[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit

alus|kört <alus|kördi, alus|.körti> villase seeliku all kantav valge alusseelikMine tuõ paela piält oma aluskört ning valgõd põlvikud ää Mine too pesunöörilt oma alusseelik ja valged põlvikud ära; Mia tegi pulmõks omalõ uudõ kirjegä aluskördi Ma tegin pulmadeks endale uute pitsidega alusseeliku; Meitel olid enämäste ikka värgliga aluskördid Meil olid enamasti ikka värvliga aluskördid

jaak|raud <jaak|rava, jaak|.rauda> peitlitaoline tööriist laeva planguvahede tihtimiseksJaakraud jäi teiss külge, mine tuõ ää Jaakraud jäi teisele poole, mine too ära

.juõsma <juõsta, juõsõ>
1. jooksma; lippamaAi kui ruttu juõsõb Oi kui ruttu jookseb; Pani juõstõs vädämä, ju aru sai, et pahandust tegi Pani joostes minema, ju sai aru, et ta tegi pahandust; Mine korra juõstõs põllalõ ning tuõ mõni porgandi supissõ Mine korra lipates põllule ja too mõni porgand supi sisse || mardi- või kadrisandiks käimaMjõllas mardid juõsma akkavad? Millal mardid jooksma hakkavad?; Teese külä kadrid käösid juõsmõs ää ve? Kas teise küla kadrid käisid juba jooksmas ära või?
2. liikuma; libisemaLae juõsis madala kindi Laev jooksis madalikule kinni; Veske akkas juõsma Veski hakkas jooksma (tööle); Oki luᵉht juõsõb sedäsi ümber, et näegid Vokilüht jookseb niimoodi ringi, et ei näegi (pole nähagi) || üles .juõsmaLasõ terä allapuõlõ, püss juõsõb paelu üles Lase veidi allapoole, püss jookseb liiga üles
3. voolama; valgumaMeri juõsõb maha Meri jookseb maale (meretuulega ujutavad lained kalda üle); Mõnõ päävä päräst ond tuaᵉr valmis, muudkui lasõ juõsta Paari päeva pärast on taar valmis, muudkui lase [august] joosta; Kotis auk, jahu juõsõb terven maha Koti sees on auk, jahu jookseb kõik maha; Tümps kieris kere lahti, juõsõb nagu purts piltl Hülgeliha võttis kõhu lahti, jookseb nagu purts; Pullid olid jõlusast kerkün ning küpsn, võtsid suu vett juõsma piltl Leivapätsid olid ilusasti kerkinud ja küpsenud, võtsid suu vett jooksma || läbi .juõsmaVana tuli ikka sioksõ aaga, et iä juõsis allõs läbi, oli nõrk Vana[mees] tuli ikka sellise ilmaga, et jää jooksis alles läbi, oli nõrk (jää ei kandnud peal)
4. paaritamaLehm ond juõstud Lehm on paaritatud

koja <koja, koja, sisseü koja> eeskodaSuabastõga tuba ää tulg, jätä koja Ära saabastega tuppa tule, jäta kotta; Miol oli kaks taskulampi kojas nagi otsõs, nüüd põlõ jälle ühtegid Mul oli kojas nagis kaks taskulampi, nüüd pole enam ühtegi; Mine tuõ saona kojast puᵉrka Mine too sauna esikust purke

korra määrs korra; korraksMine korra juõstõs põllalõ ning tuõ mõni porgand supissõ Mine korraks jooksuga põllule ja too mõni porgand supi sisse; Roina korra katusõlõ ning panõ uus malk Roni korraks katusele ja pane uus katusemalk

kuru <kuru, kuru> kuru, ulualuneMine tuõ kurust puru Mine too ulualusest männiokkaid; Sügüse piäb kuru männä puru täüde vädämä, siis talvõ iä võtta Sügisel peab ulualuse männiokkaid täis vedama, siis on talvel hea võtta

moᵉld <molli, .moldi> mold, (väike) künaKäiä moᵉld tühi, mine tuõ ruandaga vett Käiaküna on tühi, mine too pangega vett; Siokõ nao pääväkoer käiä molliss Just nagu päevakoer käiakünas (öeldi logeleja kohta)

obonõ <obosõ, obost>, obo <oo, oost>
1. hobuneMine tuõ obosõ riistad õuõst vihma käest ää Mine too hobuserakmed õuest vihma käest ära; Mia piä enne oostõlõ terä jõua andma Ma pean enne hobustele natuke juua andma
2. hobuveokVõta mia kua obosõ piäle Võta mind ka hobuse peale (vankrile); Kissi nüüd enäm oostõga vääb, kui autud võtta ond Kes nüüd enam hobustega veab, kui autod võtta on

pael <paela, .paela> pael; lint; nöör; köisMõni siob põllõ paelad taha, mõni külje piäle Mõni seob põllepaelad taha, mõni külje peale; Räämed aetassõ silmest paelassõ ning pannassõ sedäsi suitsu Räimedel aetakse nöör silmadest läbi ja pannakse sedasi suitsu; Eenäkuõrma jaoks pidid olõma paelad Heinakoorma jaoks pidid olema köied; Sia mine tuõ paela piält oma aluskört ning valgõd põlvikud ää Sa mine too [pesu]nööri pealt oma alusseelik ja valged põlvikud ära; Nuõdapaelad Noodaköied || kierutõt pael kahest või kolmest lõngast keerutatud paelMio vardakotil ond kierutõt pael Minu vardakotil on keerutatud pael || kiäriline ~ kiäräline pael siksakpael; poest ostetud laineline lintKiärälist paela kasutassõ kirjutõt käüste all Lainelist linti kasutatakse tikitud käiste allääres. Vrd pobid || naaritsõt pael paaritu arvu lõngadega punutud paelKördiaogu külges naaritsõt pael sjõdumisõ jaoks Seeliku külglõhiku küljes on kinnisidumiseks punutud pael || .ruitud pael mässitud paelSiärepaela otsõs ond ruitud pael Säärepaela otsas on mässitud pael || südämetegä pael südamemotiiviga punutud paelSüdämetegä paela tehässe kördiaogu sjõdumisõ jaoks Südametega paela tehakse seeliku külglõhiku sidumiseks. Vt siäre|pael

porgandi <porgandi, porgandid> porgandMine tuõ mõni porgandi supissõ Mine too mõni porgand supi sisse

puru <puru, puru>
1. puru, kübeOdraleib soojõn aitab kua, aga külmen muedu kui puru Odraleib kõlbab soojalt ikka süüa, aga külmalt on muidu kuiv puru; Mine tuõ kurust puru Mine too ulualusest [kütte]puru (männiokkaid); Aa nurkõs puruss piäks mullamaᵉtta olõma Aianurgas puru sees peaks vihmausse olema
2. katkiTegi munakarbi künde vahelt maha, munad olid kõik purud siss Munakarp kukkus käte vahelt maha, munad olid sees kõik katki; Ägedegä lõhutassõ põllal rohe purus Äketega lõhutakse põllul rohi puruks; Aga nda puruks kjõstud nahk oli kua et Aga nii puruks kistud nahk oli ka

ruand <.ruanda, .ruandad> van puuämberKäiä moᵉld tühi, mine tuõ ruandaga vett Käia mold on tühi, mine too ämbriga vett. Vrd sang2

suᵉpp <supi, .suppi>
1. suppSupil üsä vee magu Supil on päris vee maitse; Suppi süedi pühäbä, suᵉpp oli ühes suurõs kaussis Suppi söödi pühapäeval, supp oli ühes suures kausis (söögikordadest 20. saj alguses); Kuasta suᵉpp ond mede peres pühäbäne süemine Kapsasupp on meie peres pühapäevane söök; Mine tuõ mõni porgandi supissõ Mine too mõni porgand supi sisse. Vrd pulli|suᵉpp || magus piimä|suᵉpp magus piimasupp, pulmade viimasel päeval pakutud traditsiooniline supp
2. miski suppi meenutavVesi oli paks nagu suᵉpp, mitte terä näess põhja Vesi oli paks nagu supp, mitte terakest ei näinud põhja

ää äraMine tuõ tuast muast luastõ piält kuasta paa kuaᵉs ää Mine too toast maast laastude pealt kapsapaja kaas ära; Vili nda valmis, et varssi puõb ää Vili on nii valmis, et varsti pudeneb ära


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur