[KES] Kihnu sõnaraamat

kehä <kehä, kehä>
1. keha, kere ▪ Kui ma su käde sua, oja siis oma patunõ kehä Kui ma su kätte saan, siis hoia oma patune kere (hoia oma nahk); Siokõ kehä piäl et Sellise suure kerega kohe et (täidlasest inimesest); Üks oli nagu uaᵉt, jõlmatu kehä tuli puadi taga peale Üks oli nagu vaat, ilmatu kere tuli paadi taga vee peale (hülgest merevees) || ▪ Sai igävese kehä siiga käde Sai igavesti suure siia kätte || kehä .piäle ▪ Nda ku sia sedä tied, nda sa kehä piäle suad Nii kui sa seda teed, nii sa kere peale saad (saad nahatäie); Mia anna siolõ kehä piäle Ma annan sulle peksa
2. kõht, vats ▪ Aasimõ kehäd täüde Ajasime kered täis (sõime kõvasti); Ühe terä aaga tõmbasid oma kehäd täüde Natukese ajaga tõmbasid oma kered täis (jäid purju). Vt kere