[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit

asõ <asõmõ, asõt>
1. ase, asukoht, jälg olnustÜks lae läin praegusõ Kihnu mua asõmõl ukka Kunagi saanud üks laev praeguse Kihnumaa kohal hukka; Mede maja asõ siäl mõisa õues ja Meie majaase veel seal mõisa õues; Ruõgõss ljõnnu pesä asõmi ond viel, munad kõik ää viidud Roostikus on linnupesa asemeid veel järel, aga munad on kõik ära viidud; Aeru käeasõ Aeru käepide; Prikkamise asõ Prikkamise ase (aeruõnarus paadi ahtris)
2. magamisase, voodiPanõmõ puhtad riided kua asõmõssõ Paneme puhtad voodiriided ka asemele; Ennemä kuõli ei lähä, kui asõ tehtüd! Enne sa kooli ei lähe, kui voodi tehtud!. Vt .oetõ; säng || kodulooma magamiskohtLehmä asõ kolõ vjõrsanõ Lehma ase kole virtsane; Asõmõlõ! Oma asemele! (korraldus loomale)

klaᵉss <klassi, .klassi> klass (koolis)Kui setse klassi läbi suab, suab kuõlist lahti Kui seitse klassi läbi saab, saab koolist lahti (võis vanasti öelda); Mia läksi Kihnu kuõli kolmanda klassi Ma läksin Kihnu kooli kolmandasse klassi

kuõlitaja <kuõlitaja, kuõlitajad> van (kooli)õpetajaSügüse oli kuõli uus kuõlitaja tuln Sügisel oli kooli uus õpetaja tulnud; Sie kuõlitaja kõikõ lastõ miele järge See õpetaja meeldib kõigile lastele. Vrd kuõli|õpõtaja; õpõtaja

muaᵉl <muali, .muali> maalKuõli seenä piäl oli päris kenä muaᵉl Kooli seinal oli päris kena maal

must <musta, .musta>
1. omds musta värviÜhe musta lamba piäks kua lauta panõma Ühe musta lamba peaks ka lauta panema; Valgõd lõnga oli, aga must oli otsa suan Valget lõnga oli, aga must oli otsa saanud; Silme ies lei mustaks Silme ees lõi mustaks; Mede eenä aid ond mustaks tallatud piltl Meie kodulähedane karjamaa on mustaks tallatud (rohi on sõtkutud) || ei .musta egä .valgõd mitte sõnagiEi ütless miolõ musta egä valgõd Ei ütlenud mulle ei musta ega valget. Vt sitikäs|must
2. omds räpane, kasimataAkna luaᵉs must, valgõ paestagid enäm läbi Aknaklaas on must, valgus ei paistagi enam läbi
3. nimis musta riietatud inimeneEi aita, piäb lapsõd kua mustõ segä suatma piltl Pole parata, peab lapsed ka mustade sekka [kooli] saatma (õpetajad kandsid vanasti musti riideid, kihnlased halle ja valgeid)

nied mitm <nende, neid> needNied sukad kudus emä miolõ kuõli lõpuks Need sukad kudus ema mulle kooli lõpuks; Pullid ei tahass ää jahtu ning neid ei suass käde võtta Leivad ei tahtnud jahtuda ja neid ei saanud kätte võtta; Uᵉss ernes, tänäve sua nendest kedägid Herned on ussitanud, tänavu ei saa nendest midagi; Lapsõd tegid omalõ urrid ning lassid nendegä õhta otsa Lapsed tegid endale vurrid ja mängisid nendega õhtu otsa

puõlõl ~ puõlõli ~ puõlõlõ pooleliÄä jättüg kuõli praegu puõlõli Ära jäta praegu kooli pooleli; Meitel oli kuldnokakoᵉngõ tegemine puõlõl Meil oli kuldnoka pesakastide tegemine pooleli; Õhta käe, jätäme tüe puõlõlõ Õhtu käes, jätame töö pooleli

päräst
1. määrs pärast; hiljemKõegõpiält süeme, päräst aega kingitusi uata küll Kõigepealt sööme, hiljem on küllalt aega kingitusi vaadata; Päräst akka õngõsi sebimä Pärast hakkan õngi sebima
2. tagas järel; (millestki) hiljemKui Pärnü jõgi maha tuleb, siis üheksä päävä päräst lähäb mere iä kua Kui Pärnu jõel on jääminek, siis üheksa päeva pärast läheb merejää ka
3. tagas (millegi) tõttuMia piäb vaesusõ päräst sioksõ ursikuss elämä Ma pean vaesuse tõttu sellises hurtsikus elama; Talvõ suab kaladõ päräst küll iäd kaodu ruasi Talvel saab kalade pärast küll jääd pidi rassida; Õhta tehtüd kihnlastõ päräst pidu kua viel Õhtul oli tehtud kihnlaste tõttu pidu ka veel
4. eess pärast, pealePäräst küünläpäävä minnässe ülgevällä Pärast küünlapäeva minnakse hülgepüügile; Siis tä tukub terä aega ning päräst magamist ond jälle iä tuju Siis ta tukub natuke aega ja pärast magamist on jälle hea tuju; Päräst kirikud pakuti vadõritõlõ seüä Pärast jumalateenistust pakuti vaderitele süüa; Päräst tuᵉnda Peale [kooli]tunde

.seitsmengest seitsmekesiSeitsmengest läksime maesõmalõ kuõli selle aasta Seitsmekesi läksime mandrile kooli tol aastal

.siiskid siiskiMia tuli siiskid kuõli Ma tulin siiski kooli

tulõvasta tuleval aastalTämä lähäb tulõvasta kuõli Ta läheb tuleval aastal kooli

.uatama <.uata, .uata>
1. vaatamaÜleskohe uatõs jäeb kael kangõs Ülespoole vaadates jääb kael kangeks; Meie käösime korra juba uatamas ää Me käisime kord juba vaatamas; Tulõ'nd omiti vällä ning uata, mis nüüd suab Tule nüüd ometi välja ja vaata, mis nüüd saab; Anneli jõstub lava iäre tuõli piäle ning uatab piinikselt egät emä liigutust Anneli istub laua äärde toolile ja vaatab tähelepanelikult ema iga liigutust || ede .uatama ette vaatama; tähelepanelik olemaUata ede, viires vääb nokaga pähä! Vaata ette, tiir lööb nokaga pähe! || üle .uatama üle vaatamaJärgmise päävä tüküd sai enne ühteviisi üksi üle uatõt Järgmise päeva [kooli]tööd sai enne ainult kuidagi moodi üle vaadatud (ülejala)
2. ühendina (koos sidesõnaga et)Kätkü akkas kõikma, uata et lähäb ümber, aga ei lähäss, kiikus üksi Kätki hakkas kõikuma, vaata et läheb ümber, aga ei läinud, ainult kiikus

valla|vanõm <valla|vanõma, valla|vanõmad> vallavanemVallavanõm pidäs aktusõl jõlusa kõnõ Vallavanem pidas [kooli] aktusel ilusa kõne; Esti aegõs oli vallavanõmass oln, Vene aegõs viidi selle iest Siberi Eesti ajal oli vallavanem olnud, Vene ajal viidi ta selle eest Siberisse

vene (eestäiendina käändumatu) vene; venelaneÜks vene ohvitser tuli meitele Üks vene ohvitser tuli meile; Selle kuõli vene kielegä ei suass ju kusagilõ minnä Selle kooli vene keelega ei saanud ju kusagile minna (keeleoskus oli vähene)

.üestä, .üestäs ~ .üestes kuhugi; kuskilÜemalõ pidid lapsõd üestä kuõli suama Öömajale pidid lapsed kuhugi kooli saama; Mede vana üestäs välles Meie vanamees on kuskil väljas; Oli aenumas laps, kissi kasus üles üestes saunõs Oli ainuke laps, kes kasvas üles kusagil saunas. Vrd ühestä; .üstes

.ühte|.viisi kuidagi, kuidagimoodi, -viisiMio jalg läks nda aigõks, et sai ühteviisi lüeberdes viel koo Mu jalg läks nii haigeks, et sain kuidagimoodi lööberdades veel koju; Ikka suajassõ ühteviisi üle Ikka saadakse [pragudest] kuidagiviisi üle (merejääl) || .ühte|.viisi üksi kuidagi, kiirustamisiJärgmise päävä tüküd sai enne ühteviisi üksi üle uatõt Järgmise päeva [kooli]tööd sai enne kuidagi üle vaadatud


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur