[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

igänes palju, rohkestiIgänes olid kua kalu suan Nad olid ka väga palju kalu saanud; Tämä suab kuᵉrkõst igänes raha Ta saab kurkide eest ränka raha ||Ond ju igänes asi kiita hlv Kah nüüd suur asi, mida kiita

kjõdap <kjõdapi, kjõdapid> kanepilind (Acanthis cannabina) ▪ Kjõdapid, neid kua kahtõ sorti, ühed ond sioksõd punasõmatõ, teesed kollakamatõ suᵉlgõga Kanepilinnud, neid on kah kaht sorti, ühed on sellised punasemate, teised kollakamate sulgedega; Kjõdapid lendväd parvõs Kanepilinnud lendavad parves

piä <piä, piäd>
1. (inimese) pea; juuksedMede kambõr nda madal, et ulatub piägä vasta lagõ Meie tuba on nii madal, et [mees] ulatub peaga vastu lage; Soe'nd oma piä ää, juusõd segämini piäs Kammi nüüd oma pea ära, juuksed sassis peas; Nuiamies näin põlvõnukki, arvan selle ülge piä olad ning vjõrutan nuiaga Nuiamees näinud põlvenukki, arvanud selle hülgepea olevat ja virutanud nuiaga (hülgepüügil) || pähä, piäs, piäst pähe, peas, peast (ka rõivastumisel)Valu lei pähä Valu lõi pähe; Kjõndad käde ning müts pähä, ennemä õuõ ei lähä Kindad kätte ja müts pähe, enne õue ei lähe; Olõs nied lõuad sia piäs, nied süeks sjõtta kua (knk) Oleks need lõuad sea peas, need sööksid sitta kah; Võta obosõl päitsed piäst ää Võta hobusel päitsed peast ära || piäd .oᵉtsma juustest täisid otsimaAkka mio piäd oᵉtsma Hakka mu juustest täisid otsima || pähä .akkama purju tegemaEtte kangõ õlut, kui korra juõd, otsõ akkab pähä Väga kange õlu, kui janu jood, hakkab kohe pähe
2. (vilja)peaEnnemä pandi lapsõd kuõrma tagant viljapäid noᵉpma Vanasti pandi lapsed koorma tagant viljapäid noppima; Odra piäsi oli kõegõ ullõm korjata Odrapäid oli kõige hullem korjata
3. (paadi) üla- või esiosaVokk tävi piäs kindi Fokk on täävi ülemises otsas kinni; Puadi piä igänes püstü, taga paelu raskust Paadi esiosa on väga püsti, taga on palju raskust
4. (noa)pea, käepideKasõ pahast suab torõda nua piä Kasepahast saab toreda noapea; Vjõnna piä piäb tugevast puust olõma Vinnapea peab tugevast puust olema
5. piltl kolmnurgakujuline märk tikandilKäüste kirjutusõl ond egä lapi vahel piä Käiste tikandil on iga laugu vahel pea (annab energiat) || kahe|.kordnõ piä käiste tikand (tulemärk, mis hoiab õnnetuse ära)
6. teatud seisundis olles (väljendatud seestütleva käändega)Poesiksõst piäst sai järjest kjõtsu mängetüd Poisikesena sai sageli ketast mängitud; Kätkü kiikus sama iäste kui uiõst piäst Kätki kiikus sama hästi kui uuest peast (uuena); Rumalast piäst sai minnä Rumalast peast läksin (rumal olin, et läksin)

.üüdmä <.üüdä, üiä> hüüdma, hõikama; kutsumaÄä üüdüg enäm ühti, mia kuulsi juba küll Ära hüüa enam ühti, ma juba kuulsin küll; Ülal oli ümmärgunõ puu, sie üüti raja Ülal oli ümmargune puu, seda kutsuti raaks (laevas) || üüdä-aada pole suurem asiOnd kua üks asi üüdä-aada (knk) On kah asi hüüda-ajada (pole asi, millest rääkida)


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur