[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 79 artiklit

.aasta|sada <.aasta|saa, .aasta|sada> aastasada, sajandMio eit oli sündün eelmise aastasaa algusõs Minu ema oli sündinud eelmise sajandi alguses

alb <alva, .alba> halb; viletsMiks ond minu iäli alba, küsüb laolik vanas laulus Miks on minu hääl vilets, küsib laulik vanas laulus; Kissi miost uõlib, mia üks alb inime Kes minust hoolib, ma olen üks halb inimene (halva iseloomuga). Vrd ramp

.alla
1. määrs allaPuagist alla uatõs üsä jõrmus küll Tuletornist alla vaadata on üsna hirmus küll; Mõnõd suurõmad kuastalehed tuli puᵉllõlõ alla panna Mõned suuremad kapsalehed tuli [ahjus] leivapätsidele alla panna; Lapsõd käösid ljõugu lasmõs mõnõst kõrgõst angõst alla Lapsed käisid liugu laskmas mõnest kõrgest hangest alla; Viimes tuli vesi sjõnna ratastõssõ, lapsõlõ alla Viimaks tuli vesi sinna vankrisse, lapsele alla (lapsevankriga laiule minnes)
2. tagas (kellegi, millegi) alla, juurdeRabatud vihud taotasimõ uksõ alla Rabatud vihud viskasime ukse alla; Isä siädis suurõ sauõruusi renni alla Isa seadis suure savikruusi [mahla]renni alla || lähedusseMio silmä alla ää tulg enäm! Minu silma alla ära enam tule! ||Süemä alla ning süemä piäle uus Söögi alla ning söögi peale (millegi lõputust korrutamisest)
3. tagas (kellegi, millegi) alluvusse; käsutusse, juhtimiseleVene kotkas võtn selle laastõt mua oma alla, Ruõtsi käest võtn ää Vene kotkas võtnud selle laastatud maa oma alla, Rootsi käest võtnud ära; Sist nda aigõ, et piäb tohtri alla minemä Seest nii haige, et peab tohtri käe alla minema

antsu <antsu, antsut>, ansu <ansu, ansut> hanska, purje(õmblus)kinnasMio ansu vist sio käe Minu purjekinnas on vist sinu käes

aru1 <aru, aru>
1. aru, mõistusLuõmal ikka luõma aru Loomal ikka looma aru; Ise juba suur mies, aga üsä lapsõ aruga Ise juba suur mees, aga üsna lapse aruga || arvamus; arusaamOma arust jõrmus targad kõik Kõik on omast arust hirmus targad; Mio arust ei põlõ sie õigõ Minu arvates pole see õige
2. selgus, teadmine; mõistmineMiol kadus terven aru käest ää Mul kadus selgus päris käest (kõik läks sassi) || aru .suama aru saama, taipamaKuasiku Mita oli iä ambatõmbaja, suass arugi, kui juba välles oli Kaasiku Mita oli hea hambatõmbaja, ei märganudki, kui [hammas] juba väljas oli; Kui muedu aru sua’mtõ, tulõb nuuti anda Kui muidu [loom] ei taipa, tuleb nuuti anda
3. arvestus; kordSelles arus meie olimõ Tukkõ kohtõs, üks nelikümmend verstä siipuõl Riiga Selle arvestuse järgi me olime Tukkõ kohal, umbes nelikümmend versta siinpool Riiat; Siäl vist üsa ullu aru jõlma Mannita Seal on vist üsna hull kord ilma Mannita (korratus, suur segadus); Kui’mtõ oma tagant korista, kaob ühe terä aaga aru käest ää Kui enda järelt ei korista, kaob varsti kord käest ära

aru|.suaminõ <aru|.suamisõ, aru|.suamist> arusaamMio arusuamist järge piäks asjad teesiti olõma Minu arusaama järgi peaksid asjad teisiti olema (ma saan asjadest teisiti aru)

.astma <.astu, astu> astuma, sammumaÄä astug üle mio, panõd kasu kindi Ära üle minu astu, paned mu kasvu kinni; Ühe korraga lei jala sedäsi rampi, edekohe enäm astutud ei suass Korraga lõi jala niimoodi krampi, et enam edasi astuda ei saanud; Mia assi parajutõ üle mulgu, kui päe tõusis Ma astusin parajasti üle aiamulgu, kui päike tõusis; Kivi ljõmunõ, ää astug piäle, saad pitkä Kivi on limane, ära astu peale, kukud pikali

asõmõlõ
1. tagas asemele, millegi või kellegi asendajaksMia sai tämä asõmõlõ Ma sain tema asemele; Mio asõmõlõ võeti teene mies Minu asemele võeti teine mees; Rasvast kiedeti värnitsä asõmõlõ veekindlad traani värve segämiseks [Hülge]rasvast keedeti veekindlat traani värnitsa asemele värvide segamiseks (värnitsa asendajaks)
2. määrs asemele, asendajaksKui mõni kakuami aegõs aigõs jäi, võeti mõni teene asõmõlõ Kui mõni kakuami[püügi] ajal haigeks jäi, võeti mõni teine asemele; Seh, kilk, võta luuammas, anna raudammas asõmõlõ! Säh, kilk, võta luuhammas, anna raudhammas asemele!

aᵉtt <ati, .atti>
1. (vana) isa; vanaisa; taatMindi süemä ning aᵉtt akkas liha jagama Mindi sööma ning taat hakkas liha jagama; Aᵉtt, äkest tied miolõ uiõ ui Isa, äkki teed mulle uue ui; Mio aᵉtt kiob juba mjõtu aastad Minu vanaisa kiratseb juba mitu aastat (tervis on põdur); Läksime eedele ning atilõ abi Läksime vanaemale ja vanaisale appi. Vt papa
2. püüdja jooksumängusAkkamõ uõᵉpa, mia olõ küll esimene uõbi aᵉtt Hakkame kulli mängima, mina võin esimesena olla teiste püüdja; Et mitte atiks jäedä, pidid iest ää juõsma Et mitte ise püüdjaks jääda, pidid eest ära jooksma (matskimängus)

ede2
1. määrs ette; ruumiliselt või ajaliselt ettepooleLasõ oma obo ede! Lase oma hobune ette (minust mööda)!; Täpselt jõstus miolõ ede Istus mulle täpselt ette; Kört iest kulun, taris uus laid ede aada Seelik eest kulunud, tarvis uus laid ette ajada; Mia otsõ tulõ, ennemä taota lehmele korra ühte ede Ma kohe tulen, enne viskan lehmadele veel midagi ette || jalgu, tüliksÄä tulg miolõ ede praegu! Ära tule mulle ette praegu! (hoia eemale)
2. tagas etteJuõsug mitte autu ede! Ära jookse auto ette!; Ise läks sängü, mjõnd pani sängü ede valvama Ise läks sängi, mind pani sängi ette valvama; Täpselt tuli mio ede seismä, näess mia enäm tantsu egä kedägi Tuli täpselt minu ette seisma, ei näinud ma enam tantsu ega midagi; Mia lei pimedäs vasta puud muhu otsa ede Ma lõin pimedas puu vastu muhu otsa ette; Siis ju olõss autusi egä kedägi, obo lüedi ratastõ ede ning Siis ei olnud ju autosid ega midagi, hobune pandi vankri ette

ele <eledä, eledäd> helePiäle vihma oli taevas terven ele Pärast vihma oli taevas üleni hele ||Mio kere tänä päris ele Minu kõht on täna päris hele (tühi)

elus <elusa, elusad> elus, elav; elujõulineEmä ond miol viel elus Minu ema on veel elus || (kirumissõnana)Elus raebõ! Oh sa elus raibe!

enäm
1. rohkem, enamSedä enäm suad, sedä enäm tahad Mida enam saad, seda rohkem tahad
2. (hrl eitavas lauses) üldse, rohkem (mitte); praegu; edaspidiSiokõst sitsiriiet enäm ei tehtä Sellist sitsiriiet enam ei tehta (tänapäeval); Mia enäm küll sioksõ jõlmaga ülemere ei lähä Mina enam küll sihukese ilmaga üle mere ei lähe; Mio silmä alla’mtõ enäm tulg! Minu silma alla ära rohkem tule!; Miä enäm talõ abi ei lähä Mina talle rohkem appi ei lähe

iest
1. määrs eest, esipoolelt; käest; omalt kohaltSärgil kõik nüebid iest ää Särgil on kõik nööbid eest ära; Kui kosja tuldi, siis mia petlesi iest ää, mia tahass sellele minnä’mte Kui kosja tuldi, siis ma peitsin enda ära, sellele ma küll minna ei tahtnud; Et mitte atiks jäeda, pidid iest ää juõsma Et mitte püüdjaks jääda, pidid eest ära jooksma (jooksumängus) || jalust, teeltOidkõ lapsõd praegu iest ää Hoidke, lapsed, praegu eest ära; Iest, iest, iest, iest, jõlusad naesõd (rahvalaulust) Eest, eest, eest, eest, ilusad naised
2. tagas kellegi, millegi eest või asemelMia’mtõ akka sio iest tüed ää tegemä Ma ei hakka sinu asemel tööd ära tegema; Mia panõ siis sio iest kua kirikus küünlä Ma panen siis sinu eest ka kirikus küünla || meelest, arvatesMö'st (~ mio iest) sie oli Tiiu Minu meelest see oli Tiiu; Mio iest oli sie kuõᵉk selle aaga viel paramaks läin Minu meelest oli see kook selle ajaga veel paremaks läinud; Tämä oma iest inime kua Ta on oma meelest ka inimene
3. tagas tasuks; vastu, väärtusesKaladõ, räämete iest käösime omalõ leibä oᵉtsmas Kalade, räimede eest käisime endale leiba otsimas (vahetasime vilja vastu); Neljändä päävä iest tuli raha maksa Neljanda päeva eest [talgutööl] tuli raha maksta

irvitämä <irvitä, irvitä> irvitama, pilkavalt naerma; naeruvääristamaJu ka paelu mjõnd siäl irvitäväd Ju nad seal minu üle kõvasti irvitavad

jagu <jao, jagu>
1. jagu, osa; jaotamise tulemusKalad tõstõti sedäsi unnikutõssõ, et kõik said võrdsõ jao Kalad tõsteti sedasi hunnikutesse, et kõik said võrdse osa; Egävene tegemine oli, et paras jagu käde suaja Oli igavene tegemine, et piisav hulk [kalu] kätte saada; Ljõnnast ostõti kua, aga suurõmast jaost viidi Kihnust Pärnust osteti ka [liha], aga suuremalt jaolt viidi Kihnust [kaasa]; Suurõmad jagu rahvast üldse sie asi ei uvita Suuremat osa rahvast ei huvita see asi üldse; Jagu käe! Kogu osa käes! (küllalt, aitab!); Üks jagu või kolmas jagu Üks osa või kolmas osa (kolmandik)
2. omand; kellelegi kuuluv asiSiol põlõgid üheski laevass jagu Sa pole üheski laevas osanik; Enne krunti oli külä nurm, olõs mitte ühe peremehe jagu Enne [maade] kruntimist oli külapõld, see ei kuulunud ühele peremehele (oli ühisomand); Sie võrk mio jagu See võrk on minu oma (kuulub mulle); Ää kjõskug nende jagusi Ära kisu nende asju

.juurõ
1. määrs kaasa; lisaksKäsn teese vanagu neljäbä õhta jälle tulla, et üksi tullõ, mitte teisi juurõ võttõ enäm Käskinud teda järgmise vanakuu neljapäeva õhtul uuesti tulla, aga tulla üksi, mitte enam teisi kaasa võtta; Mualõ minnes tehti eenä tuuta oostõlõ juurõ võtta Maale minnes tehti heinatuuste hobuste jaoks kaasa võtta; Kas saia juurõ suab? Kas saia juurde saab [võtta]?; Siep tahab uiõst ää sulata ning kivi juurõ panna Seep tuleb uuesti üles sulatada ja seebikivi [sinna veel] juurde panna
2. tagas juurdeLapsed, tulgõ mio juurõ Lapsed, tulge minu juurde; Praam sõedab suurõ sjõlla juurõ Praam sõidab suure [sadama]silla juurde; Lastõl oli õhta leväkoti juurõ kua asja, kui lõunast liha ning leibä järge oli jäen Lastel oli õhtul ka leivakoti juurde asja, kui lõunast oli liha ja leiba järele jäänud

.järge
1. määrs järele, järel; tagantSest oli iä, et tuul oli järge, saemõ muulõ vahelõ sisse Sellest oli hea, et tuul oli tagant, saime muulide vahele sisse (sadamasse); Naa ruttu juõsid, raskõ oli järge jõoda Nii kiiresti jooksid, [et] raske oli järele jõuda; Ülgevõrgul aenult käbäd üläl ning pitk selüs järge, võrk lotõrdab veess Hülgevõrgul ainult ujukid üleval ja pikk selis [taga] järel, võrk loterdab vees
2. määrs alles; üleMõnda järge kua viel jäi ve? Kas midagi veel järele ka jäi või?; Kapa uurdõ jäi enge noᵉtt rasva viel järge Kapa uurdesse jäi veel väike tükk rasva järele
3. määrs (väljendab möönduste tegemist, lõdvemaks laskmist)Luhva sooti järge! Anna sooti järele!; Lasõ kördi värgelt terä järge Lase kördivärvlit natuke järele
4. tagas järele, (midagi) toomaMia suada lapsõ piimä järge Ma saadan lapse piima järele
5. tagas järel (ruumiliselt või ajaliselt)Sedä tehti sügüsese kündmise järge Seda [kartuli järelnoppimist] tehti sügiskünni järel (pärast sügiskündi); Obosed läksid üheteese järge pitkäs rjõdas Hobused läksid üksteise järel pikas reas
6. tagas järgi, alusel, põhjalSelle jutu olõ kirjutan vanõmatõ inimeste juttõ järge Selle jutu olen kirjutanud vanemate inimeste jutustuste järgi; Tehke mio sõnadõ, mitte mio tegudõ järge Tehke minu sõnade, mitte mu tegude järgi; Kihnu oma laevõ järge nied kõik tehti Kihnu oma laevade järgi need kõik tehti (laste mängulaevad)

kabistama <kabista, kabista>
1. kabistama, naisi käperdamaAkkas ree piäl kabistama mio kördi ändü Hakkas ree peal minu kördisaba kabistama (seeliku alla tükkima)
2. sugutamaÜks mõisamies – ikka tuln vahel vana prõuad kabistama piltl Üks mõisamees tulnud ikka vahel vana prouat kabistama; Mede kukk ette kangõ kanu kabistama Meie kukk on päris kange kanu kabistama (tallama)

kahja <kahja, .kahja> värvivedelik; kübaramustSüestä mio lõng kua kahjassõ Viska minu lõng ka kahja sisse (värvivedelikku)

kallal
1. tagas kallalMis'sä tüe kallal venütäd Mis sa tööga venitad (aega viidad); Juba tämä oli mio jao kallal Juba ta oli minu jao kallal; Vana akkas lastõ kallal võtma Vana hakkas laste kallal võtma (hakkas lapsi noomima)
2. määrs kallal, juuresAntud magust süemist, lapsõd turtsn siäl kallal, põlõ tahtn Antud magustoitu, lapsed turtsunud seal kallal, pole tahtnud

.karjama <karjata, .karja> karjatama; piltl järele vaatama, valvamaMio tüe ond tillusi karjata Minu töö on lambukesi karjatada; Karjakõ te mio kalu, mia lähä otsi nuga Valvake te minu kalu, ma lähen otsin noa

.kievä määrs ägedalt, kangesti; vägaMioga akati kievä taplõma Minuga hakati ägedalt riidlema; Sai mioga kievä vihalõ Ta sai minu peale väga vihaseks; Ikka kievä rutt, ei põlõ aega ümber uata Alati tuline rutt, pole aega ringi vaadata; Lastõl oli kievä iä miel Lastel oli kangesti hea meel

kiri <kirja, .kirja>
1. käe- või trükikiriTrikit kiri Trükikiri
2. nimekiriPanõ mio nimi kua kirja Pane minu nimi ka nimekirja || .kirja minema arvesse minema; kellekski arvatudKui vähäm kui ani, sis lähäb otsõ laglõ kirja Kui on väiksem [lind] kui hani, siis läheb otsemaid lagle kirja (arvestatakse lagleks)
3. kiri, postisaadetis; sõnumAitab sellest kirjast küll, papõr juba täüde kirjutõt Aitab nii pikast kirjast küll, paber juba täis kirjutatud; Kas said mio kirja käde? Kas sa said mu kirja kätte?
4. muster; ornament; pitsPissiksed kirjad, laiõmad kirjad Pisikesed kirjad, laiemad kirjad (käistekaunistused, ka külgeõmmeldud pitsid); Kirju tegemä Pitsi tegema (tanu valmistamisest); Kirja padi ning kirja pulgad Pitsipadi ja -pulgad (niplispitsi tegemiseks); Miolõ sie troi kiri mieldib Mulle see kampsunimuster meeldib; Mamma käterätikul õigõ jõlusad iegeldet kirjad otsõs Ema käterätikul on otstes väga ilus heegeldatud pits; Ennemä tegi ruae kirju Kopli Liisi Vanasti tegi kraeäärset pitsi Kopli Liisi; Maasikalehtegä kirjad raskõmad tehä Maasikalehe kujulist pitsi [käiste allääres] on keerukam teha; Südämetegä kirja kuõti rohkõm muõekjõnnastõssõ Südametega mustrit kooti rohkem moekatesse kinnastesse (värviline muster mustal põhjal) || kannulinõ kiri kaheksakandadega musterKannulist kirja kjõndad Kaheksakandadega kindad || küüsiline kiri haakidega muster, mille keskosas on küüned (ehk haagid)Küüsiline kiri ond siokõ, kus suurõ lapi ümber küüned Küüsiline kiri on selline, kus suure lapi ümber on küüned; Küdidele küüsilised, nadudõlõ nastilised (rahvalaulust) Küdidele küüsilised, nadudele naastulised (mustrid) || lapilinõ kiri kudumismuster, kiri (kirja suurel lapil puuduvad sakid)Lapilinõ kiri ond siokõ, kus küüsi põlõ’mtõ, kaks lappi ond jutti Lapiline kiri on selline, kus küüsi (hagasid) pole, kaks lappi on järjest || ratulinõ kiri rattakujuline muster (heegelpitsil, kinnastel)Ratulist kirja tehässe praegu kõegõ rohkõm Rattakujulist kirja tehakse praegu kõige rohkem; Mamma kudus miolõ ratulisõd kjõndad Vanaema kudus mulle rattakujulise mustriga kindad || siidi|lapi|kiri siidilapikiri, siidkangastelt üle võetud suka- ja kindakiriArvatassõ, et siidilapikiri tuli, kui Kihnu mehed käösid siidi vädämes Arvatakse, et siidilapikiri tuli siis, kui Kihnu mehed käisid siidi vedamas || õiõlinõ kiri pits käiste allääresÕiõlist kirja tehti vähema Õiekujulist pitsi tehti vähem. Vt siäre|kiri

kjõduma1 <kjõduda, kio> kiduma; virelema; põdemaMede vana akkas sellest kjõduma ning lõppis üsä ää Meie vana jäi sellest kiduma ja lõppes päris otsa (jäi viletsaks); Mio aᵉtt kiob juba mjõtu aastad Minu vanaisa põeb juba mitu aastat. Vrd kjõbadlõma

koᵉnn <konni, .konni>
1. lastek täiSoe mio konnid maha Kammi minu täid maha (juustest välja)
2. lastek kollKoᵉnn minna põõsa sügüse Koll minevat sügisel põõsasse; Tule'ä, konnid tulad! Tule ära, kollid tulevad! (hirmutati lapsi). Vrd kolo|maᵉts; öök
3. lastek kuivanud tatitükkTulõ siia, mia võta siol konni ninäst ää! Tule siia, ma võtan sul konni ninast ära! (lapsele)

.korjama <korjata, .korja>
1. (üles) võtma, noppima; kokku kogumaSioksõ muõega, kui munad ää korjatassõ, äävitäme ljõnnud varssi ää Sel moel, kui munad ära korjatakse, hävitame linnud varsti päris ära; Lapsõd korjatõ metses muᵉnna Lapsed pidavat metsas männikäbisid korjama; Korja oma riidejõlbud kogo Korja oma riidehilbud kokku; Kissi ei märkä mihklikuuss vorstirohto korjata, sie ei sua jõuluss omalõ õigõsi verevoᵉrsta Kes ei märka septembris vorstirohtu korjata, see ei saa jõuluks endale õigeid verivorste; Siga korjab tõngus omale muast ulga süemist ää Siga korjab tõngudes endale maast hulga toidupoolist
2. korjuma, kogunemaPiäle saona korjab jälle mustõ särkä Peale sauna koguneb jälle määrdunud särke (musta pesu)
3. koristamaTiiu piäb titeste tua üksi ää korjama Tiiu peab nukkude toa üksi ära koristama; Ää jättüg oma riidi lagasõ maha mio korjata Ära jäta oma riideid lohakile minu korda seada

kroon <krooni, .krooni>
1. peaehe; (pulma)pärgLaolatamas hoidvad nuõrpuari piäde kohtas kroona peiupoiss ning veli Laulatamise ajal hoiavad pruutpaari pea kohal kroone kaks peiupoissi; Juani vana Pieter ning mio isä ollõ näin kua krooniga ussi Jaani vana Peeter ja minu isa olevat näinud ka krooniga ussi (ussikuningat); Kellel ussi kroon ollõ, sie võitõ kõikis kohtos ning suajõ kõikõss asjõss õigust [räägiti, et] Kellel on ussikuninga kroon, see võidab igas kohtus ja saab kõikides kohtuasjades õiguse
2. kroon (rahaühik)Kuasta taemõtõ iest sai kua mõni kroon maksa Kapsa taimedest tuli ka mõni kroon maksta

kukal <.kukla, kukalt> kukalMio kukal süelüb, ruasiks otsõ kümne küünegä Minu kukal sügeleb, [nii et] kratsiks kohe kümne küünega; Ää käüg sedäsi keps kuklas Ära käi niimoodi, soni kuklas. Vt kiire

kussõni kuhu maani, kust saadikVää riips ede, kussõni mio jagu ond Vea kriips ette, kuhu maani on minu jagu

kuõᵉt1 <kuõdi, .kuõti> loomakoot; hlv inimese jalgKu'sa oma kuõdid viel mio õuõ piäle piäks tuõma Kui sa oma koodid veel minu õue peale peaks tooma (siis hoia oma nahk)

käe|.kolnõ <käe|.koltsõ, käe|.koltsõd> nurmenukk (Primula) ▪ Mio iest käekoltsõd tegäd Engeli viel jõlusamaks Minu meelest teevad nurmenukud Engeli veel ilusamaks; Mede metses ond jõrmus paelu käekoltsi Meie metsas on väga palju nurmenukke

käest
1. määrs käest, valdusestMajad laguvad käest ää, põlõ'mtõ miest kõrvõs Majad lagunevad käest ära, pole meest kõrval (lesknaisel); Kaibas kohto ning võttis käsikivi käest ää Kaebas kohtusse ja võttis käsikivi [teise] käest ära
2. tagas (kellegi) valdusest, kasutusest; meelevallastMajaplaᵉts ollõ külämieste käest kaobõldud Majaplats olnud külameeste käest kaubeldud; Juudi käest sai tingis ulga odavamini osta Juudi käest sai tingides hulga odavamini osta; Mia olõ mere käest küll nuhõlda suan Ma olen mere käest küllalt nuhelda saanud
3. tagas (millegi) lähtumisest (kelleltki)Vanaeit küsüs mio käest, kas mia näin nende anõsi Vanaema küsis minu käest, kas ma nende hanesid nägin

.lingu, .lingus lingu(s); längu(s)Siis oli nda torm, et mio viis ikka lingu vee piäle Siis oli niisugune torm, et minu ikka surus längu vee peale; Poesid panid ratastõga kupatõs, tüdrikud olid taga üsä lingus Poisid panid mootorratastega kihutades [minema], tüdrukud olid taga[istmel] üsna längus; Kõrvad lingus Kõrvad lidus (loomal) || õieliÄnd lingus Händ õieli (hobusel)

.loksma <.lokso, lokso> loksuma; (lainetel) õõtsuma, kõikumaVesi akkab tuõriss loksma Vesi hakkab toobris loksuma (kui toobrit kõigutada); Puaᵉt loksos siäl üläl ning akkas mio kohta jõudma Paat loksus seal avamerel ja hakkas minu juurde jõudma (merehädalisest); Südä läks õelaks selle loksmisõ piäle Süda läks pahaks sellest kõikumisest

losima <losida, losi> (käega) lööma, lopsima; nahutamaMede lapsõd said mio käest järjest losida Meie lapsed said minu käest ühtelugu nahutada; Poiss tõmbas küürü selgä – losiga kui tahtvad Poiss tõmbas küüru selga – löögu kui tahavad; Tüürimies losis mehi Tüürimees nahutas mehi

.luõtus <.luõtusõ, .luõtust> lootusMio käest'mte kirja luõtust maksõ Mu käest ei maksa kirja loota (teil pole lootust minu käest kirja saada)

lõhastus <lõhastusõ, lõhastust> lõhe, pragu; aukLai lõhastus tuli ede, tüküga sai kudagi üle Lai [jää]lõhe tuli ette, jäätükiga sai sest kuidagi üle; Käristäsid ankruga mio võrgussõ jõlmatu lõhastusõ Käristasid ankruga minu võrgu sisse ilmatu augu; Siokõst lõhastust jõva jõlmaski silm silmä kindi aada Sellist auku võrgus ei jõua ilmaski silmhaaval kinni õmmelda. Vrd lõhutus

magatõs|laut <magatõs|lauda, magatõs|.lauta> magamisait (suvel magamiseks)Mio magatõslaut paelu vähäm kui siol Minu magamisait on palju väiksem kui sinul

maja <maja, maja>
1. elumajaLähme mio majasõ kua Lähme minu majja ka; Sügüses suamõ uudõ maja Sügiseks saame uude majja (kolida); Egäl majal ollõ oma nirk Igal majal olevat oma nirk (uskumus)
2. pere, majapidamineNda kaua kui leib majas ond põlõ nälgä ühti Nii kaua kui leib on majas, ei ole nälga ühti; Piim jälle majas Piim on jälle majas (lehm on lüpsma tulnud)

mia ~ ma ~ <mio ~ mu, mjõnd; sisseü .miossõ ~ .mussõ, alaleü .miolõ ~ mulõ, kaasaü .mioga ~ muga> minaMia tie küll küläjutta kua, aga kõik mitte põlõ mio jutud Mina teen küll külajutte ka, aga [ega] kõik ei ole minu jutud; Kül'mä tiä Küll ma tean; Sia usu miossõ mitte natukõst Sa ei usu minusse mitte natukestki (mitte sugugi); Üks poiss tuli miolõ vasta Üks poiss tuli mulle vastu; Tulõ muga seltsis sauna Tule koos minuga sauna

.miokõ <.mioksõ, .miokõst>
1. milline, missuguneMiokõ nendest sio oma ond? Missugune nendest sinu oma on?; Mioksõd mio kördid vällä tulad, põlõ kellegi teese asi Millised minu kördid välja tulevad, pole kellegi teise asi; Panõb üsä imetlemä, mioksi masinu ikka tehässe Paneb päris imestama, milliseid masinaid ikka tehakse
2. hüüds millineAi, ai, mioksõd ond! Oi-oi, millised [need veel] on!; Ai-ai, mioksi'ka ollõ! Oi-oi, milliseid inimesi ikka leidub! (hrl halvakspanu väljendades)

murõtsõma <murõtsõda, murõtsõ>
1. muretsema, muret tundmaOnd siis taris naa paelu mio päräst murõtsõda? On siis vaja minu pärast nii palju muretseda?; Murõtsõti sellepäräst, kas suab pangast lainu Muretseti sellepärast, kas saab pangast laenu
2. soetama; hankimaKamba piäle oli üks, kissi kraami murõtsõs Kamba peale oli üks [inimene], kes kraami hankis; Mia tiä mjõtut ärimiest, kissi Kihnu ond elämise murõtsõn Mina tean mitut ärimeest, kes on [endale] Kihnu elamise soetanud

mõrtsuk ~ mõrtsukas <mõrtsuka, mõrtsukad> mõrtsukas; piltl äkiline loom või inimeneMis'tä mõrtsuk mio kallalõ pidi oᵉtsma! piltl Mis ta mõrtsukas pidi minu kallale tulema!; Mõrtsukas jõstub vangimajas trelle taga Mõrtsukas istub vanglas trellide taga

mäletüs <mäletüse, mäletüst>, määletus <määletuse, määletust> mäletamine, mäluEnnemä oli miol ette iä piä, aga soetõbi võttis mäletüse ää Vanasti oli mul väga hea pea, aga soetõbi võttis mälu ära; Mio mäletüses oli neid setse last Minu mäletamist mööda oli neid seitse last; Vanal inimesel kaob määletus ää Vanal inimesel kaob mälu ära. Vrd määlestüs

määlestüs <määlestüse, määlestüst> mäletamine, mäluMio määlestüses Minu mälestuses (minu mäletamist mööda). Vrd mäletüs

naaritsõma <naaritsõda, naaritsõ> (lõngadest) punuma, põimimaMio iest küll kördipaelu naa tüütes naaritsõda et Minu meelest on küll seelikupaelu nii tüütu punuda et; Naaritsõ kapõtatõlõ sõltusõd külge Punu sokkidele kinnituspaelad külge; Kui lammast niidetässe, tulõb oinakoti vjõlla naaritsõda kördipaelassõ, siis olõd poestõ pilgupüüdäjä Kui lammast niidetakse, tuleb oinakoti villa põimida kõrdipaela sisse, siis oled poiste pilgupüüdja; Naaritsõt pael Punutud pael

nierulinõ <nierulisõ, nierulist> neeruline, neeru meenutav musterNierulisõ mustriga riided mio iest kõegõ jõlusamad Neerulise mustriga riided on minu meelest kõige ilusamad; Tämä tõi miolõ sioksõ nierulisõ rätiku Ta tõi mulle sihukese neerumustrilise rätiku

oni <oni, onit ~ oni> onuPiedu oli mio oni, mede vana vend Peedu oli minu onu, meie isa vend; Mio oni oli meremies, käüs kõik jõlma läbi Mu onu oli meremees, käis kogu maailma läbi

pael <paela, .paela> pael; lint; nöör; köisMõni siob põllõ paelad taha, mõni külje piäle Mõni seob põllepaelad taha, mõni külje peale; Räämed aetassõ silmest paelassõ ning pannassõ sedäsi suitsu Räimedel aetakse nöör silmadest läbi ja pannakse sedasi suitsu; Eenäkuõrma jaoks pidid olõma paelad Heinakoorma jaoks pidid olema köied; Sia mine tuõ paela piält oma aluskört ning valgõd põlvikud ää Sa mine too [pesu]nööri pealt oma alusseelik ja valged põlvikud ära; Nuõdapaelad Noodaköied || kierutõt pael kahest või kolmest lõngast keerutatud paelMio vardakotil ond kierutõt pael Minu vardakotil on keerutatud pael || kiäriline ~ kiäräline pael siksakpael; poest ostetud laineline lintKiärälist paela kasutassõ kirjutõt käüste all Lainelist linti kasutatakse tikitud käiste allääres. Vrd pobid || naaritsõt pael paaritu arvu lõngadega punutud paelKördiaogu külges naaritsõt pael sjõdumisõ jaoks Seeliku külglõhiku küljes on kinnisidumiseks punutud pael || .ruitud pael mässitud paelSiärepaela otsõs ond ruitud pael Säärepaela otsas on mässitud pael || südämetegä pael südamemotiiviga punutud paelSüdämetegä paela tehässe kördiaogu sjõdumisõ jaoks Südametega paela tehakse seeliku külglõhiku sidumiseks. Vt siäre|pael

paelu1 määrs palju, rohkesti; liigaSie punanõ mio jaoks natukõ paelu jõrk See punane on minu jaoks liiga ere; Sia'ss teste paelu ve? Sina oled siis nüüd liigne või?; Paelu rahvast oli ve? Kas oli palju rahvast või?; Mõni inime paelu inetum kui teene Mõni inimene on palju inetum kui teine || paelus kui paljuPaelus teite sii ond? Kui palju teid siin on? || paelut palju; suurt, eritiNüüd põlõ paelut kedägid jahada, kõik ostvad puõest jahu Nüüd pole suurt jahvatada midagi, kõik ostavad jahu poest; Meie paelut vii vabriku ühti Me eriti vabrikusse ei vii (villu kraasida); Paelut kiita ei tohe Palju kiita ei tohi

pahanõ <pahasõ, pahast> pahaneSasja sia nda pahasõ njaoga sii passid? Mida sa siin nii pahase näoga passid?; Emä sai mioga pahasõss Ema sai minu peale pahaseks

.pitkunõ <.pitkusõ, .pitkust> pikkuneKüll ikka sia olõd kasun, mio pitkunõ varssi Küll sina oled alles kasvanud, varsti [juba] minu pikkune; Kierutati selle puõmvilla lõngast sioksõd küündlä pitkusõd arud ning Puuvillalõngast keerutati sellised küünlapikkused harud (küünalde tegemiseks)

.potsama <potsata, .potsa> lagunemaMio vana kartulavõtmisõ kört potsas tänäve terven ää Minu vana kartulivõtmise seelik lagunes tänavu päris ära; Meretie potsab üsä nii piä ää Jäätee laguneb üsna varsti ära (jää ei kanna enam peal). Vrd .poskama

puhestama <puhesta, puhesta> sosistama; puhistamaJõstus mio kõrva maha ning kargas puhestama, et uata, kudas selle kördiänd loha Ta istus minu kõrvale maha ja kukkus sosistama, et vaata, kuidas sellel on seelikusaba alla vajunud

puus <puusa, .puusa> puusÄä aag oma külmi jalgu vasta mio puusõ Ära aja oma külmi jalgu minu puusade vastu; Jalg tuli tämäl puusast vällä Jalg tuli tal puusaliigesest välja; Tuᵉnts oln üel üegä, rihmaga puusa piäl Pussnuga olnud vööga vööl, rihmaga puusa peal

.puutuma <.puutu, .puutu> (vastu) puutuma, puudutama; ulatumaÄä’mte puutug, sie otsõ ammustab Ära puutu, see hammustab kohe; Jalad puutusid põhja Jalad puutusid põhja; Mio silmä tuõdõr ei puutu Minu silma tooder ei ulatunud (mina seda ei näinud)

puõl1 <puõlõ, puõlt> (tervikust) poolÜks leib ning puõl latti vorsti Üks leib ja pool latti vorsti || puõlõks kahasse, kahe pealeVõta mio võrk kua oma käde puõlõks püüdä Võta minu võrk ka oma kätte kahasse püüda (kus võrgu kasutamise eest saab omanik poole saagist)

pärält van (kusagilt) päritMio papa oli Siäreküläst pärält Minu isa oli Säärekülast pärit. Vrd pärit

ravandus <ravandusõ, ravandust> rabandus(haigus)Mio eedel tuli äkest ravandus piäle Minu naine sai äkki rabanduse || .kanga ravandus kangaviga

riips <ripsu, .riipsu>
1. kriips, joonVää riips ede, kussõni mio jagu ond Vea kriips ette, kuhu maani minu jagu on
2. triip; lauk, triiburühm seelikumustrisMõni lõng viel leüä, siis suab ühe ripsu valmis Mõni lõng veel lüüa, siis saab ühe laugu valmis (kangal) || piä|riips ~ suur riips pealauk seeliku esitükil, kõhu peal olev mustriosaPiäriips ond korrotõt Pealauk on korrutatud lõngast || ripsu kess|paik kindlat värvi triip laugu keskel, millest kummalegi poole kootakse kindlate vahede ja värvidega ühesugused triibudEndse kördi kirjass ond ripsu kesspaika ambad kuõtud Endisaegse seeliku mustris on laugu keskpaika hambakiri kootud. Vrd riipsu|südä; laᵉpp1

rool <rooli, .rooli> roolTulõ uata, mis roolil viga ond, ei kierä iästi Tule vaata, mis roolil viga on, ei keera hästi || .roolis roolivahisMio ülesandõks ond roolis olla Minu ülesandeks on roolivahis olla. Vt rooli|vaᵉht

ruae <ruae, ruaed ~ .ruadi>
1. kraeSärgi ruae juba üsä võidun, piäb ää pesemä Särgi krae on juba üsna võidunud, peab ära pesema; Sia'mtõ mõesta jaki ruadi piäle aada, anna param mio käde Sa ei oska jakikraed peale ajada, anna parem minu kätte; Ruaed kirjutassõ ää ning Kraed tikitakse ära
2. (trümmi)krae, tekiavasid ümbritsev raamistikKui viel kivä laeva tuõmõ, selle muõega tulõb vesi üle ruumi ruae Kui veel kive laeva toome, siis tuleb vesi üle trümmi krae (laev on liiga raskes lastis)

rõemus <.rõemsa, rõemust> rõõmus; heas tujusMede eedel oli miost ette rõemus miel Meie emal oli minu üle väga rõõmus meel; Lapsõd olid rõemsad Lapsed olid rõõmsad

.seier <.seieri, .seierid> seier, kellaosutiMio uuri pissike seier kadun Minu uuri väike seier on kadunud

simmermaᵉnn <simmermanni, simmer.manni> puuseppMio poeg oli rajalaevõs simmermanniks Minu poeg oli raapurjekal puusepaks

sirinäs <sirinä, sirinäst> sirel (Syringa) ▪ Mio jõstutõt sirinäd kõik elus Minu istutatud sirelid on kõik elus

suetsu|tuba <suetsu|tua, suetsu|tuba> van suitsutubaSuetsu tubadõs koldõs ahju ies kiedeti, korsnad olõgi vel mio mäletüses Suitsutubades koldes ahju ees keedeti, korstnat ei olnudki veel minu mäletust mööda

tillu <tillu, tillud> hellitl lammas, lambukeMede oma pissiksed tillud Meie omad pisikesed lambukesed; Mio tüe ond tillusi karjata Minu töö on lambukesi karjatada. Vrd lammas; till; utt

.tjõlkma <.tjõlku, tjõlgu>
1. tilkumaJuõnud mehel tjõlkus jõla abõnõssõ Purjus mehel tilkus ila habemesse; Katus lagun, tjõlgub läbi Katus on lagunenud, tilgub läbi
2. rippuma; ripnema, tilpnemaÄä tjõlkug ikka mio kaelõs, mine vahel maha kua piltl Ära ripu kogu aeg minu kaelas, mine vahel maha ka; Mia ei jõva nda kaua vantis tjõlku Ma ei jõua nii kaua vandi küljes rippuda; Panõ laᵉmp lagõ tjõlkma Pane lamp lakke rippuma; Uurikett tjõlkus väljäpuõl kõhtu Uurikett ripnes kõhu peal

tuusõldama <tuusõlda, tuusõlda> tuuseldama, sakutamaLapsõd mio käest küll kua tuusõlda suan Lapsed on minu käest küll sakutada saanud; Sasja'ka sia tuusõldad sii, kõik riided kjõrstust vällä aetud Mida sa siin tuuseldad, kõik riided on kirstust välja aetud

tädi <tädi, tädit ~ tädi> tädiMis'täl viga, sai tädi varandusõ omalõ Mis tal viga, ta sai tädi varanduse endale; Tädi andis lastõlõ kuõki Tädi andis lastele kooki; Mia käösi tädil abiss Ma käisin tädil abiks; Mio tädit Ensikä Tiiut sokotõt Jõnnulõ naesõks Minu tädi Ensikä Tiiut oli sokutatud Jõnnule naiseks

uhesõma <uhesõda, uhesõ> vuhisema; puhisema ▪ (Raudplokk) tuli piotõ mio piäd alla nagu püssü pauk, mis uhesõs [Raudplokk] kukkus vuhinal minu pea lähedalt alla nagu püssipauk; Mõnõkorra suamõ kodotie piäl vihalõ kua, siis uhesõmõ ning nohesõmõ ning ei riägi üheteesegä tükü aega Mõnikord läheme koduteel riidu ka, siis puhiseme ja nohiseme ja ei räägi üksteisega tükk aega

unk2 <unga, .unka> ungasUngadõga katus mio iest na ramp Ungastega katus on minu meelest nii inetu; Unga piäl Unka peal. Vt unga|auk

ussitama2 <ussita, ussita> ässitama; õelutsemaKissi sio mio kallalõ ussitas? Kes sind minu kallale ässitas?; Küll tämä võib paelu ussita Küll ta võib palju õelutseda

.vasta
1. määrs vastuKas papa lennuväljäle vasta suaga tulla? Kas isa saaks lennuväljale vastu tulla?; Üks poiss tuli miolõ vasta Üks poiss tuli mulle vastu
2. eess vastuMede kambõr nda madal, et ulatub piägä vasta lagõ Meie tuba on nii madal, et peaga ulatub vastu lage; Mia lei pimedäs vasta puud muhu otsa ede Ma lõin pimedas vastu puud muhu otsaette; Poestõl oli vasta suid kõegõ suurõm jaᵉht, kui sai, oma purjulaevad kaindlas, randa panna Poistel oli vastu suve kõige suurem lõbu, kui sai, oma purjelaevad kaenlas, randa minna
3. tagas vastuMio vasta mindi igänes õelaks Minu vastu mindi väga õelaks; Egä'ss mia põlõ selle vasta Ega siis mina pole selle vastu

viel
1. veel, jätkuvaltRepi käsibud ei põlõ viel valmis Trepikäsipuud ei ole veel valmis; Puaᵉr tundi jäi viel aega Paar tundi jäi veel aega; Aᵉtt ning eit jäid viel tüese Vanaisa ja vanaema jäid veel tööd tegema
2. veel, lisaks, peale selleÕhta lähme aamõ viel eenäd üles Õhtul läheme ajame veel heinad üles [lakka]; Ennemä pieti Kihnus paelu luõmu, olid kua viel koloosi lehmäd van Varem peeti Kihnus palju loomi, olid ka veel kolhoosi lehmad || viel küsümä lisa küsima
3. (keskvõrret tugevdades) veelMio iest oli sie kuõᵉk selle aaga viel paramas läin Minu meelest oli see kook selle ajaga veel paremaks läinud; Ennemä, kui kõik käsitsi tehti, läks viel kauõmini Vanasti, kui kõik käsitsi tehti, läks veel kauem [aega]
4. (tundetooniga ütlustes) veelKui mia korra viel siit üles sua, siis anna siolõ omalõ kurikast Kui ma kord veel siit üles saan, siis annan sulle endale kurikaga

.viimess
1. viimaks, lõpuksViimess tüdüsid kõik ää ning mindi laialõ Lõpuks tüdinesid kõik ära ja mindi laiali; Viimess sai tüdrik ikka mehele Viimaks sai tüdruk ikka mehele; Viimess tuldi ütlemä, et akakõ minemä Lõpuks tuldi ütlema, et hakake minema
2. viimatiMio pulma aegas oli viimess kodo Minu pulma ajal oli [vend] viimati kodus

võrk <võrgu, .võrku>
1. (kala)võrkTihedä võrguga suab pissiksi kalu Tiheda võrguga saab väikesi kalu; Võta mio võrk kua oma käde puõlõks püüdä Võta minu võrk ka oma kätte pooleks püüda (võrgu omanik sai poole saagist); Miol võrgud kõik pargitud, pidäväd kua Mul on võrgud kõik pargitud, peavad vastu ka; Räämevõrk ~ piinike võrk Räimevõrk; Arv võrk Harv võrk (suurte kalade püügiks); Võrgu kangas Võrgulina || .võrku .eitmä ~ .lasma võrku merre laskmaVõrgud eedetüd, nüüd aega lõonat võtta Võrgud on merre lastud, nüüd on aega lõunat süüa || .võrku .nõudma võrku tühjendama (hommikul) || .võrku ~ .võrka .püüdmä võrguga ~ võrkudega kala püüdmaTibrikäs käösime võrka püüdmes Tibrikäs käisime võrkudega püüdmas
2. ämblikuvõrkÄmblikud tegäd põõsastõ vahelõ võrka Ämblikud teevad põõsaste vahele võrke
3. uus võrkpallRahvamajas suab võrku mängä Rahvamajas saab võrkpalli mängida


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur