[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

e.lektrik <e.lektriku, e.lektrikud> uus taevasinineMia värvsi kapõtatõ jaos natukõ elektrikud, sie tieb kapõtad ikka jõlusaks ning jõrguks Ma värvisin sokkide jaoks muist lõnga taevasiniseks, see teeb sokid ikka ilusaks ja erguks

kand1 <kanna, .kanda>
1. jalakandAssi jala kannaga naela otsa Astusin jalakannaga naela otsa (naela kanda); Lagun kapõtad olid jalgõs, kannad paljad Katkised sokid olid jalas, kannad paljad || jalanõu, soki või suka osaSuka kand Sukakand || .kanda taha panõma raiskamaKüll pojad panad isä rahalõ kanna taha Küll pojad raiskavad isa raha ära
2. eseme osa, alus või lõpuotsEnnemä pandi tävi kanna alla õbõraha Varem pandi täävikanna alla hõberaha; Kjõrvõ kand Kirvekand (kirve varrepoolne osa koos silmaga); Vikati kand Vikatikand (löe sisse passitatud vikati tagumine osa)
3. aas, kõrvKaelarahasi tehti vanadõ surdõ õbõmüntest, nendele tehti kannad taha Kaelarahasid tehti vanadest suurtest hõbemüntidest, neile tehti kannad taha

kapõtas <kapõta, kapõtad> (meeste) villane sokkPanõ'nd vjõltsõd kapõtad jalga, külm juba ju Pane nüüd villased sokid jalga, ilm ju külm juba; Mia kuõ kolmandasi kapõti juba Ma koon juba kolmandaid sokke; Lagun kapõtad olid jalgõs, kannad paljad Katkised sokid olid jalas, kannad paljad; Ming'mte kapõtis õuõ! Ära mine sokis õue!

kolmõ|korinõ <kolmõ|koritsõ, kolmõ|korist> kolmekordneKolmõkorisõ lõngaga suab sioksõd rambad kapõtad, egävesed puraskid Kolmekordse lõngaga saab sellised jämedad sokid, igavesed rohmakad

.nõrguma <.nõrguda, .nõrgun> nõrguma; tahenemaPanõ liha keppe piäle nõrguma Pane liha keppide peale nõrguma; Panõ kapõtad vällä nõrguma Pane sokid õue nõrguma

paluma <paluda, palu> palumaMia palusi mammat, et aitaks miol kapõtad ää lõpõta Ma palusin vanaema, et ta aitaks mul sokid lõpuni kududa; Kui mõnda suaja tahetassõ, siis pidäde viisakalt paluma Kui midagi saada tahetakse, siis tulevat viisakalt paluda

puraski <puraski, puraskid> purakasEndised mutid põlõ asjad kedägid, va jämedäd puraskid, ljõnad nao naestõ põllõd Vanad võrgud pole midagi asjad, va jämedad purakad, võrgulinad nagu naiste põlled; Kolmõkorisõ lõngaga suab sioksõd rambad kapõtad, egävesed puraskid Kolmekordse lõngaga saab sellised viletsad sokid, igavesed purakad

.suapa|kapõtas <.suapa|kapõta, .suapa|kapõtad> (meeste) villane sokk (peenema koega, et mahuks kinga sisse)Suapakapõtad piäväd ette parajast kuõtud olõma Villased sokid peavad väga parajalt kootud olema

tallutama <talluta, talluta> uut tallaosa kuduma sokkidele või sukkadeleNied kapõtad muedu enäm sünnügid, kui piäb ää tallutama Need sokid muidu enam ei kõlbagi, kui peab uue tallaosa kuduma

.vjõlnõ <.vjõltsõ, vjõllast; mitm om .vjõltsõtõ ~ vjõllastõ> villaneVjõltsõd kapõtad ruttu jalga Villased sokid ruttu jalga; Vjõltsõ viha läks uavassõ Villase viha läks haavasse (villase lõnga mustus läks haava sisse ja tekkis põletik); Tüdrikätel olid piiniksed vjõltsõd rätikud kaelõs Tüdrukutel olid peenvillased rätikud kaelas; Nahknõ roᵉtt, kaks vjõllast ändä (mõistatus) Nahast rott, kaks villast hända (= nahast tubakakott)


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur