[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 46 artiklit

alus|kört <alus|kördi, alus|.körti> villase seeliku all kantav valge alusseelikMine tuõ paela piält oma aluskört ning valgõd põlvikud ää Mine too pesunöörilt oma alusseelik ja valged põlvikud ära; Mia tegi pulmõks omalõ uudõ kirjegä aluskördi Ma tegin pulmadeks endale uute pitsidega alusseeliku; Meitel olid enämäste ikka värgliga aluskördid Meil olid enamasti ikka värvliga aluskördid

2 omds <, iäd>
1. hea (üldisemalt millegi kohta)Üsä iä, sai vagava jõlmaga viel üle Üsna hea, sai vaikse ilmaga veel üle (mere); Iä ikka küll, kui puõᵉd ligis ond Hea ikka küll, kui pood lähedal on || iäks .võtma piltl tapma, õnneks võtmaEnnemä võetud enne jõula mõni kaᵉss iäks, et trummi nahka suaja Vanasti võetud enne jõule mõni kass õnneks, et trumminahka saada || iä küll (nõusoleku väljendamiseks)Iä küll Hea küll (olgu siis)
2. (omaduse kohta) hea, sobiv, soodus, kasulikIäd jõnda maksõti ikka kivede iest Ikka head hinda maksti kivide eest; Tuõ külmäkapist viel sedä iäd iäd moosiveesse Too külmkapist veel seda head jääd moosivee sisse || (soovide, tervituste väljendamisel)Iäd aega või olga piäle – mõlõmad sünnüb ää minnes üelda Head aega või olgu peale – mõlemat sobib ära minnes ütelda; Iäd õhtad! Head õhtut!

jaak|raud <jaak|rava, jaak|.rauda> peitlitaoline tööriist laeva planguvahede tihtimiseksJaakraud jäi teiss külge, mine tuõ ää Jaakraud jäi teisele poole, mine too ära

jahu <jahu, jahu> jahuSie veske jahudõst liisi vällä ei võta See veski ei võta jahudest kliisid välja; Tuõ aedast matiga jahu Too aidast matiga jahu; Kelle oli paramad jahu, sie sai saia kua Kellel oli paremat jahu, see sai saia ka || rugi|jahu rukkijahuTieme tänä rugijahu putru Teeme täna rukkijahu putru; Mõni rugijahu paelu valgõm Mõni rukkijahu on palju valgem

.juõma <.jõua, juõ>
1. jooma; rüüpamaTuõ miolõ tassiga vett jõua, siokõ juõmavalu et Too mulle tassiga vett juua, nii suur joogijanu on kohe et
2. napsitama, alkoholi pruukimaSiis tõotas ää, et enäm ei jõuõ Siis ta andis tõotuse, et enam ei joo (rohkem viina ei võta); Tämä vist juõski Ta vist ei joonudki [enam]

.juõsma <juõsta, juõsõ>
1. jooksma; lippamaAi kui ruttu juõsõb Oi kui ruttu jookseb; Pani juõstõs vädämä, ju aru sai, et pahandust tegi Pani joostes minema, ju sai aru, et ta tegi pahandust; Mine korra juõstõs põllalõ ning tuõ mõni porgandi supissõ Mine korra lipates põllule ja too mõni porgand supi sisse || mardi- või kadrisandiks käimaMjõllas mardid juõsma akkavad? Millal mardid jooksma hakkavad?; Teese külä kadrid käösid juõsmõs ää ve? Kas teise küla kadrid käisid juba jooksmas ära või?
2. liikuma; libisemaLae juõsis madala kindi Laev jooksis madalikule kinni; Veske akkas juõsma Veski hakkas jooksma (tööle); Oki luᵉht juõsõb sedäsi ümber, et näegid Vokilüht jookseb niimoodi ringi, et ei näegi (pole nähagi) || üles .juõsmaLasõ terä allapuõlõ, püss juõsõb paelu üles Lase veidi allapoole, püss jookseb liiga üles
3. voolama; valgumaMeri juõsõb maha Meri jookseb maale (meretuulega ujutavad lained kalda üle); Mõnõ päävä päräst ond tuaᵉr valmis, muudkui lasõ juõsta Paari päeva pärast on taar valmis, muudkui lase [august] joosta; Kotis auk, jahu juõsõb terven maha Koti sees on auk, jahu jookseb kõik maha; Tümps kieris kere lahti, juõsõb nagu purts piltl Hülgeliha võttis kõhu lahti, jookseb nagu purts; Pullid olid jõlusast kerkün ning küpsn, võtsid suu vett juõsma piltl Leivapätsid olid ilusasti kerkinud ja küpsenud, võtsid suu vett jooksma || läbi .juõsmaVana tuli ikka sioksõ aaga, et iä juõsis allõs läbi, oli nõrk Vana[mees] tuli ikka sellise ilmaga, et jää jooksis alles läbi, oli nõrk (jää ei kandnud peal)
4. paaritamaLehm ond juõstud Lehm on paaritatud

kao <kao, kaod> kaevKao poᵉst juba üsa mädä, piäb toed ümber panõma Kaevupost on juba üsna mäda, peab toed ümber panema; Ruand sadi kao Ämber kukkus kaevu; Tuõ kaost ruandaga vett Too kaevust ämbriga vett; Nüüd kaos vett vähä, kolõ iä ruõki Nüüd on kaevus vähe vett, hästi hea on puhastada

kassi|muᵉnn <kassi|munni, kassi|.munni> väike naelTuõ tuast topsist njapuga terä kassimuᵉnna Too toast topsist näputäis väikseid naelu

keribu <keribu, keribud> (hrl mitm) kerilaud, keripuuTuõ keribud aedast ää Too keripuud aidast ära || piltl kõhn inimeneKondi keribu Väga kõhn inimene (kondibukett)

kilu1 <kilu, kilu> kilogrammTuõ puõl kilu luasi poᵉnksa puõest Too poest pool kilo klaaskomme

koja <koja, koja, sisseü koja> eeskodaSuabastõga tuba ää tulg, jätä koja Ära saabastega tuppa tule, jäta kotta; Miol oli kaks taskulampi kojas nagi otsõs, nüüd põlõ jälle ühtegid Mul oli kojas nagis kaks taskulampi, nüüd pole enam ühtegi; Mine tuõ saona kojast puᵉrka Mine too sauna esikust purke

korikas <korika, korikast> lapsemähe; pejor nartsTuõ siia korikad, mässime lapsõ ää Too mähkmed siia, mähime lapse ära; Kui majas pissike laps ond, siis suab egä päe sjõtatsi koriku pestä Kui majas on pisike laps, siis saab iga päev sitaseid mähkmeid pesta ||Kui nipp ond puudu, siis ond korikas piäs Kui [rätikul] on nipp puudu, siis on narts peas (öeldakse, kui rätikule on jäänud keset laupa tipp voltimata)

korra määrs korra; korraksMine korra juõstõs põllalõ ning tuõ mõni porgand supissõ Mine korraks jooksuga põllule ja too mõni porgand supi sisse; Roina korra katusõlõ ning panõ uus malk Roni korraks katusele ja pane uus katusemalk

kuaᵉs <kuanõ, kuant>
1. kaasLüe kuanõ piäle üks põks, et kindi lähäb Löö kaane peale üks põks, et ta kinni läheks; Tuõ tuast luastõ piält kuasta paa kuaᵉs ää Too toast laastude pealt kapsapaja kaas ära
2. piltl (veekogu kattev) jääJuba merel kuaᵉs piäl, nüüd võib igaks sõita Juba merel jääkaas peal, nüüd võib igale poole [mandrile] sõita; Vana vakk, uus kuaᵉs (mõistatus) Vana vakk, uus kaas (= jäätunud meri)

kuru <kuru, kuru> kuru, ulualuneMine tuõ kurust puru Mine too ulualusest männiokkaid; Sügüse piäb kuru männä puru täüde vädämä, siis talvõ iä võtta Sügisel peab ulualuse männiokkaid täis vedama, siis on talvel hea võtta

külmä|kaᵉpp <külmä|kapi, külmä|.kappi> uus külmkappTuõ külmäkapist viel sedä iäd iäd moosiveesse Too külmkapist veel seda head jääd morsi sisse

liige <.liikme, liiget; mitm om .liikmete ~ liigete>
1. kehaliige; liigesKültet liikmesi võedassõ sapiga Külmetanud liikmeid võitakse sapiga; Kidi ond liikmetess Kidi on liigeste sees
2. liigendSua'mtõ liigetegä nuaga kedägid tehtüd, tuõ puu piägä nuga siia Ma ei saa liigendnoaga midagi tehtud, too puupeaga nuga siia; Miol ond allõs papa tehtüd puust liigetegä nuga Mul on alles isa tehtud puust liigenditega nuga
3. kuhugi rühma või organisatsiooni kuuluv inimeneLiigetele anti puõest jahu, teesed jäid jõlma [kolhoosi] Liikmetele müüdi poest jahu, teised jäid ilma; Maᵉrt, raha-aaja, raputab kulpi egä pereliikme ies Mart, rahakoguja, raputab kulpi iga pereliikme ees (mardikomme)

.maksma <.maksa, maksa>
1. maksma, tasumaKissi jõvab selle kõik kindi maksa Kes jõuab selle kõik kinni maksta; Tuõ miolõ puõest leibä ning piimä, küll mia päräst sio vaeva ää maksa Too mulle poest leiba ja piima, küll ma pärast su vaeva tasun; Tänäve katsumõ võla ää maksa Tänavu püüame võla ära maksta || maha .maksma laevateenistust lõpetamaRotõrdamis maksõti meie maha Rotterdamis lõpetati meie laevateenistus (maksti lõpparve)
2. mõtet olema, tasumaKas makska sedä vana puati viel parandama akata? Ei tea, kas tasub seda vana paati veel parandama hakata?; Maksa'mtõ viel minnä Ei maksa veel minna (vara veel); Sioksõ vjõluda jõlmaga maksa'mtõ lehmä vällä aada Nii vilu ilmaga ei maksa lehma välja ajada

maᵉtt2 <mati, .matti> matt, väiksem madal puunõuTuõ aedast matiga jahu Too aidast matiga jahu. Vrd külü|maᵉtt

moᵉld <molli, .moldi> mold, (väike) künaKäiä moᵉld tühi, mine tuõ ruandaga vett Käiaküna on tühi, mine too pangega vett; Siokõ nao pääväkoer käiä molliss Just nagu päevakoer käiakünas (öeldi logeleja kohta)

mõni <mõnõ, .mõnda>
1. mõni, keegiMõni võib omalõ saunõs külmä vett kaela aada Mõni võib endale saunas külma vett kaela kallata; Mõnõl inimesel ärjä tervis Mõnel inimesel on härja tervis; Ää töllerdäg sii oma karkõga, saad mõnõlõ kaela kua Ära töllerda siin oma karkudega, kukud veel mõnele kaela ka
2. mõni, väike hulkTuõ mõni porgandi supissõ Too mõni porgand supi sisse || .mõnda midagiKihnu muadõlõ piäb paelu sõnnikud panõma, kui mõnda suaja tahad Kihnu maadele peab palju sõnnikut panema, kui midagi saada tahad

njapp <njapu, .njappu> näpp, sõrmSõᵉrmkjõnnastõss akkavad njapud üsä ruttu kültümä Sõrmkinnastes hakkavad näpud üsna ruttu külmetama; Tali ond ju sie aeg, sasja Kihnu naenõ uõtab: kondid puhkavad, aga njapud ikka käüäd Talv on ju see aeg, mida Kihnu naine ootab: kondid puhkavad, aga näpud muudkui käivad; Taeva tähte ei tohe njapuga näütä, sõᵉrm jäeb kõvõraks Taevatähele ei tohi näpuga näidata, sõrm jääb kõveraks || njapuga näputäisTuõ tuast topsist njapuga kassimuᵉnna Too toast topsist näputäis naelu

obonõ <obosõ, obost>, obo <oo, oost>
1. hobuneMine tuõ obosõ riistad õuõst vihma käest ää Mine too hobuserakmed õuest vihma käest ära; Mia piä enne oostõlõ terä jõua andma Ma pean enne hobustele natuke juua andma
2. hobuveokVõta mia kua obosõ piäle Võta mind ka hobuse peale (vankrile); Kissi nüüd enäm oostõga vääb, kui autud võtta ond Kes nüüd enam hobustega veab, kui autod võtta on

pael <paela, .paela> pael; lint; nöör; köisMõni siob põllõ paelad taha, mõni külje piäle Mõni seob põllepaelad taha, mõni külje peale; Räämed aetassõ silmest paelassõ ning pannassõ sedäsi suitsu Räimedel aetakse nöör silmadest läbi ja pannakse sedasi suitsu; Eenäkuõrma jaoks pidid olõma paelad Heinakoorma jaoks pidid olema köied; Sia mine tuõ paela piält oma aluskört ning valgõd põlvikud ää Sa mine too [pesu]nööri pealt oma alusseelik ja valged põlvikud ära; Nuõdapaelad Noodaköied || kierutõt pael kahest või kolmest lõngast keerutatud paelMio vardakotil ond kierutõt pael Minu vardakotil on keerutatud pael || kiäriline ~ kiäräline pael siksakpael; poest ostetud laineline lintKiärälist paela kasutassõ kirjutõt käüste all Lainelist linti kasutatakse tikitud käiste allääres. Vrd pobid || naaritsõt pael paaritu arvu lõngadega punutud paelKördiaogu külges naaritsõt pael sjõdumisõ jaoks Seeliku külglõhiku küljes on kinnisidumiseks punutud pael || .ruitud pael mässitud paelSiärepaela otsõs ond ruitud pael Säärepaela otsas on mässitud pael || südämetegä pael südamemotiiviga punutud paelSüdämetegä paela tehässe kördiaogu sjõdumisõ jaoks Südametega paela tehakse seeliku külglõhiku sidumiseks. Vt siäre|pael

paᵉkk1 <paki, .pakki> (kingi)pakk; kogus kaupaJõoluvana oli pakid kõik männä alla tuõn Jõuluvana oli kõik pakid männi alla toonud (Kihnu jõulupuu on mänd); Tuõ puõest üks suur paᵉkk pitskisi Too poest üks suur pakk tikke

porgandi <porgandi, porgandid> porgandMine tuõ mõni porgandi supissõ Mine too mõni porgand supi sisse

puru <puru, puru>
1. puru, kübeOdraleib soojõn aitab kua, aga külmen muedu kui puru Odraleib kõlbab soojalt ikka süüa, aga külmalt on muidu kuiv puru; Mine tuõ kurust puru Mine too ulualusest [kütte]puru (männiokkaid); Aa nurkõs puruss piäks mullamaᵉtta olõma Aianurgas puru sees peaks vihmausse olema
2. katkiTegi munakarbi künde vahelt maha, munad olid kõik purud siss Munakarp kukkus käte vahelt maha, munad olid sees kõik katki; Ägedegä lõhutassõ põllal rohe purus Äketega lõhutakse põllul rohi puruks; Aga nda puruks kjõstud nahk oli kua et Aga nii puruks kistud nahk oli ka

põlõtus <põlõtusõ, põlõtust; mitm põlõtusõd (hrl mitm) >
1. kõrvetis; valu rinnusMiol rjndõ all sioksõd põlõtusõd et Mul on rinde all sellised kõrvetised et
2. põletuspuudTuõ tuba natuke põlõtust Too tuppa natuke põletuspuid

rasu <rasva, .rasva>
1. rasv; pekkSii põlõ taruliha mitte terä, üsä puhas rasu Siin pole tailiha mitte teragi, ainult puhas rasv; Tuõ sjõbula vaᵉrsa kua rasvassõ Too sibulavarsi ka rasva sisse; Lamba rasu soojõn ikka sünnüb seüä kua, aga külmen põlõ enäm kedägi Soojalt sünnib lambarasv ikka süüa ka, aga külmalt pole ta enam midagi; Naha all ond rasu, sie ojab kua sooja Naha all on rasv, see hoiab ka sooja; Traan ond sulatõt ülgerasu Traan on sulatatud hülgerasv
2. (küünla)rasvKüündlä rasu tjõlgub lava piäle Küünlarasv tilgub laua peale

ratas <.ratta, ratast>
1. ratas, tööriista või mehhanismi osaKell jäeb seismä, rattad tahtvad miäri Kell jääb seima, hammasrattad tahavad määrimist; Rooliratas oli laeval, siis ruõliti laeva otsõ Laeval oli rooliratas, siis rooliti laeva otse; Ratta peüd mädä Vankriratta pöid on mäda; Tagumised rattad läksid ede piltl Tagumised rattad läksid ette (noorem õde sai enne vanemat mehele)
2. sõõr, ringNaesõd tantsid rattas, lähme kua ratta taᵉntsma Naised tantsisid ringis, lähme ka ringi tantsima (pulmas); Vahelapp ond ratas, mis ond lahti egä neljä tuulõ puõlõ Pluusi mustri vaheosaks on ratas, mis on lahti iga nelja tuule poole
3. (mitm) vankerEi põlõ rege egä rattu taha panna Ei ole rege ega vankrit [hobusele] järele panna; Ratta iged üsä kulun Vankriteljed on üsna kulunud; Papa oli obosõrattad rihalõ aan Papa oli vankri rehe alla ajanud; Mia süestä äe kua viel rattalõ Mina viskan äkke ka veel vankrile || pissiksed .rattad mitm käruTuõ ulu alt pissiksed rattad Too ulualt käru välja || suurõd .rattad vankerEenäd tuõmõ suurdõ ratastõga ää Heinad toome vankriga ära. Vrd .vankõr
4. jalgratasSõitis rattaga aa otsa ning aas ratta kodarad vällä Sõitis jalgrattaga aia otsa ja lõi rattakodarad välja. Vrd aama|ratas
5. lapsevankerPapa ostis ljõnnast kenädäd tite rattad Papa ostis linnast ilusa lapsevankri

ruand <.ruanda, .ruandad> van puuämberKäiä moᵉld tühi, mine tuõ ruandaga vett Käia mold on tühi, mine too ämbriga vett. Vrd sang2

sieme <.siemne, siemet; mitm om .siemnete ~ siemete> seemeTuõ miolõ ljõnnast kurgi siemni Too mulle linnast kurgiseemneid; Puhastassõ rugi siemet Puhastatakse rukkiseemet; Ladus siemet küll veel Laos on seemet küllalt veel

.siia siiaTuõ kiilud seenä iärest kastist siia Too kiilud seina äärest kastist siia; Tulõ siia! Tule siia!

sjõbulas <sjõbula, sjõbulast> sibulÄä lõikag nda paelu sjõbulast pudrussõ Ära lõika nii palju sibulat pudru sisse; Tuõ sjõbula vaᵉrsa kua rasvassõ Too sibulavarsi ka rasva sisse

suetsõtama <suetsõta, suetsõta>
1. suitsetamaÕnnõks mede peres kiegi ei suetsõta Õnneks meie peres keegi ei suitseta
2. suitsutamaLepä puudõga kõegõ param kalu suetsõta Lepapuudega on kõige parem kalu suitsutada; Mia aita atil ahuni suetsõta Ma aitan vanaisal ahvenaid suitsutada; Õhta Künkrä suetsõtan ülgeravapaela, ise lugõn: „Tuõ tuõrõst, vää värsked, suuri, mustõ ning kirjavi!” Õhtul oli Künkrä suitsutanud hülgerauapaela, ise oli lugenud: „Too toorest, vea värsket, suuri, musti (viigerhülgeid) ja kirjusid (hallhülgeid)!” (rahvajutt); Võrku suetsõtama Võrku suitsutama (pärast püügihooaega suitsutati räimevõrke)

suits <suetsu ~ suᵉtsu, .suitsu>
1. suitsSiäsed kartvad suitsu Sääsed kardavad suitsu; Mede pliit aab suitsu sisse Meie pliit ajab suitsu sisse || kui|suits külmsuits (saunas kerise kohal, kus räimed pooleldi kuivasid, pooleldi suitsusid)
2. sigaretMia ei või neid suetsu konisi kannata Ma ei või neid suitsukonisid kannatada; Tuõ puõest üks paᵉkk suitsu Too poest pakk suitsu

suᵉpp <supi, .suppi>
1. suppSupil üsä vee magu Supil on päris vee maitse; Suppi süedi pühäbä, suᵉpp oli ühes suurõs kaussis Suppi söödi pühapäeval, supp oli ühes suures kausis (söögikordadest 20. saj alguses); Kuasta suᵉpp ond mede peres pühäbäne süemine Kapsasupp on meie peres pühapäevane söök; Mine tuõ mõni porgandi supissõ Mine too mõni porgand supi sisse. Vrd pulli|suᵉpp || magus piimä|suᵉpp magus piimasupp, pulmade viimasel päeval pakutud traditsiooniline supp
2. miski suppi meenutavVesi oli paks nagu suᵉpp, mitte terä näess põhja Vesi oli paks nagu supp, mitte terakest ei näinud põhja

taᵉss <tassi, .tassi> tassLasõ tassissõ terä külmä vett ning tuõ miolõ rüübätä Lase tassi sisse natuke külma vett ja too mulle rüübata; Miina rüüpäs tassist suutäve Miina rüüpas tassist suutäie

toᵉps <topsi, .topsi> tops, toosTuõ tuast topsist njapuga terä kassimuᵉnna Too toast topsist näputäis väikseid naelu || .topsis korras, hästi

uba <uba ~ ua, uba> uba; põlduba (Faba bona) ▪ Vastlapäe kiedetässe ua suppi ning siasõrgu Vastlapäeval keedetakse oasuppi ja seajalgu; Tuõ sõelaga ubõ kua supissõ Too sõelaga ube ka supi sisse; Sioksõd karduhvlid olid nagu erne teräd või ubad Sellised kartulid olid nagu herneterad või oad || suurõd ubad põldoad || türgi uba aedubaKuevaga kasusid türgi ubad üsä pissiksed Kuiva ilmaga jäid aedoad päris väikeseks

vaᵉrs <varrõ, vart; mitm om vardõ>
1. (taime)vars; pealneSügüse ond Kihnu mua kartula varrõ põlõtamisõ posso täüde Sügisel on Kihnu saar kartulivarte põletamise suitsu täis; Tuõ sjõbula vaᵉrsa kua rasvassõ Too sibulapealseid ka rasva sisse; Ruõsi vaᵉrs oli torma käe murdun Roosivars oli tormis murdunud
2. (tööriista) käepideRehä vaᵉrs piäb ljõbõ olõma Rehavars peab sile olema; Mio kiviang oli puatis, varrõ ots oli vee piäl Mu kivihang oli paadis, varre ots oli vee peal (veest väljas); Sanga kulbi varrõd olla nagu sia jalad Sanga kulbivarred olevat nagu seajalad (töötlemata) || varrõd mitm harkadra kuusepuust aisad
3. (kinda)vars, randmeosaKjõnda varrõ luõdus Kindavarre alustus || arilik vaᵉrs lihtne valge kindavarsArilikka vaᵉrsa kuõti, sest sõja aegas olõssʼmtõ värvä suaja Lihtsaid valgeid kindavarsi kooti sõja ajal, sest värve ei olnud saada || kasvatõt-kahandõt vaᵉrs augulise mustriga kindavarsKasvatõt-kahandõt varrõd sioksõd nao pitsilised Augulise mustriga kindavarred on sellised nagu pitsilised || lapilinõ vaᵉrs värviliste nelinurkadega kindavars || uut|.muõdi vaᵉrs soonikkoes kindavarsUutmuõdi varrõd nied kaks ühipidi üks pahupidi kuõtud Uutmoodi kindavarred on sellised, kus kaks silmust on parempidi ja üks pahempidi kootud || vana|.muõdi vaᵉrs vanamoodi kindavarsVanamuõdi varrõd kuõtassõ kolmõ lõngaga – sinine, punanõ ning valgõ Vanamoodi kindavarred kootakse kolme lõngaga – sinise, punase ja valgega
4. sokisäärKapõta vaᵉrs kuõtassõ ikka ühipidi-pahupidi, siis’mte akka kiermä Villase soki säär kootakse ikka soonikkoes, siis ei hakka rullima

veri|suõl <veri|suõla, veri|.suõla> verisool, riimsoolMadli, tuõ verisuõla räimi õondõ piäle Madli, too verisoola räimi kartulite peale [keetmiseks]; Verisuõla ahunad ning panniga liha – küll ond iä süemine Verisoola ahvenad ja praetud pekk – küll on hea söök

vädämä <vädädä, vää>
1. vedama, tooma; enda järel tõmbamaTeste Mihkel vääb perele kõik käde Naabri Mihkel veab perele kõik kätte; Jalgõga väetässe soppa parandalõ Jalgadega tuuakse pori põrandale; Tüdrikud, vädäge võrgud johtmõlõ Tüdrukud, vedage võrgud kuivatusraamile (vabele); Tuõ tuõrõst, vää värsked, suuri musti ning kirjavi Too toorest, vea värsket, suuri musti ja kirjusid (lausumissõnad heaks hülgejahiõnneks) ||Naesõd-lapsõd vädäsid nuõta Naised-lapsed vedasid noota || õnne olemaKüll ikka meitel vädäs, et viel lennuki piäle jõudsimõ Küll meil ikka vedas, et veel lennukile jõudsime || alt vädämä alt vedamaKihnlasõd tegid oma puõlõ valmis, maᵉssakad aga vädäsid alt Kihnlased tegid oma poole valmis, mandrimehed aga vedasid alt (Kakra sääre tekkimisest) || üles vädämä maale, kaldale vedamaSügüse käe, laevad juba üles väetüd Sügis on käes, laevad on juba [veest] maale veetud
2. ühest kohast teise toimetama (sõiduvahendiga)Kissi nüüd enäm oostõga vääb, kui autud võtta ond Kes nüüd enam hobustega veab, kui autod võtta on; Enne ju väeti Saksamualt viina Varem veeti ju Saksamaalt viina; Vähämäd laevad vädäsid kivä Riiga Väiksemad laevad vedasid kive Riiga || (ühenduses loodusjõududega)Tuulõ vädäs liäde Tuule keeras läände
3. vedama, löömaMia vädäsi talõ russikaga igävese laksu vasta piäd Ma lõin talle rusikaga igavese laksu vastu pead

ää äraMine tuõ tuast muast luastõ piält kuasta paa kuaᵉs ää Mine too toast maast laastude pealt kapsapaja kaas ära; Vili nda valmis, et varssi puõb ää Vili on nii valmis, et varsti pudeneb ära

üe|särk <üe|särgi, üe|.särki> öösärkTuõ miolõ jõulõks üks uus jõlus üesärk Too mulle jõuluks üks uus ilus öösärk

üksite üksiti; ühtlasiKui sia puõdi lähäd, tuõ miolõ üksite paᵉkk suõla kua Kui sa poodi lähed, too mulle üksiti pakk soola ka


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur