[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 98 artiklit

aid <aa ~ aja, .aida>
1. piirdeaed, taraSelle aassõ lähäb puaᵉr kerä ruati Selle aia sisse läheb paar kera traati (selle aia tegemiseks); Ruavi Riõt läks piotõ aa iärt, käüsed olid käe Kraavi Reet läks piki aia äärt, pluus seljas. Vrd püst|aid
2. püüniste hoiukoht, mõrrakohtMeres mõrra aad terven kasun Meres on mõrraaiad täiesti täis kasvanud (vetikaid täis). Vrd võrgu|aid
3. viljapuu-, marja-, köögiviljaaed; peenramaaPutkõd õitsõvad aidõs Putked õitsevad aias; Meitel ond õmbu aidõs võrkkiige Meil on õunapuuaias võrkkiik; Viis vendä lähtväd ühte aida (mõistatus) Viis venda lähevad ühte aeda (= käelaba ja kinnas). Vrd õuõ|aid

.allõs
1. alles, olemas, tallelSiol kõik asjad allõs ve? Sul kõik asjad alles või?
2. äsja, just praeguMia allõs tuli rannast, ei olõss siäl puadi juurõs kedägid nähä Ma just tulin rannast, ei olnud seal paadi juures kedagi näha; Sie miol siiani mieles, nao olõs allõs oln See on mul siiani meeles, nagu oleks just praegu olnud
3. mitte enne kuiAllõs jõululaupa otsi selle üles puu piäle ehteks Alles jõululaupäeval otsin selle üles [jõulu]puule ehteks
4. ikka, veelÕuõs oli allõs pime Väljas oli veel pime; Uni oli silmes allõs Uni oli veel silmas; Lumõangõd olid allõs õuõ all Lumehanged olid alles õue all; Tämä magab allõs kätküs Ta magab alles hällis; Meil kõik kõrrõd allõs kündmätä Meil kõik kõrrepõllud alles kündmata ||Elde pühä ieder, sia kua ikka allõs elus! Helde püha jumal, sina ka ikka veel elus!

alus|kört <alus|kördi, alus|.körti> villase seeliku all kantav valge alusseelikMine tuõ paela piält oma aluskört ning valgõd põlvikud ää Mine too pesunöörilt oma alusseelik ja valged põlvikud ära; Mia tegi pulmõks omalõ uudõ kirjegä aluskördi Ma tegin pulmadeks endale uute pitsidega alusseeliku; Meitel olid enämäste ikka värgliga aluskördid Meil olid enamasti ikka värvliga aluskördid

.andma <anda, anna; nud-kesks ann> ulatama, pakkuma; loovutamaSuad miolõ korra oma tillevoni anda ve? Kas saad mulle korraks oma telefoni anda?; Anna luõmalõ priipäräst seüä, süeb oma lõhki Anna loomale volilt süüa, sööb enda lõhki; Emä, meitel mõnda maᵉrtõlõ anda kua ond vä? Ema, kas meil mardisantidele midagi anda ka on?; Talbusõlistõlõ andassõ seüä kua Talgulistele antakse süüa ka; Egäüks mehem võtma kui andma Igaüks võtab meelsamini kui annab; Ljõnna kolidõs tuli koer ää anda Linna kolides tuli koer ära anda; Sie tiätüs tulõb otsõkohe edekohe anda See teade tuleb otsekohe edasi anda; Anna mio raamat tahakohe Anna mu raamat tagasi ||Ma andsi talõ sedäsi tiädä, et sjõttus mieles seesäb Ma andsin talle kohe niimoodi teada, et see tal ka sittudes meeles seisab (karistuseks kõva keretäis); Nied andsid valusad tuld Need [männikäbid] andsid käredat tuld || .järge .andma järele andma, vaibumaVahel annab ambavalu kupust järge Vahel annab hambavalu kupupanekuga järele || .piiri .andma kätte andma; juurde tulemaVana kaᵉss ei annass mio piiri Vana kass ei andnud mulle kätte || tahakohe .andma tagasi andma, tagastama || .vällä .andma välja andma, välja tulemaKas sellest kangast andka jaki vällä? Kas sellest kangast annab ikka jaki välja? (piisab jaki tegemiseks) || üles .andma kirja panema, registreerimaPapa oli lakku täüde oln, kui üles andmõs käüs Isa olnud purupurjus, kui käis lapse nime kirja panemas

ang2 <angõ, .angõ> lumehangLapsed lasvad ljõugu kõrgõst angõst alla Lapsed lasevad liugu kõrgest hangest alla; Meil oli õmbu nagu lumõ ang Meil oli õunapuu nagu lumehang (valgeid õisi täis); Lumõ ang võtn vilja ää Lumikate oli orase lämmatanud (oras jäi tõusmata)

eng1 <enge, .enge>
1. hingamine; hingetõmmePoiss akkas naerma ning tõmbas engegä levä tükü kurku Poiss hakkas naerma ja tõmbas hingetõmbega leivatüki kurku (leib läks hingekurku) || eng .kindi hinge kinni pidadesEng kindi uõtasimõ nüüd siäl Ootasime nüüd seal, hing kinni (julgemata hingata) || eng punõga .kaelas hing paelaga kaelasEnne uõpi tahtsimõ eenäd kogo suaja, päräst oli eng punõga kaelõs Enne vihmahoogu tahtsime heinad kokku saada, pärast oli hing paelaga kaelas (hing rinnus kinni) || paha engegä hädavaevuSaemõ paha engegä laidõ alla torma varju Saime hädavaevu laidude alla tormivarju. Vrd .ühte|.enge
2. hing, eluvaimAngõrjas nda vjõsada engegä Angerjas on väga visa hingega; Inimese eng ei surrõ Inimese hing ei surevat. Vrd elu|vaim || .enge .võtma hinge võtma, tapmaMeil oli ikka oni abiss sial enge võtmõs Meil oli ikka onu abiks sealt hinge võtmas (siga tapmas)
3. inimene, isikNimekirjas oli nelikümmen enge Nimekirjas oli nelikümmend inimest; Mitte inimese enge põlõ kusagil oln Mitte üht inimhinge pole kusagil olnud

.engede|päe <.engede|päävä, .engede|.päävä> hingedepäev (2. november)Engedepäe käüässe sii ikka surnuaidas ning lauldassõ audõ juurõs Hingedepäeval käiakse meil siin ikka surnuaias ja lauldakse omaste haual

enämäste enamasti, suuremalt jaoltMeitel ond enämäste pissiksed muad Meil on enamasti pisikesed maad. Vrd enämeste

idrestämä <idrestä, idrestä>, idretämä <idretä, idretä> idutamaMeil allõs õonad aukus idrestämätä Meil alles kartulid kartulikoopas idutamata

igäv <igävä, igäväd> igav, üksluine; tüütuSie pidu olõskid suurõm asi, igävä võitu oli See pidu ei olnudki suurem asi, oli igavavõitu; Meitel läks aeg igäväks käde Meil läks aeg igavaks kätte

.iivmä <.iivi, iivi> hiivama, tõstmaMia iivsi purjut masti Ma hiivasin purje masti; Meitel viis lie piäle kindi, aga saemõ ikka iivis jälle lahti Meil viis [laeva] leete peale kinni, aga saime ikka hiivates jälle lahti

imejä <imejä, imejäd>
1. imeja (laps, vasikas)Meitel ond lautas kaks imejäd vassikast Meil on laudas kaks imejat vasikat
2. räimepumpImejägä tõmmatassõ räämed puadist vällä Räimepumbaga tõmmatakse räimed paadist välja

ingitsemä <ingitsedä, ingitse>
1. hingitsemaPapa meil kua viletsäks jään, ettaga ingitseb Isa on meil ka viletsaks jäänud, vaevu veel hingitseb
2. nõrgalt põlema, hõõgumaTuli ette aga ingitseb Tuli vaevu [veel] hingitseb

jada <jada ~ jaa, jada>
1. püüniserida meresMjõtmõs jaas mutid siss, üheskohas trehväb ikka Mitmes jadas võrgud sees, kuskil ikka näkkab; Ühe jaa võrka jätsime üe põtku Ühe võrgujada jätsime ööseks merre; Mutijada Võrgujada; Õngõjada Õngejada. Vt võrgu|jada
2. peenar, vaguMeil oli mjõtu jada kuastu muas Meil oli mitu vagu kapsaid maas; Kurgi jada terven rohtos Kurgipeenar on umbrohtu täiesti täis; Saab nda paelu, et kuasta jadadõ vahed terven vett täüde Sajab nii palju, et kapsavagude vahed on päris vett täis

juhatama <juhata, juhata> (teed) juhatama; kätte näitamaLiispet, liispet lennä sa, juhata meil lehmäd, lambad! (rahvalaulust) Lepatriinu, lepatriinu, lenda sa, juhata meil lehmad, lambad! (näita teed, kus on meie lehmad-lambad)

jurakas <juraka, jurakast>
1. omds jurakas; suur, jäme ja raskeSioksi juraku kalu oli et Selliseid jurakaid kalu oli
2. nimis kogukas ese või olendKuastad kasuvad meil päris suurõd jurakad Kapsad kasvavad meil päris suured jurakad

.juurõs
1. määrs lähedal, ligiÜks poiss läin lahti võtma, teesed uatavad püstü juurõs Üks poiss läinud lahti võtma, teised vaatavad püsti juures (käed ripakil); Kroono varandusõl ikka vaᵉht juurõs Kroonuvaral ikka vaht juures || kaasasKalapüüsi meitel juurõs ei olõss Kalapüüniseid meil kaasas ei olnud; Sie oli kuldraha, mis tal juurõs oli See oli kuldraha, mis tal kaasas oli. Vrd ligi
2. tagas juures, lähedal, lähedalOlõ emä juurõs, ää kadug ää kusagilõ Ole ema juures, ära kusagile ära kao; Arstija oli aigõ juurõs Ravitseja oli haige juures; Juku mäᵉngn oma juurõs metses üksi Juku mänginud üksinda kodu lähedal metsas || (mingi tegevuse) kallalNied tüe juurõs üsä uematsõd Need on töö juures üsna uimased (uimased töötegijad); Värvi kietmise juurõs ei tohe kieduauru egä tuld puhuda – värv ei akka Värvi keetmise juures ei tohi keeduauru ega tuld puhuda – [siis] värv ei hakka [peale]

jõstõ <.jõstmõ, jõstõt> iste, toolKorjoga jõstõ Seljatoega iste; Meitel põlõ nda paelu jõstmi Meil pole nii palju istmeid; Kambris ond ju viel jõstmõsi Kambris on toole veel; Kolmõ jalaga jõstmõga võib vahel pitkä kua satta Kolme jalaga istmega võib vahel pikali ka kukkuda || jõstõt .võtma istet võtma, istumaVõta'nd jõstõt kua! Võta nüüd istet ka!

.kahvõl2 <.kahvli, .kahvõlt>
1. kahvel, purje ülaäärt toestav puuEsimene kahvõl jäeb vahestaagi taha kindi Esimese purje äärepuu jääb vahestaagi taha kinni (maste ühendava vaieri taha); Kahvliga purjut põlõ kedägi, püeräb kergest ümber Kahvelpurjega pole muret, see pöörab kergesti ümber
2. kahvelpuriMeitel kahvõl üsä loha Meil on kahvelpuri üsna lontis (pole tuult)

.kalsõn <.kalsõni, .kalsõnid> kiilson, pikipuu laeva põhjas kaarte kinnitamiseksKalsõn annab laevalõ tugõvusõ Kiilson annab laevale tugevuse; Kui kuarõd ond paikõs, siis pannassõ kalsõn sisse Kui kaared on paigas, pannakse kiilson sisse; Meitel oli ruumis juba üle kalsõni vett Meil oli trümmis juba üle kiilsoni vett (ulatus juba üle kiilsoni)

.kambõr <.kambri, .kambrid> eluruum (rehielamu osana); tubaMede kambõr nda madal, et ulatub piägä vasta lagõ Meie tuba on nii madal, et ulatub peaga vastu lage; Talvõ eläti rohkõm tuas, sui kambritõss Talvel elati rohkem rehetoas, suvel kambrites; Mio kiriku kengäd taga kambris varna piäl Mu kirikuspastlad on tagatoas varnas; Viidi meie tiimri suoja ahju'äre, masina kambri Meid viidi aurikusse sooja ahju äärde, masinaruumi || suur .kambõr elutubaMeitel telekäs suurõs kambris Meil on telekas elutoas

.kelder <.keldri, .keldert> kelderMede kelder piäks üläl mäe piäl olõma, egä keväde tulõb lumõ vesi sisse Meie kelder peaks ülal künka peal olema, siin tuleb igal kevadel lumevesi sisse; Meitel mahtuvad kõik õonad keldri Meil mahuvad kõik kartulid keldrisse ära

kidistämä <kidistä, kidistä> van kõdistamaMeil, lastõl, oli kolõ paelu nalja lava iäres, kidistäsime ühteteist lava alt Meil, lastel, oli väga palju nalja laua ääres, kõdistasime üksteist laua alt

.kiegi <kellegi, kedäst ~ kedägi; sisseü kellegisse, seestü kellegist, alaleü kellegile>, .kiegid <kellegi, kedägid> keegiKiegi piäb ühte tegemä Keegi peab midagi tegema (ette võtma); Sakslasõ iest poeti kussõ kiegi sai Saksa sõdurite eest poeti kuhu keegi sai; Ruaᵉva viisi kiegid puhasta Kraave ei viitsi keegi puhastada; Mitte kedägi olõss kodo Mitte kedagi ei olnud kodus; Luõma põlõ sii kellegil Lehma pole siin mitte kellelgi || kellegi (pole) väärt, arvestatavSie põlõ kellegi jutt, akkad muedu jamama See pole õige jutt, hakkad muidu jama ajama || kedägi (mitte) midagi; üldse mitteSiia kala põlõ enäm asi kedägi, kui kaua suõlõs seesäb, lähäb tuemass Siiakala pole enam suurem asi, kui ta kaua soolas seisab, läheb tuimaks; Siäl põlõ meitel kedägid tehä Seal pole meil enam midagi teha; Miolõ maksõtass kedägi Mulle ei makstud mitte midagi; Miol põlõ sellegä kedägid pistmist Mul pole sellega mingit pistmist

kopotama <kopota, kopota> koputamaMeil ei põlõ taris uksõ piäle kopota Meil Kihnus pole tarvis ukse peale koputada; Ää tehk uksõ taga kopotõs oma vigurisi Ära tee ukse taga koputamisega vigurit (nalja pärast koputades); Piäb viksemini kopotama, muedu'mtõ kulda Peab kõvemini koputama, muidu ei ole kuulda

kuaᵉr <kuarõ, kuart>
1. kaar; eseme kaarjas osaMeister märgib tüemehele laeva kuarõ mõõdud ede Meister märgib töömehele laevakaare mõõdud ette; Sarapuu kepid korvi kuardõks kõegõ paramad Sarapuukepid on korvi kaarteks kõige paremad
2. heina- või viljakaarEenä kuarõd taris ümber püerdä Heinakaared on tarvis ümber pöörata (kaarutada); Meitel vili allõs kuarõs muas Meil on vili alles kaares maas

kurikas <kurika, kurikast> (pesu)kurikas; puunuiMeie ei suaks vjõrutõt, kui'mtõ kurikast olõks olad Me ei saaks pesu pesta, kui meil poleks kurikat; Mia anna siolõ omalõ kurikast piltl Ma annan sulle endale nuiaga (ära tule ähvardama) || kolgi kurikas vaalikurikas (pleegitatud kanga siledaks kolkimiseks); mõrra kurikas puunui mõrravaiade merepõhja löömiseks

.kõikis kõikjal, igal poolMiol siäl kõikis käüdüd Mul on seal kõikjal käidud; Vata kui suur suguvõsa meitel ond, laial kõikis Vaata, kui suur suguvõsa meil on, laiali kõikjal (jätkub igale poole)

.kõrgõ <.kõrgõ, .kõrgõd; keskv .kõrgõm>
1. kõrge; (alt üles) pikkKui paelu kõrgõsi maju nägime Oi kui palju kõrgeid maju me nägime; Meil ond kolm kongi, kõik kõrgõtõ kaegastõ otsõs Meil on kolm kosklate pesakasti, kõik pikkade kaigaste otsas || .kõrgõ meri tavalisest kõrgem veeseis; torm, suur lainetus
2. (positsiooni tõttu) teistest üleValla kohos andis selle asja edekohe kõrgõma kohto käde Vallakohus andis selle asja edasi kõrgema kohtu kätte

kõᵉrs <kõrrõ, kõrt>
1. (heina- või vilja)kõrsKõrrõd törkväd jalgu Kõrred torgivad jalgu; Kõᵉrs pistis silmä Kõrs torkas silma
2. kõrrepõld; kõrretüügasMeil kõik kõrrõd allõs kündmätä Meil kõik kõrrepõllud alles kündmata; Kõrrõ piäl palju jalu üsä ramp käüä Kõrrepõllul paljajalu käia on päris valus

.käskmä ~ .käsmä <.käski, kässi> käskima, nõudma; soovitamaMia kästi teitele üeldä, et ruttu võrguranda lähäte Mul kästi teile öelda, et te ruttu võrguranda läheksite (räimepaadid juba randuvad); Sedä põlõ kiegi tehä käsn Seda pole [teil] keegi teha käskinud; Nämäd tegäd ikka teesiti kui kästässe Nad teevad ikka teisiti, kui kästakse; Isä kässib meiti ikka emä aita ning Isa käsib meil ema ikka aidata

küläline <külälise, külälist> uus külalineMeitel olid ljõnnast külälised Meil olid Pärnust [tulnud] külalised

.kündmä ~ .künmä <kündä, künnä> kündma; muldamaMeil kõik kõrrõd allõs kündmätä Meil on kõik kõrrepõllud alles kündmata; Õuni kündässe Kartuleid mullatakse; Mies künnäb üed ning pääväd, aga vagu sisse ei jäe (mõistatus) Mees künnab ööd ja päevad, aga vagu sisse ei jää (= meresõit)

laᵉpp1 <lapi, .lappi>
1. (riide või naha) lapp; laidLagipiälne laᵉpp piäb olõma kõegõ jõlusamast riidest Pealael olev lapp [lastemütsil] peab olema kõige ilusamast riidest
2. (maa)lapp; laikMeitel oli üks pissike laᵉpp muad Meil oli üks pisike lapp maad; Õhatu vaga, muedu mõnõd vjõru lapid vee piäl piltl Tuulevaikne, ainult mõned veevirvenduse laigud vee peal
3. ühe värvi või motiiviga kujundatud mustri tervikosa, laukMjõtu lappi viel kududa ond? Mitu lauku sul veel kududa on?; Pissike laᵉpp kuõtassõ sinisegä Pisike lauk kootakse sinisega; Seljäpiälne laᵉpp ond käe seljä piäl [kinda] Seljapealne lauk on käeseljal. Vrd puõl|laᵉpp; riips; suur|laᵉpp; täüs|laᵉpp

leib <levä, .leibä>
1. leibKui puaᵉr päävä üksi saia süed, tulõb viimes siokõ levä imu et Kui paar päeva ainult saia sööd, tuleb viimaks kange leivaisu (peale); Nda kaua kui leib majas ond põlõ nälgä ühti Nii kaua kui leib majas on, ei ole nälga ühtigi ||Meil uᵉss leväss piltl Meie oleme riius. Vrd rugi|leib; rugi|puᵉll
2. leivatainasPiäb leibä panõma, vana leib suab otsa Peab leiba [hapnema] panema, vana leib saab otsa; Mia sõtku levä ää Ma sõtkun leiva[taigna] ära; Ää tõstug viel leibu vällä! Ära tõsta veel [astjast] leibu [tainast] välja!
3. toit, elatisKui kalu suab, siis jälle leib majas Kui kalu saab, siis on jälle leib majas (toit laual); Enne uutsõd jääme levätä Enne uudsevilja [saamist] oleme leivata
4. leibkondMede nuõrõd said vihalõ ning läksid ise leibä Meie noored said vihaseks ja läksid [meist] eraldi leiba (kolisid omaette); Ühes leibäs olid Nad olid ühes leivas

.leivaak <.leivaagi, .lei.vaaki> leivang, raudklamber laeva päras, millel liigub alumine soodiplokkLeivaak oli meitel tugõvast tagumise tävi külge lingitud, sie pidäs küll Leivang oli meil tugevasti tagumise täävi külge needitud, see pidas küll

lepä|triinu <lepä|triinu, lepä|triinud> uus lepatriinu (Coccinella) ▪ Lepätriinulõ loeti: liispet, liispet lennä sa, juhata meil lehmäd, lambad Lepatriinule loeti: liispet, liispet, lenda sa, juhata meil lehmad-lambad (kätte). Vt liispet

.linkmä <.linki, lingi> neetima, neetidega kinnitamaLeivaak oli meitel tugõvast tagumise tävi külge lingitud, sie pidäs küll Leivang oli meil tugevasti tagumise täävi külge needitud, see pidas küll

ljõnts <ljõnsa, .ljõntsa> vetikad; vedel meremudaSie ette iä põllu vägi, sie ljõnts viel param kui sõnnik, kui ljõntsa suab, panõb kasuma See on õige hea põlluramm, see meremuda on veel parem kui sõnnik, kui meremuda saab, paneb [see taimed] kasvama; Meitel pani mutid ljõntsa täüde Meil lõi [torm] võrgud meremuda täis

lugõja <lugõja, lugõjad>
1. lugejaLehelugõjasi käüb raamatukogos paelu Lehelugejaid käib raamatukogus palju
2. uus mõõtjaMeil elekri lugõja Meil on voolumõõtja

maalt mujaltMeil ei põlõ pärmi, uata ehk suad maalt Meil ei ole pärmi, vaata ehk saad mujalt

.mahtuma <.mahtuda, mahu ~ .mahtu> mahtumaMeil mahtuvad kõik õonad keldri Meil mahuvad kõik kartulid keldrisse; Nied iäd suurõd suapad, kolm puari sukkõ mahub sisse Need on head suured saapad, kolm paari sukki mahub sisse; Kotid silmini täüde, nendesse enäm ei mahtu Kotid on ääreni täis, nendesse enam ei mahu

minemä <.minnä, lähä, (nad) .lähtväd, nud-kesks läin, (kaudne kv) minnäte>
1. minema, liikuma; suundumaKussõ meitel muulalõ minnä ond, ikka koo Kuhu meil mujale minna on, ikka koju; Mine pongota lient Mine sega leent (jahutükke peenestades); Teesed lähtväd puhas mere, mis teie viel uõtatõ Teised lähevad kõik kalapüügile, mida teie veel ootate; Mia jäe ikka minemätä Ma jään ikka minemata (ma ei lähe) ||Ning eenätegemisest lähä riäkmägi Ja heinategemisest ei lähe ma rääkimagi (ei tasu rääkidagi) || .alla minemä randa sõitma, randumaKirikutoᵉrn ning veske kolõ iäd kuõsid alla minnä Kirikutorn ja veski on väga head kaldamärgid randumiseks || .vällä minemä lõbutsema minemaTänä õhta tahas üestä vällä minnä Täna õhtul tahaks kuhugi välja minna (lõbutsema) || üle minemä mandrile minemaKas olõtõ kuuln, kas mõni tänä üle mingä? Kas olete kuulnud, kas keegi võiks täna mandrile minna?
2. (millekski) kuluma, vaja minemaSepäle minnes lähäb süsi taris Sepale minnes läheb süsi tarvis; Kuivi puid lähäb paelu vähämä kui tuõrõsi Kuivi puid kulub palju vähem kui tooreid
3. seisundit, olekut muutmaMõni ond pissikse kasuga, känni jään Mõni on väikse kasvuga, kängu jäänud; Miol läks kjõnda kiri ukka Mul läks kindakiri segi; Nämäd kartsid selle tuulõga pao lahti minäd Nad kartsid selle tuulega jääprao lahti minevat
4. algama, (peale) hakkamaLäksime Elsingi minemä Hakkasime Helsingisse minema || .lahti minemäSiis läks süemätegemine lahti Siis algas söögitegemine (läks söögitegemiseks); Ai-ai, miokõ laheng nüüd lahti lähäb! piltl Oi-oi, milline lahing nüüd lahti läheb! (pallimängust)
5. mine tea mine (sa) tea, mine võta kinniMine sia neid luõmu tiä Mine sa neid loomi tea (nad on ettearvamatud)

muedugi muidugi, teadagi; loomulikultSia muedugi juõsõd otsõ kaibama Sina muidugi jooksed kohe kaebama; Muedugi olid kõik solvun, kissi uõtama pidid Loomulikult olid solvunud kõik, kes ootama pidid; Muedugi käüs tämä vahel meil õdõ uatamas Muidugi käis ta vahel meil oma õde vaatamas

murrõ <.murdõ, murrõt> keelemurre, murdekeelAkkab nagu vanõm murrõ ää unuma Vanem murdekeel hakkab nagu ununema (meil)

muu <muu, muud> muu, teine; ülejäänuNaesõd lasvad jaᵉkka rätsepä juurõs tehä, muud riided tegäd ikka ise Naised lasevad jakke rätsepa juures teha, ülejäänud riided teevad ikka ise; Meitel põlõ muudõlõ ühti anda, omadõlõ üksi jatkub Meil pole teistele midagi anda, jätkub ainult omadele

möli <möli, möli>
1. van möll, suur rattarummu puur
2. puukühvel, mis pandi adravanda asemele, et kõrgemad kohad põllul maha kündaMeil künti ühekorra möliga Meil künti ükskord möliga

mürisemä <mürisedä, mürise> mühisema; mürisemaMeitel ikka metsä puõl sii Piälranna meri müriseb ning kohesõb Meil siin metsa pool Piälranna meri ikka mühiseb, kohiseb; Maᵉrt tantsib, mua müriseb (rahvalaulust) Mart tantsib, maa müriseb

nälg <näljä, .nälgä> nälg, näljahäda; kõhutühjusOlid siäl vangis nälges Olid seal vangis näljas; Meitel ei põlõ nälgä Meil nälga ei ole; Nälg ollõ kõegõ param kokk (vns) Nälg olevat kõige parem kokk; Param pitk ning piinike nälg kui lühüke ning jäme (vns) Parem pikk ja peenike nälg kui lühike ja jäme

oenas <.oina, oenast> oinas; jäärSie ei põlõ mede oenas, meil muuk oenas See ei ole meie oinas, meil on nudi oinas

oma1 <oma, oma>
1. ases oma, endale kuuluvSie mio oma asi, sasja mia kodo tie See on mu oma asi, mis ma kodus teen; Võlg ollõ võera oma (vns) Võlg olevat võõra oma; Vana võttis ikka salaja viina, oli oma täüs juõn Vanamees võttis ikka salaja viina, oli end täis joonud; Liha, või, leib, suhkur pidi kokal omal olõma Liha, või, leib ja suhkur pidid kokal endal olema (omalt poolt); Sia vii nied eenäd omalõ Sa vii need heinad endale (oma koju)
2. nimis omand; toiming, asiJu ma piäb omaga läbi suama Ju ma pean omaga toime tulema; Tagumine toppsiegel omadõga läbi Tagumine topsel on omadega läbi
3. nimis omainimene; omaksedKu üsä suur sugulanõ või siokõ oma ää surõb, siis oli päris must kört Kui mõni suur sugulane või selline omainimene ära sureb, siis oli [naisel seljas] üleni must kört; Meitel põlõ muudõlõ ühti anda, omadõlõ üksi jatkub Meil pole teistele midagi anda, jätkub ainult omadele

.pakma <.pakku, paku> pakkumaMeitel külälistele mõnda pakku kua ond ve? Kas meil on külalistele midagi pakkuda ka või?; Sedä kohta pakuti mjõtmõlõ Seda [ameti]kohta pakuti mitmele

piks <piksu, .piksu> neljakandiline (sangadega) puunõu, külvinõu, teatud viljamõõt; sõela moodi puunõuÜks piks, piksu täüs jaheti vilja ää Üks külvinõu, külvinõutäis jahvatati vilja ära (14 toopi); Neli piksu lähäb vaka piäle Neli nõutäit läheb vaka peale; Tädi tõi aedast kuhjaga piksutäve jahu Tädi tõi aidast kuhjaga nõutäie jahu; Kas tõid meil ratsu rahada, vaka vana taaderida, piksu piinikest rahada (rahvalaulust) Kas tõid meil ratsu raha, vaka vanu taalreid, puunõuga peenikest raha

pi.suukõr <pi.suukri, pi.suukõrt>
1. sadamaametnik, -kontrolörMeitel allõs pisuukõr laevõs käömätä Meil on kontrolör alles laevas käimata
2. laevalaadijaPisuukrid käösid laeva laadmõs Laadijad käisid laeva laadimas
3. vallatu, üleannetu jõmpsikasTe egävesed pisuukrid, jälle mio vanska metsä vädän Te igavesed üleannetud jõmpsikad, te olete jälle mu sae metsa vedanud

pjõuk <pjõugu, .pjõuku>
1. piuks, peenike hele häälMede eit ikka ütles: pidin aga pjõuku pieretämä, tuli torsakas järge Meil vanaema ütles ikka: pidin aga piuksu peeretama, [aga] tuli tortsatus järele
2. (piitsa)piug, peenike nöörPiinike nagu pjõuk Peenike nagu piug

plaan <plaani, .plaani>
1. plaan, kavaMeite plaan siokõ, et taris ülgevällä minnä Meie plaan on selline, et on tarvis hülgepüügile minna; Meitel juanipääväks suurõd plaanid Meil on jaanipäevaks suured plaanid || .plaani pidämä plaani pidama, nõu pidamaPapa ning Piedu pidäväd kahengõst plaani puagi piäle minnä Papa ja Peedu peavad kahekesi plaani majakasse minna
2. piltl välimusNuõrõd tüdrikud kõik kenädä plaaniga Noored tüdrukud on kõik hea välimusega

.priitumast priipärast, tasutaMeitel tänäve liha priitumast Meil on tänavu liha priipärast. Vrd prii|päräst

pruuk <pruugi, .pruuki> pruuk, kommeSie pruuk meitel juba vanasõst sedäsi See pruuk on meil juba vanast ajast selline

puõl|teist <puõlõ|.teistme ~ puõlõ|.teisme, puõlt|teist> poolteistTämä võis olla üks süllä pitkunõ või rohkõm, üks puõlteist sülda See võis olla üks süllapikkune või rohkem, üks poolteist sülda (pikk); Meitel oli laevõs puõlõteisme süllä jagu kivä siss Meil oli laevas pooleteise sülla jagu kive sees

puõlõl ~ puõlõli ~ puõlõlõ pooleliÄä jättüg kuõli praegu puõlõli Ära jäta praegu kooli pooleli; Meitel oli kuldnokakoᵉngõ tegemine puõlõl Meil oli kuldnoka pesakastide tegemine pooleli; Õhta käe, jätäme tüe puõlõlõ Õhtu käes, jätame töö pooleli

pärn <pärnä, .pärnä> pärn (Tilia cordata) ▪ Meitel kodo juurõs suur pärn, siält suab pärnä õisi küll Meil on kodu juures suur pärn, sealt saab pärnaõisi küll. Vrd niine|puu

püre <püredä, püredäd> äge; peruMeitel oli püre nuõr obo Meil oli peru noor hobune. Vrd pire1

püüs <.püüse, püüst> van (kala)püünisOli pitk puhõ, nüüd püüsed terven lagun Pikka aega oli torm, nüüd on püünised kõik lagunenud; Kala püüsi meitel juurõs ei olõss Kalapüüniseid meil kaasas ei olnud; Tormaga lõhub püüsed ää Torm lõhub püünised ära

.raima <.raiu, raiu>
1. raiuma, tükeldama; langetama; (maha) lõikamaMetsäst andatõ oksõ raiu Metsast antavat hagu raiuda; Oksad sii õuõs raimata Oksad siin õues raiumata; Sii mua mõõdu aegõs raiuti kua siht vahelõ Siin maamõõdu ajal raiuti ka [metsa]siht vahele; Piäb jälle õᵉlga raima Peab jälle õlgi lõikama (rautsiga)
2. sisse raiumaPiäb õᵉpn mies olõma, kissi maja palgi rihvä raiub Peab õppinud mees olema, kes majapalgile soone sisse raiub
3. (palkidest) ehitamaTüemehed raisid meil maja Töömehed ehitasid meil maja
4. tulerauaga tuld löömaVanal aal raiuti tulõkivi küljest taela külge tuld Vanal ajal löödi tulekivi küljest taela külge tuld
5. ahinguga kalastama, löömaRaiutud angõrju sua kusagilõ müüä Ahinguga löödud angerjaid ei saa kuhugi müüa; Suaᵉk oln miestel ette iä, nämäd suan nda paelu kui ahengaga raiu jõudsid Saak oli meestel väga hea, nad said nii palju kalu, kui ahinguga lüüa jõudsid

.rohkõst paljuSelle aasta meil üsä rohkõst õmbuõuni Sel aastal on meil palju õunu

rutt <rutu, .ruttu>
1. nimis kiir, ruttNüüd akkas meitel tulinõ pala rutt Nüüd oli meil tulipalav rutt taga (nüüd läks rutuks)
2. omds kiire, rutakasEtte rutt aeg Väga kiire aeg

ruõᵉp <ruõbi, .ruõpi>
1. (ahju)roopTõmba ahjust ruõbiga süed vällä Tõmba söed ahjust roobiga välja
2. pika varrega konksMeitel oli pill ruõᵉpõ vahel Meil oli ankrupeli roopide vahel
3. niiepakkNiie ruõbid aeda ulu all Niieroobid on aida uluall

sadam <sadama, sadamad> sadamSadamas piäb laevõs egä üese vaᵉht välles olõma Sadamas peab laevades igal öösel vaht väljas olema; Puaᵉt ond meitel Sigatsuaru sadamas Paat on meil Sigatsuaru sadamas

saᵉrv <sarvõ, .sarvõ> sarvSuur ärg oli emä sarvõ otsa võtn Suur härg oli ema sarve otsa võtnud; Meil jõlma sarvõtõta lehm Meil on ilma sarvedeta lehm (nudipeaga lehm) || .saᵉrva maha .juõsma nooruses tormakalt elamaSie põlõ mitte saᵉrva maha juõsta suan Ta ei ole saanud sarvi maha joosta (pole küllalt möllanud)

.seüäjä <.seüäjä, .seüäjäd>
1. sööjaMeil paelu liha, paelu seüäjäsi kua Meil on palju liha, on palju sööjaid ka
2. piltl põletikSõrmõl seüäjä siss Sõrmel on põletik sees

sõni, sõnini seni; senimaaniSõni meitel küll iästi läin Seni on meil küll hästi läinud; Sõni kui südä tuksub, sõni inime eläb Nii kaua kui süda tuksub, seni inimene elab; Mia ei olõss sõnini viel siokõst kargõd künn Ma ei olnud seni veel sellist sööti kündnud

.taadõr <.taadri, .taadõrt> van taalerKas tõid meil ratsu rahada, vaka vana taadõrida (rahvalaulust) Kas tõid meile ratsuga rahasid, vaka vanu taalreid

taga
1. määrs taga, järelKus käüb, ikka rada taga Kus käib, ikka rada taga; Kapõl taga otsõs luugi alla Hauskar on [laeva] tagaotsas luugi all; Sjokõ paᵉrv varõsi oli ikka taga meitel Suur parv vareseid oli meil ikka taga
2. tagas tagaÄe pulga vädäs kivi taga katki Äkkepulga tõmbas kivi taga katki; Salvi iär oln kaela taga viel kui Ainult salli äär oli olnud kaela taga kuiv

taha1
1. määrs tahaPanõ konks taha ning tõmba ligemäle Pane konks taha ja tõmba lähemale; Meil roᵉtt tegi tühjä taha, kõik anõ pojad sei ää Meil tegi rott puhta töö, sõi kõik hanepojad ära
2. tagas tahaAtõr akkas kivi taha Ader jäi kivi taha kinni; Mamma jõstus oki taha ning korrotas lõnga ää Mamma istus voki taha ja korrutas lõnga ära; Üks pidi teise tuba uksõ taha minemä Keegi pidi teise tuppa ukse taha minema

torsakas <torsaka, torsakast> tortsatusMede eit ikka ütles: pidin aga pjõuku pieretämä, tuli torsakas järge nlj Meil vanaema ikka ütles: pidin aga piuksu peeretama, tuli tortsatus järele

tugõvast tugevasti, kõvastiLeivaak oli meitel tugõvast tagumise tävi külge lingitud, sie pidäs küll Leivang oli meil tugevasti tagumise täävi külge needitud, see pidas [vastu] küll. Vrd viksist

tuhandõs <tuhandõ, tuhandõd> tuhandesSia käüd mjõtu korda pääväs meil, varssi tuhandõs kord küll nlj Sa käid meil mitu korda päevas, varsti tuleb tuhandes kord küll ära

tuᵉkk <tuki, tukki>
1. (tule)tukkAhe viel vara kindi panna, tukid allõs suitsvad Ahju on veel vara kinni panna, tukid alles suitsevad
2. piltl püssKas meitel põlõgid tukki õlma all või? Kas meil polegi tukki hõlma all?

tulinõ <tulisõ, tulist>
1. tuline; kiireAnn ette tulinõ vardu kuduma Ann on väga kiire varrastega kuduma; Kura vana oli kolõ tulinõ käüäjä Kura-vana oli väga kiire käija
2. väga, kõvaOma kohtast tulinõ iä olla Omast kohast on väga hea olla; Nüüd akkas meitel tulinõ pala rutt Nüüd hakkas meil väga kiire

tuᵉnd <tunni, .tundi>
1. tund; tunni kestusega ajavahemikKolmkümmen viis senti oli tuᵉnd viimsel aal Kolmkümmend viis senti oli tund viimasel ajal (enne sõda laevaehitusel); Puaᵉr tundi jäi viel aega Paar tundi jäi veel aega; Puari tunniga oligi puaᵉt värvitüd Paari tunniga oligi paat värvitud
2. koolitundOnd loodusõpõtusõ tuᵉnd On loodusõpetuse tund; Meitel käüs käsitüe tuᵉnd Meil oli just käsitöötund; Siäl tundis olid ikka mjõtmõ klassi poesid ulkõs Selles tunnis olid ikka mitme klassi poisid koos

tuõk <tuõgi, .tuõki> toomineMeil oli vaba tuõk Meil oli vaba toomine

.tõngma <.tõngu, tõngu> tõnguma; tonksamaSiad tikvad ikka tõngma Sead tikuvad ikka tõnguma; Siga korjab tõngus omale muast ulga süemist ää Siga korjab tõngudes endale maast hulga sööki; Meil, lastõl, oli kolõ paelu nalja lava iäres, kidistäsime ning tõngsimõ ühteteist lava alt jalgõga Meil, lastel, oli väga palju nalja laua ääres, kõdistasime ja tonksasime üksteist laua alt jalgadega

tüe|mies <tüe|mehe, tüe|.miest>
1. töömeesMeister märgib tüemehele laeva kuarõ mõõdud ede Meister märgib töömehele laevakaare mõõdud ette; Tüemehed raisid meil maja Töömehed ehitasid meil [palkidest] maja
2. pärmTänä rutt aeg, tieme tüemiest Täna on kiire, teeme pärmiga (leiba). Vrd tüe|mehe|leib

uᵉss <ussi, .ussi> ussUss erness, tänäve sua nendest kedägid Herned on ussitanud, tänavu ei saa nendest midagi; Meitel uss leväss piltl Meil on uss leiva sees (me oleme riius); Aas teestel ussi levässe piltl Ajas teistel ussi leiva sisse (ajas paari lahku) || .ussi tegemä voortantsus (rattas) siksakiliselt liikuma

ussitama1 <ussita, ussita>
1. ussitamaSie pähäl ussitõt See pähkel on ussitanud
2. ussitama, usse õngekonksu otsa panemaMeitel ussitati õngõsi Meil pandi usse õngekonksude otsa (angerjapüügiks)

utt <utõ, .uttõ> emane lammasMeil oli üsä paelu lambu, aga kõik olid enämeste oinad, utõsi oli vähä Meil oli päris palju lambaid, aga enamasti kõik oinad, uttesid oli vähe. Vrd lammas; tillu

vaga2 <vagava, vagavad>
1. vagurMeil olid naa vagavad lehmäd Meil olid nii vagurad lehmad
2. vaikneMede ljõpp vist ruõstõtõt, vagavaga ei näütä õigõd tuult Meie tuulelipp on vist roostetanud, vaikse ilmaga ei näita õiget tuult (ilmakaart); Varssi jäeb vagavaks, võemõ mere minnä Varsti jääb vaikseks, võime merele minna; Õhatu vaga, muedu mõnõd vjõru lapid vee piäl Tuulevaikne, muidu mõned veevirvenduse laigud on vee peal

valvõ <.valvõ, valvõt> uus valveMeitel ei põlõ viel naabrivalvõt Meil ei ole veel naabrivalvet; Esti korposõ mehed olid valvõs Eesti korpuse mehed olid valves (ladude juures sadamas)

viristi <viristi, viristid> viriseja; kehva isugaSellekorra meil ette viristi siga Seekord on meil väga kehva isuga siga; Esimene laps oli miol üsä viristi Esimene laps oli mul päris viriseja

voolo|arija <voolo|arija, voolo|arijad> nlj elektrikVooloarijad käösid meil ning panid uiõ voolomõõtaja Elektrikud käisid meil ja panid uue voolumõõtja

võeras <.võera, võerast>
1. omds võõras; tundmatuSie ei põlõ õigõ, sie võeras värk See ei ole õige, see on võõras värk; Ansul oln võeras tüdrik Antsul oli olnud võõras tüdruk; Meremiestel piäväd ikka võerad kieled suus olõma Meremeestel peavad ikka võõrkeeled suus olema; Mia tahtsi õppi võerast kielt Ma tahtsin õppida võõrkeelt
2. nimis võõras, külalineMeil üsä vähä lussiku, suagid võerastõlõ seüä antud Meil on üsna vähe lusikaid, ei saagi külalistele süüa anda; Ljõnd ei lasõ võeru oma pesäse Lind ei lase võõraid oma pessa; Mis viga omastõ ulkõs olla, paelu teesem kui võerastõ siäs Mis viga on omaste hulgas olla, hoopis teisem kui võõraste seas; Võlg ollõ võera oma (vns) Võlg on võõra oma

vädämä <vädädä, vää>
1. vedama, tooma; enda järel tõmbamaTeste Mihkel vääb perele kõik käde Naabri Mihkel veab perele kõik kätte; Jalgõga väetässe soppa parandalõ Jalgadega tuuakse pori põrandale; Tüdrikud, vädäge võrgud johtmõlõ Tüdrukud, vedage võrgud kuivatusraamile (vabele); Tuõ tuõrõst, vää värsked, suuri musti ning kirjavi Too toorest, vea värsket, suuri musti ja kirjusid (lausumissõnad heaks hülgejahiõnneks) ||Naesõd-lapsõd vädäsid nuõta Naised-lapsed vedasid noota || õnne olemaKüll ikka meitel vädäs, et viel lennuki piäle jõudsimõ Küll meil ikka vedas, et veel lennukile jõudsime || alt vädämä alt vedamaKihnlasõd tegid oma puõlõ valmis, maᵉssakad aga vädäsid alt Kihnlased tegid oma poole valmis, mandrimehed aga vedasid alt (Kakra sääre tekkimisest) || üles vädämä maale, kaldale vedamaSügüse käe, laevad juba üles väetüd Sügis on käes, laevad on juba [veest] maale veetud
2. ühest kohast teise toimetama (sõiduvahendiga)Kissi nüüd enäm oostõga vääb, kui autud võtta ond Kes nüüd enam hobustega veab, kui autod võtta on; Enne ju väeti Saksamualt viina Varem veeti ju Saksamaalt viina; Vähämäd laevad vädäsid kivä Riiga Väiksemad laevad vedasid kive Riiga || (ühenduses loodusjõududega)Tuulõ vädäs liäde Tuule keeras läände
3. vedama, löömaMia vädäsi talõ russikaga igävese laksu vasta piäd Ma lõin talle rusikaga igavese laksu vastu pead

värk1 <värgi, .värki> värk; materjal; seadeldisKolõ värk, mis nendel ond Kole värk, mis nendel on; Meil juba uiõ maja jaoks kõik värk käe, võib tegemä akata Meil on juba uue maja jaoks kõik materjal käes, võib tegema hakata; Laevalõ tehässe tekk ning piälmine värk: kaiutid ning mis siäl tehä ond Laevale tehakse tekk ja pealmine seadeldis: kajutid ja mis seal teha on; Süemävärk oli miestel kodont juurõ võetud Söögikraam olid [laeva]meestel kodust kaasa võetud

.värske <.värske, .värsked> värske; uus; puhasMeil suur pere, puõlõ siga süeme juba värsken ää Meil on suur pere, poole seast sööme juba värskena ära; Kellel värsked kala olõss mitte, sie kietis suõlast Kellel värsket kala ei olnud, see keetis soolakala; Värske lumõ piäl jäljed iästi nähä Värske lume peal on jäljed hästi näha; Õuõs ond iä värske õhk Õues on hea värske õhk || (nimisõnaliselt) ▪ Püss oli küll, sai vahel värsked Püss oli küll, vahel sai värsket [liha]; Sia kodo ve, mia tuõ natuksõ värsked Kas sa oled kodus, ma toon natuke värsket keeta

.õhta <.õhta, .õhtad>
1. nimis õhtuÕhta oli käe, kui Tibrikäst tulõma akkasimõ Õhtu oli käes, kui Tibrikäst tulema hakkasime; Teste õhtatõga jõstvad tüdrikud üläl, laupa õhta üksi jõstuta'mtõ Teistel õhtutel on ülalistumised (istjatsed) tüdrukutel, ainult laupäeva õhtul ei ole ülalistumisi (ülal jõstvad – teevad näputööd); Saemõ laeva õhtaks tühjäss Saime laeva õhtuks tühjaks [lossitud] || iäd .õhtad head õhtutAkkamõ ää minemä, iäd õhtad siis Hakkame ära minema, head õhtut siis || .õhtast (tere) õhtust || perse .õhtal perse õhtul (suremisest)Miol käüs mõtõ piäst läbi, et nüüd ond perse õhtal, siit ma enäm vällä ei piäse Mul käis mõte peast läbi, et nüüd on perse õhtul, siit ma enam välja ei pääse
2. määrs õhtul, õhtutiMeil minnässe õhta ikka varakult sängü Meil minnakse õhtul ikka varakult sängi; Õhta tullassõ kogo nõu pidämä Õhtul tullakse kokku nõu pidama

õun <õona, .õuna> van kartulÕonad õitsõvad eenäkuuss Kartulid õitsevad juulikuus; Testel kõikõl õonad katkutud, meil ikka allõs katkmata Teistel kõikidel on kartulid rohitud, meil ikka alles rohimata; Egä sügüse suab lögäste riietega põllal oldud ning õuni võetud Igal sügisel saab poriste riietega põllul oldud ja kartuleid võetud; Kiedetässe kala-õuni Keedetakse kala ja kartulit (kartulite peal aurutatud kalu)

ühes|.kohta, ühes|.kohtõs kuhugi; kusagilKui naesõd üheskohta lähtväd, siis panõvad ennätsi ehte koa Kui naised kuhugi lähevad, siis ehivad ennast ka; Meil oli ärjä ige üheskohtõs laodil Meil oli härjaike kusagil lakas

üksi
1. üksinda, üksipäiniNüüd jälle üksi Nüüd elan jälle üksinda
2. ainult, üksnesTämä tieb siis üksi, kui tuju tulõb Ta teeb ainult siis, kui tuju tuleb; Mia lassi jänest ning toᵉrt karvu jäi üksi maha Ma lasin jänest ja ainult tort karvu jäi [tast] maha; Meitel põlõ muudõlõ ühti anda, omadõlõ üksi jatkub Meil pole teistele midagi anda, meil jätkub ainult omadele


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur