[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 34 artiklit

.kargama <karata, .karga>
1. hüppama, hüplema; perutamaMia jõutsi parajutõ üle pao karata Ma jõudsin parajasti üle jääprao hüpata; Lassi puᵉnn kargas piält ää Lähkri prunt kargas pealt ära; Ää süeg sioksõ lörinägä, aad obosõd kargama (knk) Ära söö sellise lurinaga, ajad hobuse perutama || ää .kargama põgenema, putku panema
2. äkki, ootamatult tekkima (haigus, viha jm)Kui ma üles tõosõ, põlvõtõssõ kargab naa suur valu Kui ma üles tõusen, lööb põlvedesse nii suur valu
3. haarama, kinni võtmaTeste koer kargas miol eele siärest kindi Naabripere koer kargas mulle eile säärde kinni; Sai vihalõ ning kargas mio karvu kindi Vihastas ja kargas mulle karvu kinni
4. tükki minema (piima kohta)Kui murrastõt piimä palava supi piäle valad, siis piim kargab ää Kui tilgastanud piima palava supile valada, siis piim läheb tükki
5. sugutamaMuud amõtid põlõ'mtõ, kui kargab tüdrikä Muud ametit tal polegi, kui et kargab tüdrukuid

kohmõrdama <kohmõrda, kohmõrda> kohmerdama, kohmitsema; toimetama, askeldamaLaupa muud ei sua kui kohmõrda tubasi ning õuõt kaodu Laupäeval ei saa muud kui askelda mööda tubasid ja õuet (= toas ja õues); Suaga oma kohmõrdamise kohmõrdõt ning tulga siis testele järge Saagu oma kohmerdamised kohmerdatud ja tulgu siis teistele järele (lõpetagu oma toimetamised ja tulgu siis teistele järele)

lobi2 <lobi, lobi> võrgumärk (aerulabakujuline)Taota lobi sisse ning akka muᵉtta lasma Viska võrgumärk sisse ja hakka võrke merre laskma; Lobi juba näed ve? Kas võrgumärki näed juba?; Omal põlõ ühtegi lobi egä muud märki, sedäsi ju sua'mtõ meres käüdüd Endal pole ühtegi lobi ega muud märki, nii ei saa ju merel kalapüügil käia; Lobi rumm Võrgumärgi torujas kere (veepinnal). Vrd kloba

maetsõ|aenõ <maetsõ|.ainõ, maetsõ|aenõt> uus maitseaineMia muud maetsõaenõt kedägi ei kasuta, pipart ning suõla panõ vahest Mina muid maitseaineid ei kasuta, pipart ja soola vahel panen

maᵉnt <mandi, .manti> kraam; kaupAi kõiki manti tõemõ ljõnna puõest Oi, igasugust kaupa tõime linna poest; Tämä tuln Ruotsist suõlaga ja kohviubõ oln ja kõikisugust manti Ta tulnud Rootsist soolaga ja kohviube olnud ja kõiksugust [muud] kraami

matakas <mataka, matakast>
1. vemmal; malakasVõta matakas käde ning kohota kanad kaugõmalõ Võta malakas kätte ja hirmuta kanad kaugemale; Küll mia anna siolõ matakast, kui sia sii karjud Küll ma annan sulle vemmalt, kui sa siin karjud
2. hlv ulakas laps; laiskvorstSiokõ matakas'mtõ taha muud kui egävest trumpi suaja Selline laiskvorst ei taha muud kui kõvasti tuupi saada

miel <miele, mielt>
1. meel, meeleolu; loomus, meelelaadLapsõl oli siis sellest naa iä miel Lapsel oli siis sellest nii hea meel; Mio miel lähäb nda alõdas, et suagid riägitud Mu meel läheb nii haledaks, et ei saa rääkidagi; Kindla mielegä mies ei lasõ ennäst narri Kindla meelega mees ei lase ennast narrida; Sie jutt oli talõ miele järge See jutt oli talle meele järele (meelepärane); Pire ond siokõ, kis kargama lähäb, siokõ ullu mielegä Pire on selline [hobune], kes perutama hakkab, selline tormakas
2. mõte; aru, mõistusMis siol mielesse läks, et tohmitama akkasid? Mis sul arus oli, et hakkasid rumalusi tegema?; Tüdrikätel'mte põlõ muud mieles, kui piäks aga tantsi suama Tüdrukutel pole muud mõttes, kui et peaks aga tantsida saama || mielt .mõistma aru saama, taipamaÄä olg siokõ, mõesta'nd ikka mielt kua Ära ole selline [mõistmatu], saa ikka aru ka
3. (sisekohakäänetes) mäluSie miol siiani mieles See on mul siiani meeles; Vägisi tikkus sie laul miele Vägisi tükkis see laul meelde || mielesse .võtma mäletamaKõik sia võtad omalõ mielesse Kõike sa ka endale meelde jätad (etteheide halva asja meenutamise puhul)

mokk <moka, .mokka> huul, mokkMuesu'mtõ põlõ muud kui mokaplirts Musi pole muud kui mokaplirts; Õngõ oli napist moka taga Õng oli [kalal] napilt moka taga (moka küljes)

muesutama <muesuta, muesuta>
1. musitamaMuud mitte nüüd enäm tehä kui üsä muesutassõ egäl puõl Tänapäeval muud enam ei tehta, kui ainult musitatakse igal pool
2. lutsutamaLuasipoᵉnksa iä muesuta Karamellikomme on mõnus lutsutada

muu <muu, muud> muu, teine; ülejäänuNaesõd lasvad jaᵉkka rätsepä juurõs tehä, muud riided tegäd ikka ise Naised lasevad jakke rätsepa juures teha, ülejäänud riided teevad ikka ise; Meitel põlõ muudõlõ ühti anda, omadõlõ üksi jatkub Meil pole teistele midagi anda, jätkub ainult omadele

param1 keskv omds <parama, paramad>
1. paremMiol viel param mõtõ Mul on veel parem mõte; Liisi luõtis ikka sioksi parami poissa, nüüd taha tedä enäm kiegid Liisi lootis [saada] ikka selliseid paremaid kavalere, nüüd ei taha teda enam keegi; Küll jõlm jäeb paramaks Küll läheb ilm paremaks; Õuõs olõks paelu muud paramadki tehä Õues oleks muud, palju parematki teha; Nälg ollõ kõegõ param kokk (vns) Nälg on kõige parem kokk
2. parempoolneKumbast tahad, paramast või vasakust? Kummast [käest] tahad, kas paremast või vasakust?; Parama käägä katsn kjõrt lõhku, vassakuga oidn iäst kindi Parema käega üritanud jääkirmet lõhkuda, vasakuga hoidnud jääst kinni; Lähme paramalõ puõlõ Lähme paremale poole

.perse|tari <.perse|tarja ~ .perse|.tarja> tuharPraamis jõstmisõst ond persetarjad üsä valusaks jään Praami peal istumisest on tuharad päris valusaks jäänud; Nagu peletised, persetarjad kaetud veel ning, mitte muud kedägid Nagu peletised, ainult tuharad ongi kaetud ja muud mitte midagi (naistemoest käia lühikeste pükstega)

piiluti <piiluti, piilutid> väike partKõik vähämäd pardid, nendel põlõ muud nime ühti muudkui kõik piilutid Kõik väiksemad pardid, neil polegi muud nime, kõik on piilutid

piirg <piiru, .piirgu>
1. peergVanal aal põlõtati piirgu Vanal ajal põletati peergu; Kiinigä iä piirga lõegata Kiiniga on hea peerge lõigata; Piiruga jõstuti tuas üläl, mitte kellegil olõss muud tuld Peeruvalgel tehti toas käsitööd, mitte kellelgi muud tuld ei olnud
2. kangaspuude osaTihva piirud Puuliistud niite vahel (lõimelõngade hoidmiseks)

piäl|kiri <piäl|kirja, piäl|.kirja> pealkiriMia lehest muud lugõda ei viisi kui piälkirjasi Ma ei viitsi lehest muud lugeda kui pealkirju

puhõ <puhõ, puhõt> (kõva) tormTänäve sügüse muud ei põlõ, kui ikka üks igävene puhõ Tänavu sügisel pole muud kui kogu aeg üks torm; Juba mjõtu päävä puhõ, jälle viib mutid ää Juba mitu päeva on torm, viib jälle võrgud minema; Kui puudõ kohen juba tuba ää kuuluksõ, siis üeldässe päris puhõ Kui puudekohin juba tuppa ära kostab, siis öeldakse, et päris torm (on kohal)

pump <pumba, .pumpa> (vee)pumpKui lae lekib, siis põlõ muud ku anna pumbalõ valu Kui laev lekib, siis pole muud, kui anna pumbale valu; Siis Pärnau pani pumbad vädämä ning saemõ laeva käde Siis Pärnau [laev] pani pumbad tööle ja me saime laeva kätte (laev päästeti)

rugi|lilles <rugi|lillese, rugi|lillest> rukkilill (Centaurea cyanus) ▪ Rugilillesed põlõ muud kui umbrohe Rukkililled pole muud kui umbrohi

.siokõ <.sioksõ, .siokõst> selline, sihukeSioksõ jõlmaga ei põlõ mere piäle asja Sellise ilmaga ei ole merele asja; Sioksi suuri leibu tehti ennemä nagu tõlla rattu Vanasti tehti nii suuri leibu nagu tõllarattaid; Pütt juõsõb, sioksõssõ ei maksa räimi suõlata Pütt jookseb, sihukesse ei maksa räimi soolata; Sioksõlõ põlõ'mtõ muud kui trumpi taris Sihukesele pole muud vaja, kui tuupi anda || .siokõ'ss [kas] selline siisSiokõ'ss nüüd iä laps ve? Kas selline siis on hea laps?

tabõl <tabõli, tabõlid> uus tabelMuud mitte sua kui joonista tabõlisi Muud ei saa [teha], kui joonista tabeleid; Täödä tabõl ää! Täida tabel ära!

.taᵉntsma <.tantsi, tansi> tantsimaNuõrik lähäb varssi tanuga taᵉntsma Noorik läheb varsti tantsima, tanu peas (kõigepealt peiupoisiga ja siis peigmehega); Jõlusast mõestatõ tantsi küll Ilusasti oskate tantsida küll; Tüdrikätel ei olõss muud, piä asi et priipäräst tantsi sai Tüdrukutel ei olnud muud [muret], peaasi et küllalt tantsida sai; Kengä tallad üsä kulun tantsis Pastlatallad olid tantsides päris ära kulunud

.traitama <.traita, .traita> möllama, trallitamaTämä'mte tieks muud kui traitaks ühte enge Ta ei teeks mitte midagi muud, kui trallitaks kogu aeg

.trumpi karistada, tuupiKu'dõ'mtõ oma vigurisi jätä, suatõ ati käest trumpi Kui te oma vigureid ei jäta, saate (vana)isa käest karistada; Kui trumpi suavad, küll siis aru suavad Kui tuupi saavad, küll siis saavad aru; Sioksõlõ põlõ'mtõ muud kui trumpi taris Sellisele pole muud tarvis, kui tuupi anda

tulõ|lae <tulõ|laeva, tulõ|.laeva> tulelaev, ujuvmajakasTulõlaevõs igäv olla, muud'ku tjõlgu ankru otsõs Tulelaeval on igav olla, muudkui tilgu ankru otsas (istu ankrus)

tunnistama <tunnista, tunnista> tunnistamaSiis ei jäess muud üle kui kõik üles tunnista Siis ei jäänud muud üle, kui kõik üles tunnistada

tõbras <.tõpra, tõbrast> sõimus tõbrasSia põlõ kellegi mies, muut ku üks igävene tõbras Sa pole kellegi mees, muud kui üks igavene tõbras

umikunõ <umikutsõ ~ umikusõ, umikust>
1. hommikuneUmikunõ saadõ ond viis minutit pitk Hommikune (raadio)saade on viis minutit pikk; Umikunõ varajanõ tõusminõ oli üksi sie nuhtlus Hommikune varajane tõusmine polnud muud kui üks nuhtlus
2. (tervitusvormelites)Tere umikust Tere hommikust; Umikust (Tere) hommikust

upsitama <upsita, upsita> hlv hooramaNendel põlõgid muud kui upsitavad piäle külä kaodu hlv Neil polegi muud, kui hooravad peale külapidi

valu1 <valu, valu>
1. valuMaossõ lei suurõ valu Makku lõi suure valu || piltl häda; töövaevEi põlõ jõrmuta käüdüd ühti, küll valu nähtüd kua Ei ole hirmuta käidud ühtigi, vaeva on palju nähtud ka || (liitsõna põhisõnana) hädaAi-ai, miol sjõtavalu! Ai-ai, mul on sitahäda!
2. valu, kiirustamine; hoog || valu .andma valu andma, hoogsalt midagi tegemaAnnab ärgele valu Annab härgadele valu (kiirustab härgi kündmisel takka); Kui lae lekib, siis põlõ muud ku anna pumbalõ valu Kui laev lekib, siis pole muud, kui anna pumbale valu || valuga (ühe) valugaLäks sioksõ valuga nagu püssü kuul Läks sellise valuga nagu püssikuul; Naabri õuõ oln ligemäl kui kodosõd uõnõd ning Juku pann otsõ valuga testele sisse Naabri õu oli lähemal kui kodumajad ja Juku oli jooksnud suure valuga naabritele tuppa

varõ1 <varõmõ ~ varõ, varõt; mitm om varõmõtõ ~ varõdõ; mitm os varõmõsi ~ varõsi> vare, põlenud või lagunenud maja jäänusedMajad seisväd varõs Majad seisavad varemetes; Sii varõss elä'mte muud kui rotid Siin varemetes ei ela muud kui rotid; Tulõkahjust jäi ahju varõ üksi järge Tulekahjust jäi vaid ahjuvare järele

vjõuk <vjõugu, .vjõuku> väike angerjas vm kalaVjõugud'mte tie muud, kui aavad õngõd segämini Pisikesed angerjad ei tee muud, kui ajavad õnged segamini. Vrd vjõu

.õnduma <.õndu, .õndu> van kiratsemaSie koht akkab õnduma See talu hakkab kiratsema (öeldakse, kui talus hakkavad loomad surema ja muud õnnetused juhtuvad)

.äigämä <äiätä, .äigä> äigama, virutamaÄigä ärjäle sarvõtõ vahelõ Äiga härjale sarvede vahele; Sai talõ korra üle lava russikaga äiätä Sai talle kord üle laua rusikaga äiata || piltl näppama, pihta panemaMõnõl ju põlõgid muud, kui piäks aga äiätä suama Mõnel ju polegi muud, kui peaks aga virutada saama

.ühte|.enge sageli; ühtepuhku, vahetpidamataKarjug'mte ühte enge mio kallal Ära karju vahetpidamata mu kallal; Tiä, mis tä miost suaja tahab, et mjõnd ühte enge küläkaodu tõmbab Ei tea, mis ta minust saada tahab, et mind ühtepuhku küla peal taga räägib; Tämä'mte tieks muud kui traitaks ühte enge Ta ei teeks midagi muud, kui tralliks vahetpidamata. Vrd eng1; paegal; sagõda; .tihti


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur