[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit

.aapteek <.aapteegi, .aap.teeki> apteekMia piä ljõnna aapteeki minemä rohto tuõma Ma pean Pärnusse apteeki minema rohtu tooma. Vrd roho|puõᵉd

abilinõ <abilisõ, abilist> abilineMia muedu ei sua, kui piä abilisi võtma Ma muidu ei saa [hakkama], kui pean abilisi võtma; Nüüd jälle üksi, põlõ abilist kusagil Nüüd olen jälle üksi, pole abilist kusagil

enge|.tohtõr <enge|.tohtri, enge|.tohtrid> psühholoogMia piä vist minemä engetohtri juurõ Ma pean vist minema psühholoogi juurde

kargutama1 <karguta, karguta> taga ajama; tööle sundimaMia'ss piä sjõnd ikka kargutama, tie'nd ise kua mõnda Kas siis mina pean sind taga ajama, tee nüüd ise ka midagi (ilma sundimiseta)

kis ases <kelle, kedä ~ kedäst> kesKis siss tiäb, kissi sie oli Kes siis teab, kes see oli; Kelle käest sia enäm pärid Kelle käest sa enam pärid; Kedäst luadal kua nägid? Keda sa laadal nägid ka?; Kellesse sa viel usku tiäd Kellesse sa veel uskuda võid; Kellel põlõ'mtõ, sellelt võetassõ, kellel ond, sellele andassõ (vns) Kellel pole midagi, sellelt võetakse, kellel on, sellele antakse; Kellegä'ss ma viel nõu piä, kui oma õega'mtõ Kellega ma siis veel nõu pean, kui mitte oma õega. Vrd kissi

kätt|.kõrvõs käekõrvalMia olõ pissike ning mia piä viel emä kättkõrvõs lastõaida minemä Ma olen pisike ja ma pean veel ema käekõrval lasteaeda minema

obonõ <obosõ, obost>, obo <oo, oost>
1. hobuneMine tuõ obosõ riistad õuõst vihma käest ää Mine too hobuserakmed õuest vihma käest ära; Mia piä enne oostõlõ terä jõua andma Ma pean enne hobustele natuke juua andma
2. hobuveokVõta mia kua obosõ piäle Võta mind ka hobuse peale (vankrile); Kissi nüüd enäm oostõga vääb, kui autud võtta ond Kes nüüd enam hobustega veab, kui autod võtta on

oma1 <oma, oma>
1. ases oma, endale kuuluvSie mio oma asi, sasja mia kodo tie See on mu oma asi, mis ma kodus teen; Võlg ollõ võera oma (vns) Võlg olevat võõra oma; Vana võttis ikka salaja viina, oli oma täüs juõn Vanamees võttis ikka salaja viina, oli end täis joonud; Liha, või, leib, suhkur pidi kokal omal olõma Liha, või, leib ja suhkur pidid kokal endal olema (omalt poolt); Sia vii nied eenäd omalõ Sa vii need heinad endale (oma koju)
2. nimis omand; toiming, asiJu ma piäb omaga läbi suama Ju ma pean omaga toime tulema; Tagumine toppsiegel omadõga läbi Tagumine topsel on omadega läbi
3. nimis omainimene; omaksedKu üsä suur sugulanõ või siokõ oma ää surõb, siis oli päris must kört Kui mõni suur sugulane või selline omainimene ära sureb, siis oli [naisel seljas] üleni must kört; Meitel põlõ muudõlõ ühti anda, omadõlõ üksi jatkub Meil pole teistele midagi anda, jätkub ainult omadele

pidämä <pidädä, (ma) piä ~ piäb, (nad) pidäväd (modaalverbina kasutatakse 1. pöördes kas piäb või piä) >
1. pidama; vaja olemaKivä laadmõs piäväd olõma tugõvad mehed Kive laadimas peavad olema tugevad mehed; Mia piäb minemä Ma pean minema; Palakas kulun, piäb uiõ alla panõma Voodilina on kulunud, peab uue alla panema; Kui õlut tied, siis piäb mjõtu paatäüt vett tegemä Kui õlut teed, siis peab mitu pajatäit [kuuma] vett tegema; Pidäde olõma Pidavat olema
2. kinni hoidmaLjõbõdad angõrjast pioga kindi ei piä Libedat angerjat peoga kinni ei pea; Sie õmblus sjõtast tehtüd, ei piä kindi See õmblus on sitasti tehtud, ei pea kinni (hakkab hargnema) ||Ernest ei piä piltl Raha tema käes ei seisa (veerevad nagu herned laiali)
3. ülal pidama, hooldamaKüll akkaks jälle luõmu pidämä Küll hakkaks jälle loomi pidama
4. (riietuse kandmisest)Rikkad suavad siidi ning samõtid pidädä Rikkad saavad siidi ja sametit kanda; Nüüd pidäväd enämiste kõik suapu Nüüd kõik kannavad enamasti saapaid
5. vastu pidamaNied suapad kolõ viksid pidämä Need saapad väga tugevad vastu pidama; Toimnõ riie kangõm pidämä kui labanõ Toimne riie on kangem vastu pidama kui labane
6. arvamaPidäväd ennätsi igänes targaks Peavad end väga targaks; Piäle sedä, kui ilmsi miolõ valõtlõs, piä mia tast enäm kedägi Pärast seda, kui ta mulle valetas, ei arva ma temast enam midagi

päräst
1. määrs pärast; hiljemKõegõpiält süeme, päräst aega kingitusi uata küll Kõigepealt sööme, hiljem on küllalt aega kingitusi vaadata; Päräst akka õngõsi sebimä Pärast hakkan õngi sebima
2. tagas järel; (millestki) hiljemKui Pärnü jõgi maha tuleb, siis üheksä päävä päräst lähäb mere iä kua Kui Pärnu jõel on jääminek, siis üheksa päeva pärast läheb merejää ka
3. tagas (millegi) tõttuMia piäb vaesusõ päräst sioksõ ursikuss elämä Ma pean vaesuse tõttu sellises hurtsikus elama; Talvõ suab kaladõ päräst küll iäd kaodu ruasi Talvel saab kalade pärast küll jääd pidi rassida; Õhta tehtüd kihnlastõ päräst pidu kua viel Õhtul oli tehtud kihnlaste tõttu pidu ka veel
4. eess pärast, pealePäräst küünläpäävä minnässe ülgevällä Pärast küünlapäeva minnakse hülgepüügile; Siis tä tukub terä aega ning päräst magamist ond jälle iä tuju Siis ta tukub natuke aega ja pärast magamist on jälle hea tuju; Päräst kirikud pakuti vadõritõlõ seüä Pärast jumalateenistust pakuti vaderitele süüa; Päräst tuᵉnda Peale [kooli]tunde

sõedutama <sõeduta, sõeduta> sõidutamaSõpõr tuli külä, mia piäb tedä natukõ ümberkaodu sõedutama Sõber tuli külla, ma pean teda natuke ringi sõidutama; Obo sõedutab meiti Hobune sõidutab meid

õdõ <õe, õdõ> õdeKellegä'ss mia viel nõu piä, kui oma õega'mtõ Kellega siis ma veel nõu pean, kui mitte oma õega; Mia üsä üksi, põlõ vendi egä õdõsi ühti Ma olen üsna üksi, pole vendi ega õdesid ühtigi; Puõlõdõ Poolõde


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur