[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

jalg <jala, .jalga, seesü .jalgõs ~ jalass>
1. inimese või looma jalgAnnõl nda piiniksed jala siäred nagu piibu orgid Annel nii peenikesed jalasääred nagu piibuorgid; Kui vassaku jalaga umiku sängüst vällä astud, siis terve päävä saᵉnt õᵉnn Kui hommikul vasaku jalaga voodist välja astud, siis on terve päev halb õnn; Jalass jõrmus valu, piäb arsti juurõ minemä Jalas hirmus valu, peab arsti juurde minema; Lapsõd juõsvad sui läbi palju jalu Lapsed jooksevad suvi läbi paljajalu || .jalga jalga (rõivastusest)Pastlu tahad kua jalga vä? Kas tahad pastlaid ka jalga? || .jalgõs jalas (rõivastusest)Kört ond selges ning sukad jalgõs Seelik on seljas ja sukad jalas || piltlMia sai omalõ äiä varandusõga jalad alla Ma sain äia varandusega jalad alla (paremale elujärjele); Suur esimene liiver allõs laevalõ jalad alla tieb Suur esimene kliiver teeb alles laevale jalad alla (paneb kiiresti liikuma)
2. esemete osa, tugiTuõli jalg oli ää lagun Tooli jalg oli ära lagunenud; Riheahju iäres seesäb puust levälõemõ, kolm jalga all, kuaᵉs piäl Reheahju ääres seisab puust leivaastja, kolm jalga all, kaas peal; Rooli jalg Roolijalg (raudtoed rooliseadistele tekil)
3. endisaegne pikkusmõõt (12 tolli, u 30 cm)Masti iärest õmmõldassõ purjud kummi kahekümne neljä jala piält kaheksa tolli alt Masti äärest õmmeldakse purjed kummi kahekümne nelja jala kõrguselt ja kaheksa tolli laiuselt; Kaks korda vaotas nda kiilu, et puõlteist jalga oli ruumi auk vee all Kaks korda vajutas [laeva] nõnda külje peale, et lastiruumi auk oli poolteist jalga vee all

.kindi
1. kinni; suletudPuõᵉd kindi Pood on kinni; Panõ ruttu uks kindi, tuba lähäb muedu külmäss Pane ruttu uks kinni, tuba läheb muidu külmaks
2. (pealt) kaetudRiia lahe juba kindi Liivi laht on juba jääs || (jalanõudest, sokkidest)Mia pani jalgu kindi Ma panin jalavarje jalga
3. haardes, tabatud; takistatudJänes jäi jalgupidi silmusõ kindi Jänes jäi jalgupidi silmusesse kinni; Ljõbõdad angõrjast pioga kindi ei piä Libedat angerjat peoga kinni ei pea || (inimese seisundist)Rjõnnad kindi Rinnad on kinni (raske hingata)

kuõᵉt1 <kuõdi, .kuõti> loomakoot; hlv inimese jalgKu'sa oma kuõdid viel mio õuõ piäle piäks tuõma Kui sa oma koodid veel minu õue peale peaks tooma (siis hoia oma nahk)

palvõ <.palvõ, palvõt> palve; palvus, preestri peetud palvetalitusSiol palvõ tehtüd ve? Kas sul on palve peetud või?; Esimene palvõ tehässe nelikümmen päävä päräst surma Esimene palve peetakse nelikümmend päeva pärast surma || .aasta palvõ aastapalve, hingepalve aasta pärast inimese surmaAasta palvõ sie ond ikka tähtis Aastapalve on ikka tähtis (palve) || kuiõ nädäli palvõ kuue nädala palve, hingepalve kuus nädalat pärast inimese surma

piä <piä, piäd>
1. (inimese) pea; juuksedMede kambõr nda madal, et ulatub piägä vasta lagõ Meie tuba on nii madal, et [mees] ulatub peaga vastu lage; Soe'nd oma piä ää, juusõd segämini piäs Kammi nüüd oma pea ära, juuksed sassis peas; Nuiamies näin põlvõnukki, arvan selle ülge piä olad ning vjõrutan nuiaga Nuiamees näinud põlvenukki, arvanud selle hülgepea olevat ja virutanud nuiaga (hülgepüügil) || pähä, piäs, piäst pähe, peas, peast (ka rõivastumisel)Valu lei pähä Valu lõi pähe; Kjõndad käde ning müts pähä, ennemä õuõ ei lähä Kindad kätte ja müts pähe, enne õue ei lähe; Olõs nied lõuad sia piäs, nied süeks sjõtta kua (knk) Oleks need lõuad sea peas, need sööksid sitta kah; Võta obosõl päitsed piäst ää Võta hobusel päitsed peast ära || piäd .oᵉtsma juustest täisid otsimaAkka mio piäd oᵉtsma Hakka mu juustest täisid otsima || pähä .akkama purju tegemaEtte kangõ õlut, kui korra juõd, otsõ akkab pähä Väga kange õlu, kui janu jood, hakkab kohe pähe
2. (vilja)peaEnnemä pandi lapsõd kuõrma tagant viljapäid noᵉpma Vanasti pandi lapsed koorma tagant viljapäid noppima; Odra piäsi oli kõegõ ullõm korjata Odrapäid oli kõige hullem korjata
3. (paadi) üla- või esiosaVokk tävi piäs kindi Fokk on täävi ülemises otsas kinni; Puadi piä igänes püstü, taga paelu raskust Paadi esiosa on väga püsti, taga on palju raskust
4. (noa)pea, käepideKasõ pahast suab torõda nua piä Kasepahast saab toreda noapea; Vjõnna piä piäb tugevast puust olõma Vinnapea peab tugevast puust olema
5. piltl kolmnurgakujuline märk tikandilKäüste kirjutusõl ond egä lapi vahel piä Käiste tikandil on iga laugu vahel pea (annab energiat) || kahe|.kordnõ piä käiste tikand (tulemärk, mis hoiab õnnetuse ära)
6. teatud seisundis olles (väljendatud seestütleva käändega)Poesiksõst piäst sai järjest kjõtsu mängetüd Poisikesena sai sageli ketast mängitud; Kätkü kiikus sama iäste kui uiõst piäst Kätki kiikus sama hästi kui uuest peast (uuena); Rumalast piäst sai minnä Rumalast peast läksin (rumal olin, et läksin)

tuul <tuulõ, tuult> tuulLae püeris tuulõ ning sai juõnissõ Laev pööras tuulde ja sai hoo sisse; Nabapael oidis ikka purju teist puõlt tuulõs kangõl Purje alumine pael hoidis ikka purje teist poolt tuules pingul || ilmakaarMede ljõpp vist ruõstõtõt, vagavaga ei näütä õigõd tuult Meie tuulelipp on vist roostetanud, vaikse ilmaga ei näita õiget tuult (ilmakaart) || tuult .suama inimese lõhna tuulega saama (hülgepüügil) || tuult tegemä piltl tuult tegema, pidutsemaKihnlasõd käösid Riia kõrtsis tuult tegemes, kui kivede iest liialt paelu raha maksõti Kihnlased käisid Riias kõrtsis pidutsemas, kui kivide eest liiga palju raha maksti || tuult .võtma tuult [purjedesse] võtmaKellel lae kõegõ kiirem oli ning paramini tuult võttis, sie oli siis tehtüd mies Kellel laev kõige kiirem oli ja kõige paremini tuult [purjedesse] võttis, see oli siis tehtud mees || egä neljä tuulõ .puõlõ piltl iga nelja tuule poole, ükskõik kuhu, igasse ilmakaarde


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur