[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

jalg <jala, .jalga, seesü .jalgõs ~ jalass>
1. inimese või looma jalgAnnõl nda piiniksed jala siäred nagu piibu orgid Annel nii peenikesed jalasääred nagu piibuorgid; Kui vassaku jalaga umiku sängüst vällä astud, siis terve päävä saᵉnt õᵉnn Kui hommikul vasaku jalaga voodist välja astud, siis on terve päev halb õnn; Jalass jõrmus valu, piäb arsti juurõ minemä Jalas hirmus valu, peab arsti juurde minema; Lapsõd juõsvad sui läbi palju jalu Lapsed jooksevad suvi läbi paljajalu || .jalga jalga (rõivastusest)Pastlu tahad kua jalga vä? Kas tahad pastlaid ka jalga? || .jalgõs jalas (rõivastusest)Kört ond selges ning sukad jalgõs Seelik on seljas ja sukad jalas || piltlMia sai omalõ äiä varandusõga jalad alla Ma sain äia varandusega jalad alla (paremale elujärjele); Suur esimene liiver allõs laevalõ jalad alla tieb Suur esimene kliiver teeb alles laevale jalad alla (paneb kiiresti liikuma)
2. esemete osa, tugiTuõli jalg oli ää lagun Tooli jalg oli ära lagunenud; Riheahju iäres seesäb puust levälõemõ, kolm jalga all, kuaᵉs piäl Reheahju ääres seisab puust leivaastja, kolm jalga all, kaas peal; Rooli jalg Roolijalg (raudtoed rooliseadistele tekil)
3. endisaegne pikkusmõõt (12 tolli, u 30 cm)Masti iärest õmmõldassõ purjud kummi kahekümne neljä jala piält kaheksa tolli alt Masti äärest õmmeldakse purjed kummi kahekümne nelja jala kõrguselt ja kaheksa tolli laiuselt; Kaks korda vaotas nda kiilu, et puõlteist jalga oli ruumi auk vee all Kaks korda vajutas [laeva] nõnda külje peale, et lastiruumi auk oli poolteist jalga vee all

kadri <kadri, kadrid> kadripäev; kadrisantKadridõl oli üks nuõrpuaᵉr kua, siokõ nuõrik ning peigmies Kadridel oli üks noorpaar ka, selline pruut ja peigmees; Kadrijuõsu õhta Kadrisandiks käimise õhtu (kadrilaupäev); Kadrid juõsvad sedäsi külä ringi läbi Kadrid jooksevad küla niimoodi ringiratast läbi ||Kadri tulõb Kadri tuleb (hirmutati sõnakuulmatut last)

kaodu
1. tagas kaudu; möödaTalvõ suab kaladõ päräst küll iäd kaodu ruasi Talvel saab kalade pärast mööda jääd küllalt rassida; Lapsõd juõsvad pasastõ siärdegä külä kaodu Lapsed jooksevad poriste säärtega mööda küla (küla peal); Lapsõd jõlma kaodu ulkma läin Lapsed läinud mööda ilma hulkuma; Vesi tulõb toro kaodu tuba Vesi tuleb toru kaudu majja
2. määrs mööda; möödas; läbiTeese umiku olimõ juba Ruhnust kaodu Järgmisel hommikul olime juba Ruhnust möödas; Ehk jälle lähäb sie pauk meitest kaodu Ehk läheb see pauk meist jällegi mööda (õnnetusest); Kõik piäb laskma kaodu minnä Kõigel peab laskma mööda minna (aeg annab arutust); Õigõ aeg läks kaodu Õige aeg läks mööda

kiil3 <kiili, .kiili>
1. kiil, putukas (Odanata) ▪ Kui sui paelu kiilä lennäb, tullõ sõda Kui suvel palju kiile lendab, tulevat sõda
2. kiin, kärbselaadne putukas (Hypodermatidae ja Oestridae) ▪ Sui palavaga juõsvad lehmäd kiili Suvel kuumaga jooksevad lehmad kiini

külä <külä, külä>
1. külaKihnus küläsi kuus tükkü Kihnus on külasid kuus tükki; Sõjavägi läks külädesse laialõ Sõjavägi läks küladesse laiali
2. koht väljapool koduKüläs riägiti siokõst juttu Külas räägiti sellist juttu; Leib lõpõb otsa, piäb küläst lainama Leib saab otsa, peab külast [kelleltki] laenama; Lapsõd juõsvad pasastõ siärdegä külä kaodu Lapsed jooksevad poriste säärtega mööda küla || külä minemä ehale minemaPoisid lähtväd külä Poisid lähevad ehale (tüdrukute poole) || küläs .käümä ehal käimaMia käösi Sepäl küläs Ma käisin Sepa peres ehal
3. lastek võõras, külainimeneKülä viib su ää, pistäb kotisse Võõras viib su ära, pistab kotti (öeldi lapsele hirmutuseks)

siär <siäre, siärt; mitm om siärde ~ siärte>
1. jalasäärLapsõd juõsvad pasastõ siärdegä külä kaodu Lapsed jooksevad poriste säärtega mööda küla; Kellel olid jala siäred paljad, selle kohta riägiti ennemä, et naese äbü ollõ kadun Kellel olid jalasääred paljad, selle kohta räägiti vanasti, et naise häbi olevat kadunud; Anti matakaga ümber siärte Anti malakaga mööda sääri
2. maasäärNõiad käüe Sõrvõ siäre piäl suurõ kivi otsõs vihtlemäs Nõiad käivat Sõrve säärel suure kivi otsas vihtlemas; Lae ei mõestass rooli ning viis sjõnna siäre piäle Laev ei allunud roolile ja viis sinna säärele


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur