll nende rahadega välja tuled
2. (millegi paiknemise kohta)Kui Sitnä otsast kaodu olõme, siis tulad Tooma, Lulli, Tõnu Kui Sitnä neemetipust möödas oleme, siis tulevad Tooma, Lulli, Tõnu (talu)
3. vaja olema, pidamaNied paissid ise tiädväd, kussõ tulõb kuõᵉs võtta Need paistsid ise teadvat, kuhu tuleb siht võtta; Mia jälle imetlesi, kudas õpõtajal kõik sie mieles seesäb, mis riäki tulõb Ma jälle imestasin, kuidas kirikuõpetajal kõik see meeles seisab, mida tuleb rääkida; Ein tuli kõik ää tehä Kogu hein tuli valmis teha

täi <täi, täid> täi (Pediculus humanus) ▪ Sie iä tihe täi kaᵉmm See on hea tihe täikamm; Ää tulg oma täedegä teste segä Ära tule oma täidega teiste sekka

.uatama <.uata, .uata>
1. vaatamaÜleskohe uatõs jäeb kael kangõs Ülespoole vaadates jääb kael kangeks; Meie käösime korra juba uatamas ää Me käisime kord juba vaatamas; Tulõ'nd omiti vällä ning uata, mis nüüd suab Tule nüüd ometi välja ja vaata, mis nüüd saab; Anneli jõstub lava iäre tuõli piäle ning uatab piinikselt egät emä liigutust Anneli istub laua äärde toolile ja vaatab tähelepanelikult ema iga liigutust || ede .uatama ette vaatama; tähelepanelik olemaUata ede, viires vääb nokaga pähä! Vaata ette, tiir lööb nokaga pähe! || üle .uatama üle vaatamaJärgmise päävä tüküd sai enne ühteviisi üksi üle uatõt Järgmise päeva [kooli]tööd sai enne ainult kuidagi moodi üle vaadatud (ülejala)
2. ühendina (koos sidesõnaga et)Kätkü akkas kõikma, uata et lähäb ümber, aga ei lähäss, kiikus üksi Kätki hakkas kõikuma, vaata et läheb ümber, aga ei läinud, ainult kiikus

uõra|sõᵉlm <uõra|sõlmõ, uõra|.sõlmõ> hoorasõlm, umbsõlmÄä pang paelalõ uõrasõlmõ sisse, sie ei tulõ päräst lahti Ära tee paelale umbsõlme sisse, see ei tule pärast lahti

vai <vaia, .vaia> vai; kiilVai nda viksist muass, et jõva'mtõ vällä kjõsku Vai on nii tugevasti maa sees, et ei jõua välja kiskuda; Tapsimõ kaks vaia maha ning sjõdusimõ laeva kindi Lõime kaks vaia maa sisse ja sidusime laeva kinni; Seesäb piäle nao kurõlaogu vai, abi ei tulõ piltl Seisab peale nagu murulaugu vars, appi ei tule

vaᵉnt2 <vandi, .vanti> van väntKäiä ning vinssi aetassõ vandiga ümber Käia ja vintsi aetakse vändaga ringi; Tulõ aa kua käiä vanti ümber Tule aja ka käiavänta ringi || piltl (peenise kohta)Kissi'ka sio vandi nälges ond No kes sind nii väga peaks tahtma. Vrd vänt

veli <velje, .velje> pruudipoolne peiupoissLaolatamõs oidvad nuõrpuari piäde kohtõs kroona peiupoiss ning veli Laulatamise ajal hoiavad noorpaari peade kohal kroone peiupoiss ja pruudipoolne peiupoiss; Veli, kissi terve aa meite taga käüs, võttis siäl mio süle ning tõstis autussõ Veli, kes kogu aeg meie taga käis, võttis seal mu sülle ja tõstis autosse ||Velje suits Veljesuits (pulmakomme, mille kohaselt veli paneb tule ahju, siibreid avamata, mistõttu on toad maani suitsu täis, kuid veli on kütnud peiu sugulastele sooja toa)

vill <villi, .villi> vill; mullÕllõl juba suurõd villid piäle võtn, käüb mühenägä Õllel on juba suured mullid peale võtnud, käib mühinaga || nljTegi villi ää Tegi villi ära (kellestki lapseootele jääma) || .villi, .villisTulõ juurõs ei tohe teist taga riäki – kiel lähäb villi Tule juures ei tohi teist taga rääkida – keel läheb villi; Varbad olid villis Varbad olid villis

viristämä <viristä, viristä> pidevalt halba ilma pidamaViristäb piäle keväde, sooja tulõ'mtõ Peab pidevalt halba ilma kevadel, sooja ei tule


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur