[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit

aga2 <aga, aga; mitm agad>
1. oks; hagu. Vrd agu
2. (mitm) musterSelle agadõga kallisseltsi sai mia oma ristiemä käest Selle oksamustriga sitsirätiku sain ma oma ristiema käest

ammas <.amba, ammast>
1. hammasMugib piäle nagu olõkskid ambu suus olad Mugib peale, nagu olekski tal hambaid suus olevat; Ambad akkasid rängägä valutama Hambad hakkasid kangesti valutama; Ambuta suu Hambutu suu || .ambu, .ambus suhu, suus, hammaste vahel(e)Pani pagi ropi amba Panin tropi närimistubakat hambu; Nuõrna mia pidäsi kua tubakast ambas Noorena pidasin minagi tubakat hambus || .palju .ambu tegemä piltl paljaid hambaid näitama, naermaÄä tehk oma palju ambu, kui teesed kjõmpus ond Ära naera, kui teised kimpus on
2. (mitm) hambakujuline musterLüe nüüd ambad Koo nüüd hambad sisse (seelikut kududes). Vt suka|.ambad
3. (sae, sirbi vms) hammasSuae ambad nüeridäd, tulõks ää kõhuta Sae hambad nürid, tuleks ära teritada

keti|kiri <keti|kirja, keti|.kirja> ketikiri, ketimotiiviga musterRiia rätikutõ piäl ond ketikiri Riiast toodud rätikutel on ketikiri peal

kiri <kirja, .kirja>
1. käe- või trükikiriTrikit kiri Trükikiri
2. nimekiriPanõ mio nimi kua kirja Pane minu nimi ka nimekirja || .kirja minema arvesse minema; kellekski arvatudKui vähäm kui ani, sis lähäb otsõ laglõ kirja Kui on väiksem [lind] kui hani, siis läheb otsemaid lagle kirja (arvestatakse lagleks)
3. kiri, postisaadetis; sõnumAitab sellest kirjast küll, papõr juba täüde kirjutõt Aitab nii pikast kirjast küll, paber juba täis kirjutatud; Kas said mio kirja käde? Kas sa said mu kirja kätte?
4. muster; ornament; pitsPissiksed kirjad, laiõmad kirjad Pisikesed kirjad, laiemad kirjad (käistekaunistused, ka külgeõmmeldud pitsid); Kirju tegemä Pitsi tegema (tanu valmistamisest); Kirja padi ning kirja pulgad Pitsipadi ja -pulgad (niplispitsi tegemiseks); Miolõ sie troi kiri mieldib Mulle see kampsunimuster meeldib; Mamma käterätikul õigõ jõlusad iegeldet kirjad otsõs Ema käterätikul on otstes väga ilus heegeldatud pits; Ennemä tegi ruae kirju Kopli Liisi Vanasti tegi kraeäärset pitsi Kopli Liisi; Maasikalehtegä kirjad raskõmad tehä Maasikalehe kujulist pitsi [käiste allääres] on keerukam teha; Südämetegä kirja kuõti rohkõm muõekjõnnastõssõ Südametega mustrit kooti rohkem moekatesse kinnastesse (värviline muster mustal põhjal) || kannulinõ kiri kaheksakandadega musterKannulist kirja kjõndad Kaheksakandadega kindad || küüsiline kiri haakidega muster, mille keskosas on küüned (ehk haagid)Küüsiline kiri ond siokõ, kus suurõ lapi ümber küüned Küüsiline kiri on selline, kus suure lapi ümber on küüned; Küdidele küüsilised, nadudõlõ nastilised (rahvalaulust) Küdidele küüsilised, nadudele naastulised (mustrid) || lapilinõ kiri kudumismuster, kiri (kirja suurel lapil puuduvad sakid)Lapilinõ kiri ond siokõ, kus küüsi põlõ’mtõ, kaks lappi ond jutti Lapiline kiri on selline, kus küüsi (hagasid) pole, kaks lappi on järjest || ratulinõ kiri rattakujuline muster (heegelpitsil, kinnastel)Ratulist kirja tehässe praegu kõegõ rohkõm Rattakujulist kirja tehakse praegu kõige rohkem; Mamma kudus miolõ ratulisõd kjõndad Vanaema kudus mulle rattakujulise mustriga kindad || siidi|lapi|kiri siidilapikiri, siidkangastelt üle võetud suka- ja kindakiriArvatassõ, et siidilapikiri tuli, kui Kihnu mehed käösid siidi vädämes Arvatakse, et siidilapikiri tuli siis, kui Kihnu mehed käisid siidi vedamas || õiõlinõ kiri pits käiste allääresÕiõlist kirja tehti vähema Õiekujulist pitsi tehti vähem. Vt siäre|kiri

küüs <küüne, küünt; mitm om künde ~ küüde>
1. küüs; piltl sõrmAnna kaikaga künde piäle, kui viel kjõsub Anna kaikaga vastu näppe, kui veel kisub (sinu asju); Üeldässe, kui küüned õitsõvad, siis inimesel ühte viga Öeldakse, kui küüned õitsevad, siis on inimesel midagi viga (kui küüntel on valged laigud); Ankur läks küüde vahelt lahti ning lei puruks Õlleankur läks näppude vahelt lahti ja kukkus puruks ||Nuõrik lähäb julgõks, akkab juba küüsi näütämä Noorik muutub julgeks, hakkab juba küüsi näitama (ämmale vastu ütlema) ||Küüned oma kohe Küüned enda poole (ahnel inimesel)
2. teravikAnkru leht ruõstõtub ennemä ää kui küüs Ankruleht roostetab enne läbi kui ankruküüs || (mitm) kultivaatorPõld taris küüdegä üle laska Põld on vaja kultivaatoriga üle käia
3. sälk; soonVjõtsa küüs läks katki Vitsaküüs läks katki
4. musterKjõnda varrõssõ kuõtassõ küüned sisse Kindavarre sisse kootakse küüned (haakidega muster)

mõrsi|kiri <mõrsi|kirja, mõrsi|.kirja> võrgumotiividega musterKjõndu piotati ennemä mõrsikirja Kinnaste uus pihuosa kooti varem võrgumotiividega mustriga

mõrsilinõ <mõrsilisõ, mõrsilist> võrgutaoline; võrgumotiividega (muster) || mõrsilinõ troikiri võrgumotiividega kampsunimuster

nierulinõ <nierulisõ, nierulist> neeruline, neeru meenutav musterNierulisõ mustriga riided mio iest kõegõ jõlusamad Neerulise mustriga riided on minu meelest kõige ilusamad; Tämä tõi miolõ sioksõ nierulisõ rätiku Ta tõi mulle sihukese neerumustrilise rätiku

silmiline <silmilise, silmilist> silmiline (muster)Silmiline kördiriie Silmiline seelikuriie (rombide või ruutudega ühevärviline riie)

suka|kiri <suka|kirja, suka|.kirja> sukakiri, sukasäärele kootud musterMia sai uiõ sukakirja Ma sain uue sukakirja

sõela|põhe <sõela|põhja, sõela|.põhja> sõelapõhi; vastav muster käistel ja tanulSõelapõhja ond ette lihtne kirjuta Sõelapõhja on väga lihtne tikkida

troi|kiri <troi|kirja, troi|.kirja> meeste kampsuni musterMia kudusi troi mõrsilisõ troikirja Ma kudusin troi võrgumotiiviga mustriga

ua|lehe|kiri <ua|lehe|kirja, ua|lehe|.kirja> oalehe motiiviga musterKjõndad olid ualehekirja Kindad olid oalehemustriga

.vjõltunõ <.vjõltusõ, .vjõltust>
1. viltuneVjõltunõ maja ots akkas otsõ silmä Viltune maja ots jäi kohe silma
2. (hrl mitm) viltuste triipudega muster (nt sukal, sokil, säärepaelal)Suka vjõltusõd kuõtassõ jala piälepuõlõ Suka viltuste triipudega muster kootakse jala pealepoole


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur