[KES] Kihnu sõnaraamat

koli <kolju, .kolju> kevadine lumehang; kevadine jää (pärast sula) ▪ Siäl aa iäres angõ kolju viel Seal aia ääres on veel hangejäänus; Siält kolju piält suab küll läbi Sealt sulanud jää pealt saab läbi küll. Vrd konsakas