[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit

.aama <.aada, aa>
1. lükkama, tõukamaTorm aas laeva kummuli Torm ajas laeva kummuli; Tädi ning mamma aitasid miol kanga piäle aada Tädi ja vanaema aitasid mul kanga peale ajada (lõime kangaspuudele seada); Raiub iässe muti auku, et muᵉtt alla aada Raiub jäässe auku, et võrk jää alla ajada; Tämä akkas väntä ümberkaodu aama Ta hakkas vänta ringi ajama; Taris õuni võtma hakata ning vaod lahti aada Vaja kartuleid võtma hakata ja vaod lahti ajada (adraga) || (kokku) kogumaRaha aetassõ enne ää, siis akatassõ nuõrikukannikast jagama Raha kogutakse enne kokku, siis hakatakse noorikukannikat jagama (pulma teisel päeval); Kissi raha aama akkab? Kes hakkab [pulmas] raha koguma?; Nied aan ikka salapiiritusõ vädämisegä jõrmsa raha kogo Need ajanud salapiirituse veoga ikka tohutu raha kokku
2. minema sundima; tagant kihutama, jooksutamaIsa käskis lambad põllu pealt minema aada Isa käskis lambad põllu pealt minema ajada; Varõsõd tulõb minemä aada Varesed tuleb minema ajada (eemale peletada); Koeralõ mieldib kassi tagant aada Koerale meeldib kassi taga ajada; Tjakk aas randõs teisi obosi tagant Täkk ajas rannas teisi hobuseid taga || üles .aama äratama; kergitamaEmä aab lapsõ vara üles Ema ajab lapse vara üles; Aab Umala puõlt uõbi üles Umala poolt ajab äiksepilve üles
3. sisse panema, (läbi) suruma, (kuhugi) toppimaMeie aasimõ puru alla ning saemõ laeva üsä viksiks Me toppisime puru alla [laeva tihendades] ja saime laeva üsna vettpidavaks; Sie jahu muedu ei sünnü, kui aa sõõlast läbi See jahu ei sünni muidu [süüa], kui aja läbi sõela; Aas ju testel ussi levässe piltl Ajas ju teistel ussi leiva sisse (ajas sõbrad tülli) || .piäle .aama manguma, peale käimaJälle tulõb ühte piäle aama Jälle tuleb midagi peale ajama (endale manguma)
4. tundmust, meeleolu esile kutsumaSiokõ lödisejä rasunõ pekk, et jälestüse aab piäle Selline lödisev rasvane pekk, et ajab jälestuse peale
5. läbi .aama hakkama saama, toime tulema; ▪ Sui võib jõlma kengetä läbi aada Suvel võib ilma pasteldeta läbi ajada

.juõsma <juõsta, juõsõ>
1. jooksma; lippamaAi kui ruttu juõsõb Oi kui ruttu jookseb; Pani juõstõs vädämä, ju aru sai, et pahandust tegi Pani joostes minema, ju sai aru, et ta tegi pahandust; Mine korra juõstõs põllalõ ning tuõ mõni porgandi supissõ Mine korra lipates põllule ja too mõni porgand supi sisse || mardi- või kadrisandiks käimaMjõllas mardid juõsma akkavad? Millal mardid jooksma hakkavad?; Teese külä kadrid käösid juõsmõs ää ve? Kas teise küla kadrid käisid juba jooksmas ära või?
2. liikuma; libisemaLae juõsis madala kindi Laev jooksis madalikule kinni; Veske akkas juõsma Veski hakkas jooksma (tööle); Oki luᵉht juõsõb sedäsi ümber, et näegid Vokilüht jookseb niimoodi ringi, et ei näegi (pole nähagi) || üles .juõsmaLasõ terä allapuõlõ, püss juõsõb paelu üles Lase veidi allapoole, püss jookseb liiga üles
3. voolama; valgumaMeri juõsõb maha Meri jookseb maale (meretuulega ujutavad lained kalda üle); Mõnõ päävä päräst ond tuaᵉr valmis, muudkui lasõ juõsta Paari päeva pärast on taar valmis, muudkui lase [august] joosta; Kotis auk, jahu juõsõb terven maha Koti sees on auk, jahu jookseb kõik maha; Tümps kieris kere lahti, juõsõb nagu purts piltl Hülgeliha võttis kõhu lahti, jookseb nagu purts; Pullid olid jõlusast kerkün ning küpsn, võtsid suu vett juõsma piltl Leivapätsid olid ilusasti kerkinud ja küpsenud, võtsid suu vett jooksma || läbi .juõsmaVana tuli ikka sioksõ aaga, et iä juõsis allõs läbi, oli nõrk Vana[mees] tuli ikka sellise ilmaga, et jää jooksis alles läbi, oli nõrk (jää ei kandnud peal)
4. paaritamaLehm ond juõstud Lehm on paaritatud

.jõstma <.jõstu, jõstu; lihtmin .jõssi>
1. istuma, istet võtmaLapsõd piäväd mõistma lugõda, kui võevad süemä aegõs lava iäres jõstu Lapsed peavad [juba] lugeda oskama, kui võivad söögi ajal laua ääres istuda; Ää jõstug üksi nurkõs nagu va noᵉnn Ära istu üksinda nurgas nagu va nunn; Jõstu kua, muedu viid mede lastõ unõ ää (knk) Võta istet ka, muidu viid meie laste une ära; Ai suaks korra nüüd maha jõstu, jalad juba nda kangõd Saaks nüüd korraks istet võtta, jalad on juba nõnda kanged || klassikursust kordamaMeite klassist jääss kedägid jõstma Meie klassist ei jäänud keegi istuma
2. istudes aega viitmaJõssimõ sõprõga eele õhta kõrtsis Istusime sõpradega eile õhtul kõrtsis || üläl .jõstma istjatsetel käimaTüdrikud jõstvad üläl ning kuduvad vardu Tüdrukud käivad istjatsetel ja koovad varrastel (silmkoeesemeid); Piäle jõulu, siis akati jälle jõstma, siis jõstuti sõnis kuni paastuni jälle üläl egä pühäbä õhta ning neljäbä Peale jõulu, siis hakati jälle istjatsetel käima, siis käidi kuni paastuni jälle igal pühapäeva õhtul ja neljapäeval
3. (põhjas) kinni olemaKihnu all jõstub suur lae juba kolmandad päävä Kihnu all istub suur laev juba kolmandat päeva [madalikul kinni]

kulditama <kuldita, kuldita> piltl kurameerima, ehal käimaLjõnakülä poesid olid kangõd kulditama Linaküla poisid olid kanged ehal käima

.käümä <.käüä, käö>
1. käima, sammumaKihnu naenõ kuõb tie piäl käües kua vardu Kihnu naine koob varrastega ka teed käies; Käües akkab soe Käies hakkab soe || piltlNõiad käüe Sõrvõ siäre piäl suurõ kivi otsõs vihtlemäs Nõiad pidid Sõrve säärel suure kivi otsas vihtlemas käima
2. mingil eesmärgil kuhugi minema; mingit ametit harrastamaSai ülgepüüdüs käüdüd Sai hülgepüügil käidud; Mutimeres ~ õngõs käümä Võrguga või õngedega kalastamas käima; Saunõs ammu käömätä Saunas ammust aega käimata; Mia käü korraks ljõnnas ää, autupaprid tulad korda aada Ma käin korraks Pärnus ära, autodokumendid tuleb korda ajada
3. liikuma (mitte kõndimisest)Sellest põllust ei põlõ ägi egä atõr üle käün Sellest põllust ei ole äke ega ader üle käinud (seda pole haritud); Tihked juusõd kui kaᵉmm läbi ei käü Tihked juuksed, kui kamm läbi ei käi ||Iä käüb, kui ta liigub teeselt teise Jää käib [öeldakse], kui ta liigub ühest kohast teise
4. lainetamaTänä viel käüb laugjas laenõ maha Täna käib veel laugjas laine [randa] (merel on lauge lainetus); Lainõd käüväd üle muuli Lained käivad üle muuli
5. käiku sooritama (kaardimängus)Siol tulõb trumbid vällä käüä Sul tuleb trumbid välja käia

külä <külä, külä>
1. külaKihnus küläsi kuus tükkü Kihnus on külasid kuus tükki; Sõjavägi läks külädesse laialõ Sõjavägi läks küladesse laiali
2. koht väljapool koduKüläs riägiti siokõst juttu Külas räägiti sellist juttu; Leib lõpõb otsa, piäb küläst lainama Leib saab otsa, peab külast [kelleltki] laenama; Lapsõd juõsvad pasastõ siärdegä külä kaodu Lapsed jooksevad poriste säärtega mööda küla || külä minemä ehale minemaPoisid lähtväd külä Poisid lähevad ehale (tüdrukute poole) || küläs .käümä ehal käimaMia käösi Sepäl küläs Ma käisin Sepa peres ehal
3. lastek võõras, külainimeneKülä viib su ää, pistäb kotisse Võõras viib su ära, pistab kotti (öeldi lapsele hirmutuseks)

loovitama <loovita, loovita> uus sihitult ringi käima; uitamaLäks ljõnna piäle loovitama Läks linna peale uitama

püksäl
1. pükste väelKäüs püksäl Käis pükste väel (ilma särgita)
2. asjal (käima)Kere kindi, põlõ enäm mjõtu päävä püksäl käün’mte Kõht on kinni, pole juba mitu päeva asjal käinud. Vrd püksü|.kordõs

.reismä <.reisi, reisi> reisima, reisidel käimaMõni inime jälle siokõ, et reisi ei taha, jõstuks aenult kodo ahu taga Mõni inimene on jälle selline, et ei taha reisida, istuks ainult kodus ahju taga

.tuõksõ om <os tuõst> tulus, tuletegemisvahendidTuõksõga püüti, sedäsi tulõga, raud pannassõ puati püstü, tuli põlõs rava piäl, näütäs mere põhja valgõd Tulusega püüti, niiviisi tulega, raud pannakse paati püsti, tuli põles raua peal, näitas merepõhja valgust (ahinguga püüdes) || .tuõksõl tulusel, tulusepüügilTuõksõl käümä Tulusel käima || .tuõksõ raud tuluseraud (öisel kalapüügil kasutati tuleasemena) || tuõst .aama tulust ajama, öösel tulusel käima. Vrd .aatlõma

valama <valada, vala>
1. valamaVala üks solks piimä viel supi piäle Vala üks törts piima veel supi peale; Võta lehter, muedu valad eli maha Võta lehter, muidu valad õli maha
2. (suure hooga) üle käima või randa jooksma (lainest); voolama; uputamaLaenõ valas üle Laine käis üle [paadi serva]; Oli nda suur laenõ, et valas ruumi luugist sisse Oli nii suur laine, et voolas trümmi luugist sisse; Uata kui laenõ lähäb ning alla saab, siis üeldässe, et sie laenõ valab ää Vaata, kui laine läheb ja alla kukub, siis öeldakse, et see laine uputab paadi
3. valama, vedelat ainet valuvormi panemaValatassõ uiõ maja undamenti Valatakse uue maja vundamenti

viin <viina, .viina> viinPipra viin kõhuvaluga iä võtta Pipraviin on kõhuvaluga hea võtta; Nuõriku viina andassõ kua, tips valatassõ täüde Nooriku viina antakse ka, tops valatakse täis (pulmakomme); Asunik viina Veerandliitrine viinapudel || viinaga kosjas käimaMinevä üese käüdüd Turul viinegä Möödunud ööl käidud Turul (Turu talus) [kosja]viinadega

võru <võru, võru> võruLuua võru Luuavõru || võru tegemä van ringi käima (saarel enne jõule)Siärekülä poisid läksid võru tegemä Sääreküla poisid läksid ringi käima

.ümber
1. määrs ümber; ringiKao poᵉst juba üsa mädä, piäb tued ümber panõma Kaevu post on juba üsna mäda, peab toed ümber panema; Latid pannassõ ümber ning akkab plangutaminõ Latid pannakse ümber ja algab plangutamine (laevaehitusel); Sjõnd pandi väntä ümber aama Sind pandi vänta ringi ajama; Madisõpäe aetatõ käsikivi kolm korda vassakut pidi ümber Madisepäeval aetavat käsikivi kolm korda vasakut pidi ringi || .ümber .käümä ümber käimaEgä tüeriistegä käüäss uõlõtumalt ümber kua'mtõ Ega tööriistadega ei käidud hooletult ümber ka
2. määrs ümber, kummuliKorra mia oli laevaga ümber Ükskord olin ma laevaga kummuli; Lapsõd olid vaasi ümber aan Lapsed olid vaasi ümber ajanud
3. eess tagas ümber; ringiKui kidi liikmetess ond, siis tulõb madaranõ lõng ümber aigõ koha sjõduda Kui kidi liikmetes on, siis tuleb madarane lõng ümber haige koha siduda; Ümber lapsõ ei juõsta Ümber lapse ei joosta (tähendab halba); Parmud otsõ põrisõvad obosõ ümber Parmud kohe põrisevad hobuse ümber; Mies oln aasta ümber mõisas tioliseks Mees oli olnud aasta ringi mõisas teoliseks

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur