[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

aᵉtt <ati, .atti>
1. (vana) isa; vanaisa; taatMindi süemä ning aᵉtt akkas liha jagama Mindi sööma ning taat hakkas liha jagama; Aᵉtt, äkest tied miolõ uiõ ui Isa, äkki teed mulle uue ui; Mio aᵉtt kiob juba mjõtu aastad Minu vanaisa kiratseb juba mitu aastat (tervis on põdur); Läksime eedele ning atilõ abi Läksime vanaemale ja vanaisale appi. Vt papa
2. püüdja jooksumängusAkkamõ uõᵉpa, mia olõ küll esimene uõbi aᵉtt Hakkame kulli mängima, mina võin esimesena olla teiste püüdja; Et mitte atiks jäedä, pidid iest ää juõsma Et mitte ise püüdjaks jääda, pidid eest ära jooksma (matskimängus)

iest
1. määrs eest, esipoolelt; käest; omalt kohaltSärgil kõik nüebid iest ää Särgil on kõik nööbid eest ära; Kui kosja tuldi, siis mia petlesi iest ää, mia tahass sellele minnä’mte Kui kosja tuldi, siis ma peitsin enda ära, sellele ma küll minna ei tahtnud; Et mitte atiks jäeda, pidid iest ää juõsma Et mitte püüdjaks jääda, pidid eest ära jooksma (jooksumängus) || jalust, teeltOidkõ lapsõd praegu iest ää Hoidke, lapsed, praegu eest ära; Iest, iest, iest, iest, jõlusad naesõd (rahvalaulust) Eest, eest, eest, eest, ilusad naised
2. tagas kellegi, millegi eest või asemelMia’mtõ akka sio iest tüed ää tegemä Ma ei hakka sinu asemel tööd ära tegema; Mia panõ siis sio iest kua kirikus küünlä Ma panen siis sinu eest ka kirikus küünla || meelest, arvatesMö'st (~ mio iest) sie oli Tiiu Minu meelest see oli Tiiu; Mio iest oli sie kuõᵉk selle aaga viel paramaks läin Minu meelest oli see kook selle ajaga veel paremaks läinud; Tämä oma iest inime kua Ta on oma meelest ka inimene
3. tagas tasuks; vastu, väärtusesKaladõ, räämete iest käösime omalõ leibä oᵉtsmas Kalade, räimede eest käisime endale leiba otsimas (vahetasime vilja vastu); Neljändä päävä iest tuli raha maksa Neljanda päeva eest [talgutööl] tuli raha maksta

jõrmutama <jõrmuta, jõrmuta> hirmutama; hirmu tekitamaEi tohe teisi jõrmuta, mõni suagid enäm üese magada Ei tohi teisi hirmutada, mõni ei saagi enam öösel magada (ei julge magama jääda); Kussõ ülged iä piäle magama tulid, jõrmutati nämäd püssü paoguga veesse tahakohe ning sedäsi läksid võrkõssõ Kus hülged jää peale magama tulid, hirmutati nad püssipauguga vette tagasi ja nii läksid nad võrkudesse

.jäämä <.jäädä, jäe; lihtmin jääsi>
1. (mingis olukorras) olema, viibimaMe jääsime nõbu juurõ üeseks Me jäime ööseks nõo juurde; Ta jäi eluse Ta jäi ellu; Ää jäeg enäm jõstma Ära jää uuesti istuma (klassikursust kordama); Kus'tõ nda kauaks jääsite? Kuhu te nii kauaks jäite? || .järge .jäämä järele, alles jäämaLastõl oli õhta leväkoti juurõ kua asja, kui lõunast liha ning leibä järge oli jäen Lastel oli ka õhtul leivakoti juurde asja, kui lõunaeinest oli liha ja leiba järele jäänud; Kui õlut tehässe, jäeb ljõnnastõst raba järge Kui õlut tehakse, jääb linnastest raba järele || ää .jäämä ära jäämaLastõl ette iä miel, kuõlitunnid pidid tänä ää jäämä Lastel oli väga hea meel, [sest] koolitunnid pidid täna ära jääma || üle .jäämä üle jäämaSüemist kjõpub ikka üle jäämä Toitu kipub ikka üle jääma (järele jääma)
2. (millegi tagajärjel) muutuma; (mingisse olukorda) sattumaJõlm akkab jäämä, varssi suab mere mindüd Ilm hakkab [vaiksemaks] jääma, varsti saab merele mindud (varsti läheme merele); Poiss ei jäe mereaigõks Poiss ei jää merehaigeks; Kus aga nutab leske naenõ, sjõnna jäänud jõekene (rahvalaulust) Kus aga lesknaine nutab, sinna on jäänud jõekene (pisaraist tekib jõeke); Selle muega jäed meitest varssi maha ning kaod ää Sel kombel jääd meist varsti maha ning kaod ära; Tänä jääsime üsä vähägä, kiedu kalu saemõ Täna jäime üsna vähese saagiga, ainult keedu jao kalu saimegi || lõppema, lakkamaVihmasadu ei tahass kudagi järge jäädä Vihmasadu ei tahtnud kuidagi järele jääda; Müristämine vist akkab üle jäämä Müristamine hakkab vist üle minema

kael <kaela, .kaela>
1. kaelMia ei taha testele sedäsi kaela kondi piäle jäädä piltl Ma ei taha teistele niimoodi kaelakondi peale jääda (koormaks); Kududõs läks kael kangõks Kududes jäi kael kangeks || .kaela, .kaelas, kaelast kaela, kaelas, kaelast (rõivastusest)Panõ saᵉll kaela, kuõnualunõ terven paljas Pane sall kaela, [muidu] kurgualune puha paljas; Rätikud kaelas Rätikud kaelas; Pärglid ja elmed olid kaelõs nuõrdõl inimestel Pärlid ja helmed olid kaelas noortel inimestel; Tioaegõs oln kaᵉss kivi otsõs, lambaravad kaelõs ning muudkui valvan rahaauku Teoajal olnud kass kivi otsas, lambarauad kaelas ja muudkui valvanud rahaauku (muistend Turuküla Kassikivist) ||Kaelani märg Üleni märg
2. piltl kitsas koht; mereväinPudõli kael Pudelikael; Selle lassi ette pitkält sisse, teesiti olõs Sorgo kaela viin Selle [ankru] lasin väga pikalt sisse, muidu oleks [laeva] Sorgu väina viinud

.loᵉntma <.lonti, londi> logelema, laisklemaTüe juurõs ei või loᵉntma jäädä Töö juures ei või logelema jääda

.nõeldõs|lõng <.nõeldõs|lõnga, .nõeldõs|.lõnga> nõelumislõng, kudumistööst üle jäänud lõngNõeldõslõng ond selle jaos, kui ond kusagilt lagun, siis sie ond nõelmisõ jaos Nõelumislõng on selle jaoks, et kui kusagilt on katki, siis see on nõelumiseks; Las olla sie piäle nõeldõslõngaks Las see [ülejäänud lõng] jääda pealegi nõelumislõngaks

tuul|pios, tuul|.piossõ tormivangi(s); tuulevarju(s)Vahel ollaksõ pääve viisi tuulpios Vahel ollakse päevade viisi tormivangis; Kõegõ õigõm ond ikka uõta, tuulpiossõ jäädä Kõige õigem on ikka oodata, tormivarju jääda. Vrd pjõdu

vahelõ
1. määrs vaheleÄä olg nda uõlõtu, jäed käsipidi vahelõ Ära ole nii hooletu, jääd käsipidi vahele
2. tagas vaheleSuur roᵉtt oli aitõs lõksu vahelõ läin Suur rott oli aidas lõksu vahele läinud; Poiss jäi kahe suurõ kivi vahelõ kindi Poiss jäi kahe suure kivi vahele kinni || kahe silmä vahelõ märkamata, tähelepanemataKudas sai siokõ asi kahe silmä vahelõ jäädä? Kuidas sai selline asi kahe silma vahele jääda?

viganõ <vigasõ, vigast> viganeVigast inimest mia'mtõ naera, vigasõss või mia ise kua jäedä Vigast inimest ma küll ei naera, vigaseks võin ma isegi jääda; Tämä oli püssügä kulli vigasõss lasn ning koo tuõn Ta oli püssiga kajaka vigaseks lasknud ja koju toonud; Käsist-jalust viganõ Käsist-jalust vigane


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur