[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit

.kandam <.kandama, .kandamad> kandam, koorem; selja- või sületäisÜks lähäb suurõ roho kandamaga Keegi läheb suure rohukandamiga; Kussõ sioksõ kandamaga lähäd? Kuhu sa sellise kandamiga lähed?. Vrd kjõdam

keng <kengä, .kengä>
1. jalatsKelle kengäd nied kõrgõ konsaga ond? Kelle need kõrge kontsaga kingad on?; Kus'sa kengätä kiriku lähäd Kus sa kingata kirikusse lähed (paljajalu kirikusse ei minda). Vrd .suapa|keng
2. loomanahast pastelVassika nahast kengäd pidäväd vähä Vasikanahast pastlad peavad vähe vastu; Kui lautõs käüd, siis kengäd tärgeteni pasatsõd Kui laudas käid, siis on pastlad tärkmeteni pasased; Kengä vanudus muas Pastla õmblus on lahti; Kengäd nda lagun, et varbad terven välläs Pastlad on nii katkised, et varbad päris väljas. Vrd pastal

kus
1. (küsisõna) kus; kuhuKus käüb, ikka rada taga Kus käib, [seal] ikka rada taga; Kus põlõ kaiptust, siäl põlõ kohot (vns) Kus pole kaebust, seal pole kohtumõistmist; Kus lähäd? Kuhu lähed?; Kus tede rahvas ond? Kus teie pere rahvas on?. Vt .kussõ
2. määrs (väljendites)Kus miol ikka asjamies! Kus mul ikka asjamees!; Kus tal meile aega tulla ond Kus tal meile aega tulla on

.kussõ kuhuKussõ mia sio asjad tõsta? Kuhu ma sinu asjad tõstan?; Kussõ lähäd? Kuhu lähed?; Sakslasõ iest poeti kussõ kiegi sai Sakslaste eest poeti [peitu] kuhu keegi sai; Ei tiä, kussõ kana munõma akkas Ei tea, kuhu kana munele läks. Vrd kus

.kussõ|.puõlõ kuhupoole, missugusesse suundaKussõ puõlõ lähäd? Kuhupoole sa lähed?

.kustama <.kusta, .kusta> kustutamaKusta tuli ää kui õuõ lähäd Kustuta [lae]tuli ära, kui õue lähed; Korsna otsast tuli vesi sisse, tulõ kustas ää Korstna otsast tuli vesi sisse, kustutas tule [ahjus] ära. Vrd kustutama

.laisklõma <laesõlda, .laisklõ> laisklema; töötegemist vältimaÄä lask lapsi laesõlda Ära lase lastel laiselda; Laesõldõs'mtõ sua testegä seltsis meres õigõks Laiseldes lähed merel teistega kohe riidu

nüer <nüeri, .nüeri> nöörKengä nüeril küürbed siss Pastlapaelal on keerud sees; Üks ütlen, et panõb nüeri kaela, teene küsün, kussõ sa sellegä lähäd, teesed lähtväd kõik lipsuga Üks ütelnud, et paneb nööri kaela, teine küsinud, kuhu sa sellega lähed, teised lähevad kõik lipsuga; Õngõ nüer Õngeselis

.oᵉtsma <.otsi, otsi>
1. (üles) otsima, leida püüdmaTe piäte kua aitama otsi Teie peate ka otsida aitama; Ei maksa enäm otsi, küll mõni leüdis juba Ei maksa enam otsida, küll mõni juba leidis; Mia otsi täditütre üles Ma otsin täditütre üles; Ammu olid kurnikaikad ning paᵉll vällä otsitud Ammu olid kurnikaikad ja pall välja otsitud
2. hankima, saada üritamaMede eit läks tänä maesõmalõ aganu oᵉtsma Meie vanaema läks täna mandrile aganaid otsima; Poesid läksid laidu munõ oᵉtsma Poisid läksid laiule [linnu]mune otsima
3. (hrl küsiva lause vormis) kellelegi vastumeelselt kuskil olemaMis'näd siit oᵉtsvad! Mis nad siit otsivad!; Mis'sä otsid mio asjõ kallalõ Mida sa sorid mu asjades; Mis'sä otsid põegitõ teste ede Mis sa lähed põigiti teistele ette

panõma <.panna, panõ>
1. panema, asetamaKui kiriku lähäd, tulõb küünäl kua panna Kui kirikusse lähed, tuleb küünal ka panna; Muarjapäe pannõ varõs esimese pesä palgi paegalõ Maarjapäeval paneb vares esimese pesapalgi paika; Võtkõ siis paramad vihud katusõ jaoks vällä ning pangõ kõrva Võtke siis paremad [rukki]vihud katuse jaoks välja ja pange kõrvale; Naa kui ahe kuumass sai, pandi akõ ede ning akati saunõs käümä Nii kui ahi kuumaks sai, pandi [suitsusaunale] aken ette ja hakati saunas käima (mindi sauna); Latid pannassõ ümber ning akkab plangutaminõ Latid pannakse ümber ja algab plangutamine (laeva ehitamisel) || .kindi panõma sulgema; (loomi) lauta ajamaPanõ ruttu uks kindi, tuba lähäb muedu külmäss Pane ruttu uks kinni, muidu läheb tuba külmaks; Ma lähä aita luõmad kindi panna Ma lähen aitan loomad lauta ajada || üles panõma üles seadma, püstitamaEmä pannassõ kõegõ ennemä üles, siis tävid ning siis pannassõ plaani kuarõd Emapuu pannakse kõige enne püsti, siis täävid ja siis pannakse plaanikaared || .ümber panõma van tõlkimaPanõ sie esti kiele ümber Tõlgi see eesti keelde
2. midagi alustama, hakatamaAᵉtt tõi jõlusi alga ning pani tulõ ahju Vanaisa tõi ilusaid halge ja pani tule ahju
3. kuhugi liikumaÜsä otsõ pani vädämä kua, naakui meiti nägi Aga kohe lasi jalga ka, niikui meid nägi; Viisime lapsõd koo magama ning ise panimõ tahakohe pidulõ Viisime lapsed koju magama ja ise põrutasime tagasi peole; Poestel oli vasta suid kõegõ suurõma jaᵉht, kui sai, oma purjulaevad kaindlas, randa panna Poistel oli vastu suve kõige suurem lõbu, kui sai, oma purjelaevad kaenlas, randa minna

.puõlõ
1. tagas pooleAkkamõ koo puõlõ kõmpsma Hakkame kodu poole kõmpima; Üks suur puaᵉt sõitis Viire puõlõ või kus ta läks Üks suur paat sõitis Viire poole või kuhu ta läkski || päävä .puõlõ päeva peale, keskpäevaksPäävä puõlõ lähäb jõlm soemaks Päeva peale läheb ilm soojemaks
2. määrs pooleKussõ puõlõ lähäd? Kuhu poole sa lähed?

.sahkis tõtates, kiiresti käiesKus sa sedäsi sahkis lähäd? Kuhu sa niimoodi tõtates lähed?

tuõᵉp <tuõbi, .tuõpi> toopVeeda tõi tuõbi ning siädis selle tuarga alla Veeda tõi toobi ja seadis selle taariastja alla; Suab tuõbilõ põhe piäle, lähäd ning lasõd uiõ täve Saab toobile põhi peale [tehtud], lähed ja lased uue täie [taari] || .tuõpis kottisPüksid tuõpis Püksid kottis

üksite üksiti; ühtlasiKui sia puõdi lähäd, tuõ miolõ üksite paᵉkk suõla kua Kui sa poodi lähed, too mulle üksiti pakk soola ka


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur