[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

jah jah, jaaJah, siol ond sellekorra õigus Jah, sul on seekord õigus; Mia jah siokõ Ma olen jah selline; Ühte jahti jah viel taris! Seda sekeldust nüüd veel vaja! (see veel puudus)

jaᵉht <jahe, .jahti>
1. jaht, jahipidamine; püükVärske lumi muas, taris jänese jahe piäle minnä Värske lumi maas, tarvis jänesejahile minna; Madisõpäävä aegas akatassõ käümä, siis kõegõ suurõm jaᵉht Madisepäeva aegu hakatakse käima, siis on kõige suurem [hülge]püük; Ülgetele pieti jahti naha, rasva ning kua liha päräst Hüljestele peeti jahti naha, rasva ja ka liha pärast
2. piltl sekeldus; trall, naliMe akkamõ selle sui vist sedä pulma jahti kua pidämä Me hakkame sel suvel vist ka seda pulmatralli korraldama; Eele üese oln puõe juurõs kolõ jaᵉht Eile öösel olnud poe juures kole trall (kõva pidu); Endsel aal suan ikka suarlastõga jahti Vanasti on saarlastega ikka nalja saanud; Sie jaᵉht jahetud See trall on trallitud; Ljõnnas paelu lõbujahti Pärnus palju lõbustusi; Kietäjä pala jaᵉht Tulipalav trall (väga lõbus oleng)

kiives <.kiive, kiivest> kiivitaja (Vanellus vanellus) ▪ Kiive piäle ei pietä jahti Kiivitajatele jahti ei peeta

mis <mille, midä>
1. (küsisõna) misMis iest suapad said? Mis [raha] eest saapad said?; Mis jõlm uõmõ tulga? Mis ilm homme tuleb?; Mis nuõr mies sest supilagast seüä suab Mis noor mees sest supilagast süüa saab (see ju ei toida); Mis jahti kua nuõrikumajas oli? Mis tralli noorikumajas tehti ka? || (retoorilistes lausetes)Mis iest siis obo ond, kui ise piäb vädämä! Milleks siis hobune on, kui ise peab vedama!; Las ta riäkä mis tahtõ Las ta räägib mis tahes
2. mis (kõrvallause algul)Sie'mtõ põlõ viel käe, mis lubatassõ See pole veel käes, mida [alles] lubatakse
3. nagu, nii etNiob ning vannub mis jõrmus Neab ja vannub mis hirmus; Laõnõ lüeb tagant tullõs vasta laeva perset mis üsä laksub Laine lööb tagant tulles vastu laevapära nii mis laksub

naestõ|jaᵉht <naestõ|jahe, naestõ|.jahti> van naistejaht, ammune naiste rituaalne pidu

nahk <naha, .nahka>
1. (ihu)nahk; kehaSiis ond siokõ juõsminõ, et nahk märg Siis on selline jooksmine, et [lausa] nahk märg; Saunõs taheti varakult ää käüä, et kiriku minekuks nahad maha jahtun olõks Saunas taheti varakult ära käia, et [jõulu]kirikusse minekuks oleks keha maha jahtunud; Mio piä nahk oln terven tükküs juustõga taga kuklas Kogu mu peanahk olnud koos juustega taga kuklas (autoõnnetuse järel)
2. (nülitud, pargitud) loomanahkÜlge nahk ond tugõv ning kallis, iseäränis jõlus viel poja nahk Hülgenahk on tugev ja kallis, eriti ilus on veel poja nahk; Ülgetele pieti jahti naha, rasva ning kua liha päräst Hüljestele peeti jahti naha, rasva ja ka liha pärast; Naesõd paᵉrkvad küll nahku Naised pargivad nahku ka küll; Lehmä naha koevõst suab iäd jalavarjud Lehma koivanahkadest saab head jalavarjud
3. piltl laevaplangutusLaevalõ oli viel korra viisi uus nahk ümber tehtüd Laevale oli veel korraviisi uus plangutus ümber löödud

nuõriku|maja <nuõriku|maja, nuõriku|maja> noorikumaja, pruudi abiliste käsitööõhtud pruudi kodus veimede valmistamiseks (neljapäeva ja pühapäeva õhtuti)Kasõl ollõ piäle kirikud nuõrikumaja, lähme kua Kasel olevat pärast kirikuteenistust noorikumaja, lähme ka; Mis jahti kua nuõrikumajas oli? Mis tralli siis noorikumajas oli ka?. Vrd üläl|.jõstminõ

.suama <.suaja, sua; lihtmin saemõ, lihtmin sai>
1. (oma valdusse) saama; saadaval olemaVene aa lõppus olõss kedägi suaja Vene ajal lõpus ei olnud [poest] midagi saada; Mardid suavad oma kraami käde Mardisandid saavad oma kraami kätte || .kaela .suama piltl kohustuseks saamaMia sai küll kalgu kaela Ma sain nüüd küll koorma kaela
2. tunda, kogeda saamaSai terve päävä kuastajaa vahel ruõmata Sai terve päeva kapsapeenra vahel roomata; Saemõ parajutõ enne päävä luuja minemist õngõjaa sisse Saime parajasti enne päikese loojumist õngerivi merre (lastud); Endsel aal suan ikka suarlastõga jahti Vanasti on ikka saarlastega nalja saanud; Suab nähä, kas mõni puᵉnt viel tulõb Saab näha, kas mõni punt veel tuleb (mardisante) || läbi .suama toime tulemaMia sua oma vanõmatõga igänes iästi läbi Ma saan oma vanematega väga hästi läbi || .otsa .suama (otsa) lõppemaPutõr sai otsa, aga voᵉrsta viel küll Puder sai otsa, aga vorste on veel küll


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur