[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 50 artiklit

enese ains om ases <ains os ennäst, mitm om ennäste, mitm os ennätsi (nimetav puudub) > iseenese, endaAri ennäst kua natukõ Korrasta ennast ikka ka natuke; Peseväd ise ennäste riidi Nad pesevad ise eneste riideid (oma riideid); Soendamõ ennätsi Soojendame endid; Panõmõ ennätsi kua ehte Ehime endid ka ära; Meie piäme ennästest ette paelu lugu Me peame endist väga lugu; Kaladõ iest käüsime ennästele leibä oᵉtsmas Kalade eest käisime endile leiba otsimas (kalade vastu vilja vahetamas) ||Mia viisi külälised otsõ ennästele Ma viisin külalised kohe meie poole (oma koju). Vt ise1

iär <iäre, iärt, mitm om iärde>
1. (üla)äär; serv, veerÄä valag enäm vett kässikussõ, aab juba üle iäre Ära vala enam vett kappa, ajab juba üle ääre; Tuõri iäreni täüde Toober on ääreni täis; Pengi iäress oli nael, terven käristäs püksid lõhki Pingi serva sees oli nael, käristas püksid täiesti lõhki; Korjasimõ lapsõd tie iärest kua piäle Korjasime lapsed tee äärest ka [auto] peale
2. rand; kallasManõja suajõ juba puadiga iäre Manijasse saavat juba paadiga randa; Saemõ paha engegä Suarulõ iäre Saime hädavaevu Suarule randa; Sui ond iäres üsä leüge vesi Suvel on ranna ääres üsna soe vesi; Tormaga ei maksa mua iärest küüsi lahti laska piltl Tormiga ei maksa maaservast küüsi lahti lasta (rannast merele minna)

jõulud mitm <.jõulõ, .jõula; ains om jõulu>
1. jõulupühadJõulusüemiste juurõ sünnüb kjõbusõmarja tie Jõulusöökide juurde sobib kibuvitsamarjatee; Jõulus tõuassõ õlõd tuba maha Jõuluks tuuakse õled tuppa maha; Juanipäe ning jõulud meite rahval kõegõ suurõmad pühäd Jaanipäev ja jõulud on meie rahval kõige suuremad pühad
2. (hrl mitm) jõuluõled, -põhudEgä muulal vist tõuagid enäm jõula tuba kui Tumapietril Ega mujal vist enam jõuluõlgi tuppa toodagi kui Tumapietril; Jõulu õlõd, meie ütleme nagu õlõd, nied olid jõulud Jõulu õled, meie ütleme nagu õled, [aga] need olid jõulud (tähendasid jõule); Kui mia jõula maha tuõma läksi ning selle jõulu vihu lahti võtsi ning parandalõ süössi, oh sa poiss miokõ pähklä kõrin siis käüs, siis kõik lapsõd pähkli korjama siält jõuludõst ning Kui ma jõuluõlgi maha tooma läksin ja selle õlevihu lahti võtsin ja põrandale viskasin, oh sa poiss, milline pähklikõrin siis käis, siis kõik lapsed [hakkasid] pähkleid korjama sealt jõulupõhust (jõulupõhkude hulka pandi pähkleid); Sedäsi ullasid siäl jõuludõ piäl lapsõd puhas et Lapsed kõik sedamoodi hullasid seal jõuluõlgede peal (või jõulupõhkudes). Vrd niär

kallis <.kalli, kallist, mitm om .kallitõ ~ kallistõ; keskv kallim>
1. kallis; hinnalineÜlge nahk ond tugõv ning kallis Hülgenahk on tugev ja kallis; Laᵉkknahast suapakengäd ond kallid Lakknahast kingad on kallid; Mio mamma ond kallim kui tämä õbõraha Mu vanaema on kallim kui see hõberaha
2. õnnis; püha(lik)Meite aegõs olid laupa õhtad suurõd kallid õhtad Meie ajal olid laupäeva õhtud väga pühad õhtud; Mis nad sel kallil üel räugavad Mis nad sel õndsal ööl küll lõugavad

katõl <.katla, katõlt; mitm om katõldõ ~ .katlatõ> katelPanõ kalad katla Pane kalad katlasse; Katlass vesi kieb Katlas [juba] vesi keeb

keüs <keve, keüt; mitm om keöde> köisPitk keüs oli, kevegä tõmbasimõ ree üles Pikk köis oli, tõmbasime köiega ree üles; Saevanõma obosõlõ tõmmati keüs tie piäle ede Saajavanema hobusele tõmmati tee peale köis ette (pulmakomme); Kui keüt jatkata, suab paraja pitkä Kui köit jätkata, saab parajalt pika || .keüde köide, köie otsa kinniMis sie'ss tähendäb, et ühe lamba keüde panõd, teesed lähtväd ikka paha piäle Mis see loeb, et sa ühe lamba köide paned, teised lähevad ikka paha peale || .keüdes köides, köie otsas kinniObo oli ruavi piäl keüdes Hobune oli kraavi ääres köides

kivi <kivi, kivi; mitm om kivede, mitm os kivä>
1. kiviMinge'mte sjõnna kivedesse ronima, suatõ aigõd Ärge minge sinna kivide otsa ronima, saate haiget; Kivä laadmõs piäväd olõma tugõvad mehed Kive laadimas peavad olema tugevad mehed; Sedäsi lasõd puadi kivedes purus tappa Niiviisi lased paadi kivide otsas ära lõhkuda || .valgõ kivi paas, paekiviValgõsi kivä laadma Paekive laadima (paati)
2. seebikiviSiep tahab uiõst ää sulata ning kivi juurõ panna Seep tuleb uuesti üles sulatada ja seebikivi juurde panna

kjõrvõs <.kjõrvõ, kjõrvõst; mitm om kjõrvõstõ ~ .kjõrvõtõ> kirvesKui sioksõd mehed tüese suatõ, kissi mõistõ kjõrvõst puussõ leüä mitte Kuidas [küll] sellised mehed tööle saadetakse, kes ei oska isegi kirvest puu sisse lüüa; Teräv kjõrvõs leväb kivi (vns) Terav kirves leiab kivi; Majas läks kõiki kjõrvõsi taris, puuudõ lõhkmisõ kjõrvõst ning tahumisõ kjõrvõst ning künä kjõrvõga uuristati künä Majas läks kõiki kirveid vaja, puudelõhkumise kirvest ja tahumise kirvest ja künakirvega uuristati küna

koi2 <koi, koid; mitm om .koidõ> magamisase laevasMia poe koisõ Ma poen koisse; Kois juba küll oldud Kois on juba küllalt oldud || nlj koikuNda suur pere, et kõikõ sängüd mahugid tuba, taris koisi tehä Nii suur pere, et kõikide voodid tuppa ei mahugi, tarvis koisid teha. Vt koegas

.kolnõ <.koltsõ, kollast ~ .koltsõt; mitm om kollastõ ~ .koltsõtõ> kollaneEenämal kasvab koltsi lillesi Heinamaal kasvab kollaseid lilli; Paaspu lehtegä ning putkõ õedõga tehässe kollast Paakspuu lehtede ja putke õitega tehakse kollast (värvitakse kollaseks); Tüdrik kohkos sedäsi ää, et njaost üsä kolnõ Tüdruk kohkus niimoodi ära, et on näost päris kollane

kubõ <kubõmõ ~ kubõ, kubõt; mitm om kubõmõtõ ~ kubõdõ; mitm os kubõmõsi ~ kubõsi> kubeEtte suur valu kubõs Kubemes on õige tugev valu

kuub <kuuõ, .kuubõ; mitm om kuuõstõ; mitm os kuuõsi ~ .kuupsi>
1. kuub, hallist villasest riidest üleriieOli külm jõlm ning kõik olid kuuõstõga vällä tuln Oli külm ja kõik olid kuubedega välja tulnud; Juripäävä annab lammas kuuõ, mihklipäävä kassuka piltl Jüripäeval annab lammas kuue, mihklipäeval kasuka || .umnõ kuub van umbkuubEnnemä olid miestel umpsõd kuuõd selges Varem olid meestel umbkuued seljas
2. ühevärviline kleidilaadne särk (väikelaste riietus)Emä pani lapsõlõ uiõ kuuõ selgä Ema pani lapsele uue särgi selga; Ennemä, kui lapsõlõ püksid tehti, käösi kuuõga. Sie oli aᵉll, kodo kuõtud, kleedi muõdi puõlõ põlvõ Enne kui lapsele püksid tehti, käisin särgiga. See oli hall kodukootud, kleidi moodi poole põlveni
3. van rüüKirikisändä kuub üsä säräb karraga Kirikuõpetaja rüü päris särab karrast

kõik ases <kõegõ, .kõikõ, mitm om .kõikõ, mitm os .kõiki; sisseü .kõikõssõ, alaleü .kõikõlõ, kaasaü .kõikõga (hrl mitm) >
1. igaüksMjõtmõ mõrsissõ räimi panõmõ? – Panõmõ kõikõssõ Mitmesse märssi me räimi paneme? – Paneme kõikidesse; Kõikõl lähäb ühekorra eng vällä Kõigil läheb ükskord hing välja (igaüks on surelik); Mia leppü kõikõga ää Ma lepin kõikidega ära
2. kõik (võimalik)Teste Mihkel vääb perele kõik käde Teise pere Mihkel veab perele kõik [koju] kätte; Kui raha ond, siis suab kõiki osta Kui raha on, siis saab kõike osta; Keväde akkab kõik süemine vähäks jäämä Kevadel hakkab kogu söögikraam vähemaks jääma
3. igasugune, igat liikiLjõnnas kõiki kaupa suaja Linnas on kõike kaupa saada

kümme <.kümne, kümmet; mitm om .kümnete ~ kümmete> kümmeKümme tundi oli tüed Kümme tundi oli tööd (= tööd jätkus kümneks tunniks); Naestõl rätikusi kümnete viisi Naistel on rätikuid kümnete viisi (tohutu palju)

küünäl <.küündlä ~ .küünlä, küünält; mitm om küünälde ~ .küünläte> küünalLamba rasvast kastõtassõ küündli Lambarasvast kastetakse küünlaid; Küünälde tuli põlõ elekri vasta kedägi Küünalde tuli ei saa elektri[tule] vastu; Kui mia piäks siost lahti suama, üsä otsõ panõ kirikus küündlä kuju ede põlõma Kui ma peaks sust lahti saama, panen otsekohe kirikus kuju ette küünla põlema

küüs <küüne, küünt; mitm om künde ~ küüde>
1. küüs; piltl sõrmAnna kaikaga künde piäle, kui viel kjõsub Anna kaikaga vastu näppe, kui veel kisub (sinu asju); Üeldässe, kui küüned õitsõvad, siis inimesel ühte viga Öeldakse, kui küüned õitsevad, siis on inimesel midagi viga (kui küüntel on valged laigud); Ankur läks küüde vahelt lahti ning lei puruks Õlleankur läks näppude vahelt lahti ja kukkus puruks ||Nuõrik lähäb julgõks, akkab juba küüsi näütämä Noorik muutub julgeks, hakkab juba küüsi näitama (ämmale vastu ütlema) ||Küüned oma kohe Küüned enda poole (ahnel inimesel)
2. teravikAnkru leht ruõstõtub ennemä ää kui küüs Ankruleht roostetab enne läbi kui ankruküüs || (mitm) kultivaatorPõld taris küüdegä üle laska Põld on vaja kultivaatoriga üle käia
3. sälk; soonVjõtsa küüs läks katki Vitsaküüs läks katki
4. musterKjõnda varrõssõ kuõtassõ küüned sisse Kindavarre sisse kootakse küüned (haakidega muster)

liige <.liikme, liiget; mitm om .liikmete ~ liigete>
1. kehaliige; liigesKültet liikmesi võedassõ sapiga Külmetanud liikmeid võitakse sapiga; Kidi ond liikmetess Kidi on liigeste sees
2. liigendSua'mtõ liigetegä nuaga kedägid tehtüd, tuõ puu piägä nuga siia Ma ei saa liigendnoaga midagi tehtud, too puupeaga nuga siia; Miol ond allõs papa tehtüd puust liigetegä nuga Mul on alles isa tehtud puust liigenditega nuga
3. kuhugi rühma või organisatsiooni kuuluv inimeneLiigetele anti puõest jahu, teesed jäid jõlma [kolhoosi] Liikmetele müüdi poest jahu, teised jäid ilma; Maᵉrt, raha-aaja, raputab kulpi egä pereliikme ies Mart, rahakoguja, raputab kulpi iga pereliikme ees (mardikomme)

luenõ <luesõ, luist; mitm om .luistõ> luine, paljude luudegaKiisk kolõ luenõ kala Kiisk on väga luine kala

mõlõmad mitm <mitm om mõlõmatõ, mitm os mõlõmi; ains om mõlõma> mõlemad (kaks)Mõlõmi tüdrikä taheti tienmä Mõlemat tüdrukut taheti teenistusse; Iäd aega või olga piäle – mõlõmad sünnüb ää minnes üelda Head aega või olgu peale – mõlemat sobib ära minnes ütelda; Mõlõmatõlõ taris kehä piäle anda Mõlemale oleks tarvis kere peale anda; Mõlõmatõga sai nõu pidädä Mõlematega sai nõu pidada

.määne <.määtse, määst; mitm om .määste ~ .määtsete> mädaneTämäl egä umiku ikka silmäd määtsed Tal on igal hommikul silmad ikka mädased

müür <müürü, .müürü; mitm om mürde>
1. kivimüürMürde iäres kasvab ikka nõgõsi Müüride ääres kasvab ikka nõgeseid; Mis tieb tuul müürüle! (knk) Mis teeb tuul müürile!
2. soemüürAhju müür annab sooja majalõ Ahju soemüür annab majale sooja; Lavanarts pliidi müürü piäl Laualapp on pliidi soemüüri peal

näljäne <näljätse, näljäst; mitm om näljäste ~ näljätsete> näljaneMia lassi selle näljätse koera tuba Ma lasksin selle näljase koera tuppa; Karjatsõd näljätsed, siasjõta süemätsed (knk) Karjused on näljased, seasita söögised. Vrd näljendämä

peper <.pepre, .pepre ~ pepert; mitm om .peprete ~ pebreste, mitm os .pepresi ~ pebresi> heinapeber, -puruEenäd üsä otsõs, natukõ pepresi ond viel toa piäl kogo pühki Heinad on päris otsas, natuke pepresid on veel lakas kokku pühkida; Tuapiäl eenä pebretess kolõ paelu kukrikka Pööningul on heinapepredes hästi palju putukaid

pienär <.piendrä ~ .pienrä, pienärt; mitm om pienärde ~ .pienräte>
1. (lille- või vilja)peenarTädi käskis Miinal pienrä piält mõnõd suurõmad kuastalehed tõua Tädi käskis Miinal peenra pealt mõned suuremad kapsalehed tuua
2. põllupeenar, söödiribaEgä põllu iäres oma pienär Iga põllu ääres on oma põllupeenar
3. (jää)kuhelikIä piendräd Jääkuhelikud (tekivad, kui liikuv ajujää surutakse seisva jää peale)

põis <põiõ, põit; mitm om põedõ> kusepõisSelle mehe viis põiõ aigus minemä Selle mehe viis põiehaigus minema (mees suri)

püeräne <püerätse, püeräst; mitm om püeräste ~ püerätsete> pööraneMaksa'mtõ püerätsi riäki Maksa neist pöörastest rääkidagi

püksid mitm <.pükse, .püksä, ains om püksi> püksidNende pükse topid juba vjõlõdass kulun Nende pükste tagumik on juba viledaks kulunud; Nied püksid miolõ pitkä võitu Need püksid on mulle pikavõitu

sein <seenä, .seinä; mitm om sende> seinSiia seinä lähtväd eledäd tapiedid Siia seina lähevad heledad tapeedid; Torm viis puõe sildi seenä piält ää Torm viis poesildi seina pealt ära; Riägi siolõ või seenäle, sie üks Räägi sinule või seinale, see on sama

setse <.seitsme, setset; mitm om .seitsmete ~ setsete> seitseKell ond setse, tulõb minemä akata Kell on seitse, tuleb minema hakata; Nädälis setse päävä Nädalas on seitse päeva; Üks seitsme-kaheksa jala piält võeti kivi viel välja Nii seitsme-kaheksa jala sügavuselt võeti kivi veel merest välja (kivilaevale)

sieme <.siemne, siemet; mitm om .siemnete ~ siemete> seemeTuõ miolõ ljõnnast kurgi siemni Too mulle linnast kurgiseemneid; Puhastassõ rugi siemet Puhastatakse rukkiseemet; Ladus siemet küll veel Laos on seemet küllalt veel

siil2 <siili, .siili; mitm om silde> siil (Erinaceus) ▪ Rebäne otsidõ silde pesäd üles ning pannõ pojad nahka Rebane otsivat siilide pesad üles ja panevat pojad nahka

siär <siäre, siärt; mitm om siärde ~ siärte>
1. jalasäärLapsõd juõsvad pasastõ siärdegä külä kaodu Lapsed jooksevad poriste säärtega mööda küla; Kellel olid jala siäred paljad, selle kohta riägiti ennemä, et naese äbü ollõ kadun Kellel olid jalasääred paljad, selle kohta räägiti vanasti, et naise häbi olevat kadunud; Anti matakaga ümber siärte Anti malakaga mööda sääri
2. maasäärNõiad käüe Sõrvõ siäre piäl suurõ kivi otsõs vihtlemäs Nõiad käivat Sõrve säärel suure kivi otsas vihtlemas; Lae ei mõestass rooli ning viis sjõnna siäre piäle Laev ei allunud roolile ja viis sinna säärele

suur <suurõ, suurt; mitm om surdõ; keskv suurõm>
1. suur, kogukasTänäve miol jõrmsad suurõd kualid Tänavu on mul hirmus suured kaalikad || suurõm vanemSia ju paelu suurõm, piäks vähämäd kielmä Sa oled ju palju suurem, peaksid väiksemat keelama
2. kange, tugev; mõjukasMaossõ lei suurõ valu Makku lõi kange valu; Saaskoppis kõegõ suurõm kuaᵉrt risti kuningas Saaskopis on kõige tugevam kaart ristikuningas
3. täielik; ehtneEgä päe siäb ning ehib ennäst nagu suur preeli Iga päev seab ja ehib end nagu suur preili
4. suuremat eriti, suurt; kuigi(võrd)Unna püüdü praegu suurõmad ei põlõ Unnapüüki praegu eriti ei ole; Siäl põlõ mia suurõmad käün'mte Seal ma pole suurt käinudki

teene <teese, teist, mitm om teste; seesü teiss; keskv teesem>
1. ases teineKui salaja jala õndla lüed, siis saab teene otsõ põlvili Kui salaja jalaõndlasse lööd, siis kukub teine kohe põlvili; Ikka sia tulõd päräst teisi Ikka sa tuled pärast teisi; Mis viga omastõ ulkõs olla, paelu teesem kui võerastõ siäs Mis viga on omaste hulgas olla, palju teisem kui võõraste seas
2. arvs teineTänä juba teene päe, kui järjest saab Täna juba teine päev, kui järjest sajab; Üks kuaritäüs ning teene ning kolmas Üks kraasitud villatort, teine ja kolmas; Mia jääsi teeseks Ma jäin teiseks
3. (hrl mitm) naabertalu, naabridTeste Mihkel vääb perele kõik käde Naabri Mihkel veab perele kõik kätte; Juku pann otsõ valuga testele sisse Juku oli jooksnud kohe valuga (kiiruga) naabrite juurde sisse

teene|teese om <ains os teene|teist> teineteiseÄä pang rääme poetosi nda tihedäst, kuivõs akkavad teeneteese külge kindi Ära pane räimekimpe nii tihedasti, suitsutades (kuivatades) kleepuvad teineteise külge kinni; Naabrid tundvad teeneteist kõegõ paramini Naabrid tunnevad teineteist kõige paremini || teene|teese korra korda möödaTeeneteese korra vahetasimõ teese roolist vällä Korda mööda vahetasime teise roolist välja; Suagid siis teeneteese korra einü üles aetud Kas ei saagi siis korda mööda heinu üles [lakka] ajada. Vt ühe|teese

teter <tedre, .tetre; mitm om .tetre ~ tedreste, mitm os .tetri ~ tedresi> teder (Lyrurus tetrix) ▪ Kihnus pissiksed metsäd, tedred sii ei elä Kihnus on pisikesed metsad, tedred siin ei ela

tiivang <tiivangu, tii.vangu, mitm om tii.vangõ> tiivasulg, linnu hoosulgTiivanguga iä kellä rattu pühki ning miäri Tiivasulega on hea kellarattaid pühkida ja määrida

turval <.turbla, turvalt; mitm om turvaldõ ~ .turblatõ> rohukamara tükk, mätasPõld turblu täüde, terve päävä sai puista Põld on mättaid täis, terve päeva sai puistata || nlj häbemekarvadTüdrikul juba turvalt küll Tüdrukul on juba mätast küll (hakkab täiskasvanuks saama). Vrd mätäs

.tuõksõ om <os tuõst> tulus, tuletegemisvahendidTuõksõga püüti, sedäsi tulõga, raud pannassõ puati püstü, tuli põlõs rava piäl, näütäs mere põhja valgõd Tulusega püüti, niiviisi tulega, raud pannakse paati püsti, tuli põles raua peal, näitas merepõhja valgust (ahinguga püüdes) || .tuõksõl tulusel, tulusepüügilTuõksõl käümä Tulusel käima || .tuõksõ raud tuluseraud (öisel kalapüügil kasutati tuleasemena) || tuõst .aama tulust ajama, öösel tulusel käima. Vrd .aatlõma

täüs <täve ~ täüe, täüt; mitm om täöde>
1. nimis midagi täitev kogusKui õlut tied, siis piäb mjõtu paa täüt vett tegemä Kui õlut teed, siis peab mitu pajatäit vett keetma; Suu täüs suõlast enäm kui mao täüs magõdad (vns) Suutäis soolast on enam kui maotäis magedat || tävegä üleni; kogu täiegaLae läks kivi tävegä Liibu Laev läks kivide täislastiga Liibavisse; Mia oli igi tävegä, egä karva otsõs oli tjõlk Ma olin üleni higine, iga karva otsas oli tilk. Vrd .täüde
2. määrs (midagi) täis, millegagi täidetudMerest võetassõ vällä kalu täüs muᵉtta Merest võetakse välja kalu täis võrke; Odra piäd olid ogasi täüs Odrapead olid okkaid täis; Tuba lei magusad leväaisu täüs Tuba lõi magusat leivalõhna täis

tüdrik <tüdriku, tüdrikud; mitm om tüdrikäte ~ tüdrikutõ>
1. tüdrukTüdriku patsilint oli juustõst ää kadun Tüdruku patsilint oli juustest kadunud; Egä tüdrik ei sua uiu alla Iga tüdruk ei saa uiu alla (iga tüdruk ei saa mehele); Suurõmad tüdrikud käösid ikka taᵉntsmõs juba Suuremad tüdrukud (neiud) käisid ikka juba tantsimas; Ljõnaküläs igänes nuõri tüdrikä Linakülas on palju noori tüdrukuid
2. vallaline naineSie jäi vanaks tüdrikuks jälle See jäi vanatüdrukuks; Tüdriku laps Tüdrukulaps (vallaslaps)

tüdär <.tütre, tüdärt; mitm om tüdärde ~ .tütrete> tütarÕel kaks tüdärt ning kaks poega Õel on kaks tütart ja kaks poega; Küll siol ond iä põli, tütred tegäd kõik kodosõ toemõndamise ää Küll sul on hea põli, tütred teevad kõik koduse toimetamise ära; Üksik tüdär, kui mehele ei sua, üeldässe et jäi koo õuõ jõluks Üksik tütar, kui mehele ei saa, öeldakse, et jäi koju õue iluks

urgas <.urka, urgast; mitm om urgastõ ~ .urkatõ> urgasKissi'ss mõestab neid urgastõst otsi Kes siis oskab neid urgastest otsida

vaᵉrs <varrõ, vart; mitm om vardõ>
1. (taime)vars; pealneSügüse ond Kihnu mua kartula varrõ põlõtamisõ posso täüde Sügisel on Kihnu saar kartulivarte põletamise suitsu täis; Tuõ sjõbula vaᵉrsa kua rasvassõ Too sibulapealseid ka rasva sisse; Ruõsi vaᵉrs oli torma käe murdun Roosivars oli tormis murdunud
2. (tööriista) käepideRehä vaᵉrs piäb ljõbõ olõma Rehavars peab sile olema; Mio kiviang oli puatis, varrõ ots oli vee piäl Mu kivihang oli paadis, varre ots oli vee peal (veest väljas); Sanga kulbi varrõd olla nagu sia jalad Sanga kulbivarred olevat nagu seajalad (töötlemata) || varrõd mitm harkadra kuusepuust aisad
3. (kinda)vars, randmeosaKjõnda varrõ luõdus Kindavarre alustus || arilik vaᵉrs lihtne valge kindavarsArilikka vaᵉrsa kuõti, sest sõja aegas olõssʼmtõ värvä suaja Lihtsaid valgeid kindavarsi kooti sõja ajal, sest värve ei olnud saada || kasvatõt-kahandõt vaᵉrs augulise mustriga kindavarsKasvatõt-kahandõt varrõd sioksõd nao pitsilised Augulise mustriga kindavarred on sellised nagu pitsilised || lapilinõ vaᵉrs värviliste nelinurkadega kindavars || uut|.muõdi vaᵉrs soonikkoes kindavarsUutmuõdi varrõd nied kaks ühipidi üks pahupidi kuõtud Uutmoodi kindavarred on sellised, kus kaks silmust on parempidi ja üks pahempidi kootud || vana|.muõdi vaᵉrs vanamoodi kindavarsVanamuõdi varrõd kuõtassõ kolmõ lõngaga – sinine, punanõ ning valgõ Vanamoodi kindavarred kootakse kolme lõngaga – sinise, punase ja valgega
4. sokisäärKapõta vaᵉrs kuõtassõ ikka ühipidi-pahupidi, siis’mte akka kiermä Villase soki säär kootakse ikka soonikkoes, siis ei hakka rullima

varõ1 <varõmõ ~ varõ, varõt; mitm om varõmõtõ ~ varõdõ; mitm os varõmõsi ~ varõsi> vare, põlenud või lagunenud maja jäänusedMajad seisväd varõs Majad seisavad varemetes; Sii varõss elä'mte muud kui rotid Siin varemetes ei ela muud kui rotid; Tulõkahjust jäi ahju varõ üksi järge Tulekahjust jäi vaid ahjuvare järele

.vjõlnõ <.vjõltsõ, vjõllast; mitm om .vjõltsõtõ ~ vjõllastõ> villaneVjõltsõd kapõtad ruttu jalga Villased sokid ruttu jalga; Vjõltsõ viha läks uavassõ Villase viha läks haavasse (villase lõnga mustus läks haava sisse ja tekkis põletik); Tüdrikätel olid piiniksed vjõltsõd rätikud kaelõs Tüdrukutel olid peenvillased rätikud kaelas; Nahknõ roᵉtt, kaks vjõllast ändä (mõistatus) Nahast rott, kaks villast hända (= nahast tubakakott)

õis <õiõ, õit; mitm om õedõ> õisSuurdõ õedõ piäle tulad mesiljõnnud ette iästi Suurte õite peale tulevad mesilased eriti hästi; Puari päävägä läksid õmbud õidõ Paari päevaga läksid õunapuud õide; Keväde kolõ torõ – puud kõik õidõs Kevadel on väga tore – puud kõik õides; Sie lilles mjõtmõ õiõga See lill on mitme õiega || elu|puu õis elupuu õis; märk käistelElupuu õis tehässe kua käüste ruae nurka Elupuu õis tehakse ka käiste krae nurka || .Neitsi .Maarja õis ~ viie|leheline õis märk käistel (tähistab pikka meelt ja vagadust)Viielehelise õiõga luõdõtassõ pitkä mielt ning rahulist elu Loodetakse, et viieleheline õis toob kannatlikkuse ja rahuliku elu

ühe|teese om ases <os .ühte|teist> üksteiseMeistrid õᵉpsid üheteese käest Meistrid õppisid üksteise käest; Andkõ üheteesele kätt ning leppüge ää Andke üksteisele kätt ja leppige ära. Vt teene|teese

ürütümä om van üürikeseÜrütümä aa iest oli sii Üürikese aja eest oli siin. Vrd üürüdämä

üürüdämä om van üürikeseÜürüdämä aa iest oli täss tännes, kadi ää, põlõ kohogil Üürikese aja eest oli siin, kadus ära, pole kuskil (keelejuht oma lapsepõlves kuulnud ühelt vanainimeselt). Vrd ürütümä


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur