[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit

.aama <.aada, aa>
1. lükkama, tõukamaTorm aas laeva kummuli Torm ajas laeva kummuli; Tädi ning mamma aitasid miol kanga piäle aada Tädi ja vanaema aitasid mul kanga peale ajada (lõime kangaspuudele seada); Raiub iässe muti auku, et muᵉtt alla aada Raiub jäässe auku, et võrk jää alla ajada; Tämä akkas väntä ümberkaodu aama Ta hakkas vänta ringi ajama; Taris õuni võtma hakata ning vaod lahti aada Vaja kartuleid võtma hakata ja vaod lahti ajada (adraga) || (kokku) kogumaRaha aetassõ enne ää, siis akatassõ nuõrikukannikast jagama Raha kogutakse enne kokku, siis hakatakse noorikukannikat jagama (pulma teisel päeval); Kissi raha aama akkab? Kes hakkab [pulmas] raha koguma?; Nied aan ikka salapiiritusõ vädämisegä jõrmsa raha kogo Need ajanud salapiirituse veoga ikka tohutu raha kokku
2. minema sundima; tagant kihutama, jooksutamaIsa käskis lambad põllu pealt minema aada Isa käskis lambad põllu pealt minema ajada; Varõsõd tulõb minemä aada Varesed tuleb minema ajada (eemale peletada); Koeralõ mieldib kassi tagant aada Koerale meeldib kassi taga ajada; Tjakk aas randõs teisi obosi tagant Täkk ajas rannas teisi hobuseid taga || üles .aama äratama; kergitamaEmä aab lapsõ vara üles Ema ajab lapse vara üles; Aab Umala puõlt uõbi üles Umala poolt ajab äiksepilve üles
3. sisse panema, (läbi) suruma, (kuhugi) toppimaMeie aasimõ puru alla ning saemõ laeva üsä viksiks Me toppisime puru alla [laeva tihendades] ja saime laeva üsna vettpidavaks; Sie jahu muedu ei sünnü, kui aa sõõlast läbi See jahu ei sünni muidu [süüa], kui aja läbi sõela; Aas ju testel ussi levässe piltl Ajas ju teistel ussi leiva sisse (ajas sõbrad tülli) || .piäle .aama manguma, peale käimaJälle tulõb ühte piäle aama Jälle tuleb midagi peale ajama (endale manguma)
4. tundmust, meeleolu esile kutsumaSiokõ lödisejä rasunõ pekk, et jälestüse aab piäle Selline lödisev rasvane pekk, et ajab jälestuse peale
5. läbi .aama hakkama saama, toime tulema; ▪ Sui võib jõlma kengetä läbi aada Suvel võib ilma pasteldeta läbi ajada

.kindimini rohkem kinni, kokkuMere tuulõga võtab pao kindimini, siis suab üle Meretuul lükkab jääprao rohkem kinni, siis saab üle

kogo2 määrs
1. kokku, ühte kohtaPiäks vihmaga viel terä aega kannatama, suaks kueva luõ kogo Peaks vihmaga veel natuke aega kannatama, saaks kuiva loo kokku
2. vastamisiNoh, ning nämäd said siis kogo selle muhulasõga Noh, ja nad said siis kokku selle muhulasega

kogoma <kogoda, kogo>
1. kokku koguma, kokku korjamaRugi vihud suavad siotud, akkamõ kogoma Rukkivihud saavad seotud, hakkame [neid nüüd] kokku kandma; Lähme Piälranda lamu kogoma Lähme Piälranda adrut korjama (Kihnu edelarannikule)
2. säästma, tallele panemaVarandust juba küll kogotud Varandust on juba küllalt kogutud

.korjama <korjata, .korja>
1. (üles) võtma, noppima; kokku kogumaSioksõ muõega, kui munad ää korjatassõ, äävitäme ljõnnud varssi ää Sel moel, kui munad ära korjatakse, hävitame linnud varsti päris ära; Lapsõd korjatõ metses muᵉnna Lapsed pidavat metsas männikäbisid korjama; Korja oma riidejõlbud kogo Korja oma riidehilbud kokku; Kissi ei märkä mihklikuuss vorstirohto korjata, sie ei sua jõuluss omalõ õigõsi verevoᵉrsta Kes ei märka septembris vorstirohtu korjata, see ei saa jõuluks endale õigeid verivorste; Siga korjab tõngus omale muast ulga süemist ää Siga korjab tõngudes endale maast hulga toidupoolist
2. korjuma, kogunemaPiäle saona korjab jälle mustõ särkä Peale sauna koguneb jälle määrdunud särke (musta pesu)
3. koristamaTiiu piäb titeste tua üksi ää korjama Tiiu peab nukkude toa üksi ära koristama; Ää jättüg oma riidi lagasõ maha mio korjata Ära jäta oma riideid lohakile minu korda seada

.leppümä <.leppüdä, lepü ~ .leppü>
1. leppima; rahuldumaMerekuastas lepüb ruusasõ muaga Merikapsas lepib kruusase maaga
2. ära leppima, tülitsemist lõpetamaMies naesõga riidleväd ning leppüväd jälle Mees ja naine riidlevad ja lepivad jälle ära; Andkõ lapsõd üheteesele kätt ning leppüge ää Lapsed, andke üksteisele kätt ja leppige ära
3. kokku sobima, klappimaVa konk inimene, ei taha teistega leppüdä Va pahur inimene, ei sobi teistega kuidagi kokku
4. kokku leppimaKihnu ning Puõtsi mehed leppün kogo, et ehitäväd üle Silmävahe tammi Kihnu ja Pootsi mehed leppinud kokku, et ehitavad tammi üle Silmävahe (koht Kihnu väinas)

näpistämä <näpistä, näpistä>
1. näpistamaTämäl oli siokõ muõᵉd, kui juõnud oli, siis akkas teisi näpistämä Tal oli selline komme, et kui joonud oli, siis akkas teisi näpistama
2. piltl kokku hoidma, kõrvale panemaKümme rubla lainu oli maksa, mia näpistäsi natuksõ laenulõ Kümme rubla tuli laenu [tagasi] maksta, ma panin natuke laenu jaoks kõrvale

.oidma <oeda, oja>
1. (haardes) kinni pidama, (kuskil) olla laskma; alles hoidma, säilitamaParama käägä katsn kjõrt lõhku, vassakuga oidn iäst kindi Parema käega katsunud ta jääkirmet lõhkuda, vasakuga hoidnud jääst kinni; Ohjad aga oitku oosta kindi (rahvalaulust) Ohjad aga hoidku hobust kinni; Vadõrid oidsid oma ristilapsõ ligi Vaderid hoidsid oma ristilapse ligidal; Oja oma kodo urtsikud viel Ma hoian oma koduhurtsikut veel (alles) || (kohal või ametis) pidamaMis sis tast sii oedassõ? Mis tast siis siin hoitakse?
2. hoiduma, (kuskil) püsima; end hoidmaRahvas oidis mjõtmõssõ punti Rahvas hoidus mitmesse punti (salka) || tahakohe .oidma tagasi hoidma, ohjeldamaKatsu ennäst tahakohe oeda, põlõ mõtõt ruaᵉsma minnä Katsu end tagasi hoida, pole mõtet kaklema minna || ää .oidma ära hoidma, vältimaElkur aitaks ühe ulga õnnõtusi ää oeda Helkur aitaks hulga õnnetusi ära hoida
3. kokku hoidma; säästmaMuedu ta oln küll ahnõ, aga suõla ta ei põlõ oidn Muidu ta olnud küll ahne, aga soola ta ei ole [kokku] hoidnud; Käbäd andsid valusad tuld ning sedäsi sai puid kua kogo oeda Käbid andsid valusat tuld ja nii sai ka puid kokku hoida || .oidma .panõma hoiule panemaSedä täüss ää seüägi, korra proovsi natukõ ühest serväst ning pani oidma Seda [piparkooki] ei täinud ära süüagi, korra proovisin ühest servast ja panin hoiule
4. hüüdsJumal oitko! Jumal hoidku!; Oh oitko'st! Oh hoidku!; Oja ning kielä ikka sioksõ asja iest! Hoia ja keela ikka sellise asja eest!

pleiss <pleisi, .pleissi> kahe köie- või trossiotsa jätkukoht, kus nende otste keermed on kokku punutud. Vrd .pentsel

.plesmä <.plessi, plessi> pleissima, trossiotsa hargnemise vältimiseks kokku põimima; köit või trossi jätkamaLaevamies piäb plessi mõistma Laevamees peab oskama pleissida; Otsad taris kogo plessi Trossid on vaja kokku pleissida || piltl (viina)raha klappimaKas plessime ühe pudõli kua või? Kas klapime ühe pudeli ka või?

.poetama <.poeta, .poeta>
1. (nööri otsa) lükkima; räimi suitsutamiseks kolmekaupa kokku sidumaPoeta elmed, pärglid ää Lüki helmed, pärlid nööri otsa; Suagõ räämed poetõt, tuli taris ju saona ahju panna Siduge räimed kiiresti kokku, tuli on vaja ju saunaahju panna; Varssi suamõ kuivi räimi, eit juba poetab Varsti saame kuivatatud räimi, vanaema juba ajab [neid] nöörile
2. (herneid) lüdimaPraegu piäks erni poetatama Praegu peaks laskma herneid poetada

ponima <ponida, poni> kuidagimoodi kokku õmblema, kortsimaNied põlõ kellegi muõdi, nied riided, ühte viisi ond ponitud kua Nendel riietel pole nägu ega tegu, kuidagimoodi on kokku kortsitud (halvasti õmmeldud); Igävest jaki ää ponin Ta on jaki on väga saamatult kokku õmmelnud

ponimus <ponimusõ, ponimust>
1. saamatult kokku kortsitud riie (nt kleit)Mia siokõst ponimust pulma selgä ei panõ Mina sellist ponimust pulma selga ei pane
2. ümar punutud paelPonimusõ suab ruttu valmis Paela saab ruttu valmis punutud. Vrd punimus

puᵉnt <pundi, .punti> kõnek kamp; punt; kimpMjõtu punti teitel pühädes läbi käüs? Mitu kampa teil pühade ajal [majast] läbi käis?; Rahvas oidis mjõtmõssõ punti Rahvas hoidus mitmesse punti; Õngõd ühte punti läin Õnged on puntrasse läinud; Nopi miõlõ kua üks punt lillesi Nopi mulle ka üks kimp lilli || ljõna puᵉnt van linapunt (soetud linapeod keerutati kokku ja pandi 4–5 kaupa punti)

.pühkmed mitm <.pühkmete, .pühkmesi> (kokku pühitud) prahtVii pühkmed vällä Vii praht välja

.riisma <.riisu, riisu>
1. riisumaNaesõd riisvad männä ogõ paa alla panna Naised riisuvad männiokkaid paja alla panemiseks || kihti (millegi pealt) kokku koguma, koorimaRiisu piimäl kuõᵉr piält ää Riisu piimal koor pealt ära
2. võrku mööda põhja lohistades piiramispüüki tegemaAngõrju riisma Angerjaid püüdma

.ruaᵉsma2 <.ruasi, ruasi>
1. rassimaÄä ruasig sedäsi tüed rakõnda, tapad oma ää Ära rassi sedasi tööd teha, tapad end ära (tööga); Talvõ suab kaladõ päräst küll iäd kaodu ruasi Talvel saab kalade pärast mööda jääd küllalt rassida; Tede nuõrik ruasib igänes tüed tehä Teie noorik rassib palju tööd teha
2. piltl ahnitsema, (kokku) kahmimaMõni ruasib nda paelu omalõ kui vähädegi suab Mõni ahnitseb endale nii palju, kui vähegi saab

sebimä <sebidä, sebi> sebima, kokku lappamaAitatõ isäl õngõsi sebidä Teie aitate isal õngi sebida; Kõegõpiält viime mutid sisse, siis akkamõ õngõsi sebimä Kõigepealt viime võrgud merre, siis hakkame õngi kokku panema

tabandama <tabanda, tabanda> tabandusega mõõtes võrku paelutama, võrgulina ja -paela kokku sidumaKussõ sie meetrine tabandus sai, tahaks kakuami tabandama akata Kuhu see meetrine kepp sai, tahaks kakuami paelutama hakata. Vt tabandus

tite|müts <tite|mütsü, tite|.mütsü> titemüts; riidelappidest kokku õmmeldud müts sülelastelePoestõ ning tüdrikäte titemütsüd ond teissmuõdi Poiste ja tüdrukute titemütsid on erinevad; Kiärä Jõnn kann titemütsü Käära Jõnn kandnud titemütsi

tubaka|koᵉtt <tubaka|koti, tubaka|.kotti> tubakakott (riidesiiludest kokku õmmeldud ja kaunistatud riideribadest tutiga)Miestel olid ennemä tubakakotid Meestel olid vanasti tubakakotid

tuulõ|perse <tuulõ|.perse, tuulõ|perset> pika pilve terav ots, mis ulatub üle terve või poole taeva; koht, kus pilved silmapiiril kokku lähevadKas tuulõ sjõnna võtab, tuulõ perse üsä all muas? Kas tuule sinna [suunda] võtab, pilve ots on päris all maas?

varisõma <varisõda, varisõ> varisemaKiviaid maha varisõn, piäb uiõst üles laduma Kiviaed on maha varisenud, peab uuesti üles laduma || kogo varisõma kokku varisema; minestamaMia ei suass jõstu ühti, mia varisõsi iseenesest kogo Ma ei saanud üldse istuda, ma minestasin iseenesest ära

vihk1 <vihu, .vihku> vihk, kokku seotud sülemRugi vihud suavad siotud Rukkivihud saavad seotud; Lapsõd tulad põllalõ vihka sjõduma Lapsed tulevad põllule vihke siduma; Võtkõ siis paramad vihud katusõ jaoks vällä ning pangõ kõrva Võtke siis paremad [rukki]vihud katuse jaoks välja ja pange kõrvale; Poolit vihud Poolitatud vihud (väikesed poolitatud vihud katuseõlgedeks); Saevihud Sasivihud; Oksad raiuti ää ning pandi vihkesse Oksad raiuti ära ja pandi vihkudesse


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur