[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 42 artiklit

.aigõ <.aigõ, .aigõd>
1. omds tõbineTämä kültäs ning jäi raskõst aigõs Ta külmetas ja jäi raskelt haigeks
2. nimis haige inimeneAigõ oigab üed läbi sängüs Haige oigab ööd läbi sängis; Kõik pitkes aigõd Kõik on lamajad haiged; Poiss ei akka torma õõtsutamist kartma egä jäe mereaigõks Poiss ei hakka tormi õõtsutamist kartma ega jää merehaigeks

ani <anõ, anõ>
1. hani (Anser) ▪ Anõsi ja kalkunisi ond küll Hanesid ja kalkuneid on küllalt; Anõ muna Hanemuna; Anõdõl ond üks mies ikka vahtis ning passib noh Hanedel on üks mees ikka vahis ja passib peale noh; Ikka müüdi Riiga anõd ning siga ning Kõik müüdi ikka Riiga, haned ja siga ja
2. jõulude ajal haneks maskeeritud inimeneJõulu ani Jõuluhani

apatus <apatusõ, apatust>, apatõs <apatõsõ, apatõst>
1. hapatis, hapendatud jahurokk parkimiselÕuni panõmõ, sõukst õuna jahu, siis tieme nisukest laga valmis, sie üeldäs apatus Paneme kartuleid sisse, sellist kartuli jahu, siis teeme niisuguse vedela kördi valmis, seda kutsutakse hapatis (naha parkimisel)
2. sõimus laisk inimeneÜks igävene apatõs, kjõppu ei viisi On üks igavene hapatis, ennast liigutada ei viitsi

edev|auk <edev|aogu, edev|.auku> edev inimene, eputisEnä, miokõ edevauk ikka mede poeg ond! Vaata siis missugune eputis meie poeg ikka on!

eng1 <enge, .enge>
1. hingamine; hingetõmmePoiss akkas naerma ning tõmbas engegä levä tükü kurku Poiss hakkas naerma ja tõmbas hingetõmbega leivatüki kurku (leib läks hingekurku) || eng .kindi hinge kinni pidadesEng kindi uõtasimõ nüüd siäl Ootasime nüüd seal, hing kinni (julgemata hingata) || eng punõga .kaelas hing paelaga kaelasEnne uõpi tahtsimõ eenäd kogo suaja, päräst oli eng punõga kaelõs Enne vihmahoogu tahtsime heinad kokku saada, pärast oli hing paelaga kaelas (hing rinnus kinni) || paha engegä hädavaevuSaemõ paha engegä laidõ alla torma varju Saime hädavaevu laidude alla tormivarju. Vrd .ühte|.enge
2. hing, eluvaimAngõrjas nda vjõsada engegä Angerjas on väga visa hingega; Inimese eng ei surrõ Inimese hing ei surevat. Vrd elu|vaim || .enge .võtma hinge võtma, tapmaMeil oli ikka oni abiss sial enge võtmõs Meil oli ikka onu abiks sealt hinge võtmas (siga tapmas)
3. inimene, isikNimekirjas oli nelikümmen enge Nimekirjas oli nelikümmend inimest; Mitte inimese enge põlõ kusagil oln Mitte üht inimhinge pole kusagil olnud

engeline <engelise, engelist> hingeline, inimenePuu oli uksõl taga, ühtegi engelist kjõpmõs nähä ei olõss Puu oli ukse taga, ühtegi hingelist ei olnud liikumas näha

inime <inimese, inimest>
1. inimeneEgäs nurkõs ond üks inime Igas nurgas on üks inimene; Toᵉhm inime suab vähä palka, mõesta'mtõ kedägid tehä ju Rumal inimene saab vähe palka, ta ei mõista ju midagi teha; Mõnõl inimesel ärjä tervis Mõnel inimesel on härja tervis; Sia kua siokõ entse aa inime, jarsku mõestad õpõta Sina ka selline endise aja inimene, järsku oskad õpetada || .lahti inimesed maatamehed
2. (hrl mitm) rahvasMia mäletä siit egä talust inimesi neli-viis põlvõ Ma mäletan siit iga talu rahvast neli-viis põlve; Enne sõda eläs Kihnus paelu rohkõm inimesi Enne sõda elas Kihnus palju rohkem rahvast; Inimesed olid puõe juurõs ette erevil, kartvad sõda Rahvas oli poe juures väga ärevil, kardavad sõda

jolks <jolkso, .jolkso>, .jolksam <.jolksami .jolksamid> pikk peenike loom või inimene; vibalikKelle siokõ koera jolks piäks olõma? Ei tea, kelle oma selline koeraniru peaks olema?; Üks poesi jolks läks meilt kaodu Üks poisivibalik läks meie talust mööda; Suurõd mehe jolksamid Suured meheloikamid

joobakas <joobaka, joobakast> arutu ja jõhker inimene; kaabakas; joodikMia'mtõ tiä nende joobakatõst kedägid Mina ei tea nendest kaabakatest midagi (pole nendega pistmist); Ei maksa õlut terven muajõlma joobakatõlõ ää juõta Ei maksa oma õlut terve ilma joodikute nahka joota. Vrd juabakas

jõulu|töᵉnk <jõulu|töngi, jõulu|.tönki> jõulusant, maskeeritud inimene, kes jõulu ajal käis perest peresse. Vrd .niäri|töᵉnk; töᵉnk

kana <kana, kana> kanaLjõnnast suab kana poegi osta Pärnust saab kanapoegi osta; Kana lendis üles õrrõ piäle magama Kana lendas üles õrrele magama; Ei tiä, kussõ kana munõma akkas Ei tea, kuhu kana munema hakkas (kuhu ta pesa tegi); Kana pesäs ulk munõ Kanapesas on hulk mune; Anna kanadõlõ vilja Anna kanadele teri || nagu munas kana piltl rahutu inimene

kana|pime <kana|pimedä, kana|pimedäd> kanapime, inimene, kes hämaruses ei näeKanapime üteldi sioksõ inimese kohta, kissi ei näess piäle päävä luuja minemist Kanapime öeldi sellise inimese kohta, kes ei näinud pärast päikeseloojangut

keribu <keribu, keribud> (hrl mitm) kerilaud, keripuuTuõ keribud aedast ää Too keripuud aidast ära || piltl kõhn inimeneKondi keribu Väga kõhn inimene (kondibukett)

kiriku|vanõm <kiriku|vanõma, kiriku|vanõmad> kirikuvanem, kiriku korraldusliku poole eest hoolitsev (kohalik) inimeneKirikuvanõm elistäb kiriku kellä Kirikuvanem helistab kirikukella

köngerdi <köngerdi, köngerdid> koperdis, saamatu inimeneSioksõ köngerdigä sua ju'mtõ kusagilõ mindüd Sellise koperdisega ei saa ju kuhugi mindud (kõik võtab maailmatu aja)

lahutaja <lahutaja, lahutajad> rehepeksumasinal töötav inimene, kes viljavihud lahti teeb ja söötjale edasi annabLahutaja kua siokõ, kissi viisiss iästi lahuta'mtõ Lahutaja oli ka selline, kes hästi ei viitsinud vihke lahutada

laisk <laesa, .laiska>
1. omds laiskNda laisk, et ei viisi oimõ liiguta piltl Nii laisk, et ei viitsi uimegi liigutada; Naa laisk tohe mitte olla, et juanilaupa õhta viisi taᵉntsma minnä'mte Nii laisk ei tohi ka olla, et jaanilaupäeva õhtul ei viitsi tantsima minna
2. nimis laisk inimeneLaesal kõik tüed raskõd Laisale on kõik tööd rasked

lakõrdi <lakõrdi, lakõrdid> lohakas inimene; käpardTämä üks siokõ lakõrdi, et kedägid sua tehtüd Ta on üks sihuke käpard, kes ei saa midagi tehtud. Vrd lansi|poiss

lansi|poiss <lansi|poesi, lansi|.poissi> saamatu inimene, käpard; logardEgä'ss mia üsä lansipoiss kua põlõ'mtõ Ega ma siis mingi käpard ka ei ole. Vrd lakõrdi

liige <.liikme, liiget; mitm om .liikmete ~ liigete>
1. kehaliige; liigesKültet liikmesi võedassõ sapiga Külmetanud liikmeid võitakse sapiga; Kidi ond liikmetess Kidi on liigeste sees
2. liigendSua'mtõ liigetegä nuaga kedägid tehtüd, tuõ puu piägä nuga siia Ma ei saa liigendnoaga midagi tehtud, too puupeaga nuga siia; Miol ond allõs papa tehtüd puust liigetegä nuga Mul on alles isa tehtud puust liigenditega nuga
3. kuhugi rühma või organisatsiooni kuuluv inimeneLiigetele anti puõest jahu, teesed jäid jõlma [kolhoosi] Liikmetele müüdi poest jahu, teised jäid ilma; Maᵉrt, raha-aaja, raputab kulpi egä pereliikme ies Mart, rahakoguja, raputab kulpi iga pereliikme ees (mardikomme)

.lontros <.lontrosõ, .lontrost> lontrus, loru; nurjatu inimeneLontrosõd loᵉnkvad, kui teesed tüed tegäd Lontrused longivad, kui teised tööd teevad; Üsä nagu lontros, mis siokõ piäss karima Nagu päris loru, miks selline peaks karjuma (mis karjujat peaks sellisest olema)

lori|kapõtas <lori|kapõta, lori|kapõtast>
1. lobamokkMaksa’mtõ lorikapõti riäki Maksa lobamokkadest mitte rääkidagi. Vrd kõrõ2
2. loru; lohakas inimeneLorikapõtas, panõ oma asjad jõlusast ää Pane, loru, oma asjad ilusasti ära (oma kohale)

lörö <lörö, lörö>
1. loraSedä lörö ei maksa kuulata Seda lora ei maksa kuulata
2. loru, saamatu inimeneSioksõst löröst õigõd tüeinimest küll ei sua Sellisest lorust õiget tööinimest küll ei saa

lüeberdi <lüeberdi, lüeberdid> lööberdaja, vaevaliselt liikuv inimeneVanad inimesed kõik enämeste ühed lüeberdid Vanad inimesed on enamasti kõik ühed lööberdised

must <musta, .musta>
1. omds musta värviÜhe musta lamba piäks kua lauta panõma Ühe musta lamba peaks ka lauta panema; Valgõd lõnga oli, aga must oli otsa suan Valget lõnga oli, aga must oli otsa saanud; Silme ies lei mustaks Silme ees lõi mustaks; Mede eenä aid ond mustaks tallatud piltl Meie kodulähedane karjamaa on mustaks tallatud (rohi on sõtkutud) || ei .musta egä .valgõd mitte sõnagiEi ütless miolõ musta egä valgõd Ei ütlenud mulle ei musta ega valget. Vt sitikäs|must
2. omds räpane, kasimataAkna luaᵉs must, valgõ paestagid enäm läbi Aknaklaas on must, valgus ei paistagi enam läbi
3. nimis musta riietatud inimeneEi aita, piäb lapsõd kua mustõ segä suatma piltl Pole parata, peab lapsed ka mustade sekka [kooli] saatma (õpetajad kandsid vanasti musti riideid, kihnlased halle ja valgeid)

mõrtsuk ~ mõrtsukas <mõrtsuka, mõrtsukad> mõrtsukas; piltl äkiline loom või inimeneMis'tä mõrtsuk mio kallalõ pidi oᵉtsma! piltl Mis ta mõrtsukas pidi minu kallale tulema!; Mõrtsukas jõstub vangimajas trelle taga Mõrtsukas istub vanglas trellide taga

mürü <mürü, mürü> suur, tüse inimene; (mehe)mürakasMia’mtõ sua sioksõ mürüle vasta Mina sellisele mehemürakale küll vastu ei saa; Sie nagu igävene mürü See on nagu üks igavene mürakas (suur ja lai)

nuõr <nuõrõ, nuõrt; keskv nuõrõm>
1. omds noorNuõr inime põlõ kordagi väsün Noor inimene pole kunagi väsinud; Mia olõ nda paelu nuõr, et tiä tast kedägi Ma olen nõnda noor, et ei tea temast midagi; Sie oli nuõrdõ inimeste nali See oli noorte inimeste nali; Mede Maᵉnn akkas üsä nuõrna lugõma Meie Mann hakkas üsna noorelt lugema; Nuõrõst piäst mia oli paelu aigõ Noorest peast olin ma palju haige; Eläme ikka koos nuõrõma pojaga Elan ikka koos noorema pojaga
2. nimis noor inimeneMede nuõrõd läksid ise leibä Meie noored läksid [meist] eraldi leiba (omaette elama); Nuõrõd tahtvad ljõnnõs elädä Noored tahavad linnas elada

oedõ <.oitmõ, oedõt>
1. hudi, noodaritv jääalusel kalapüügilMidä pitkem oedõ, sedä arvõmini lähäb auka iässe raiu Mida pikem on ritv, seda harvemini tuleb auke jäässe raiuda; Isä nokitsõs parajutõ oitmõ kallal Isa nokitses parajasti noodaridva kallal. Vt .oitmõ|auk; Vrd põli1
2. piltl kõrend, pikk kõhn inimeneSiokõ nao oedõ Selline [kõrend] nagu noodaritv

papõr <.papri, papõrt> paber; kõnek dokumentSiält suad papõrt joonistamisõ jaoks Sealt saad paberit joonistamise jaoks; Puõdis pandi kompekid papri tuᵉtussõ Poes pandi kompvekid paberituutusse; Kui tulõd, võta paprid ligi Kui tuled, võta dokumendid kaasa || .paprid mitm lõiked rätsepatöösKaerametsä Siina tegi miolõ esimesed kihnu jaki paprid Kaerametsa Siina tegi mulle esimesed kihnu jaki lõiked || põlõja papõr piltl keevaline inimene

podisti <podisti, podistid> lohakas inimeneSioksõd podistid mingä tüe kallalt param ää Nii lohakad inimesed mingu parem töö juurest ära. Vrd potõrdi

pulma|.uataja <pulma|.uataja, pulma|.uatajad> kontvõõras; pulmavaataja, st inimene, kes pole pulma kutsutud, kuid läheb pidu ja pruutpaari vaatamaPulmauatajatõlõ viidi ikka õlut ning süemist kua Kontvõõrastele viidi ikka õlut ja süüa ka

.puõtsi|mies <.puõtsi|mehe, .puõtsi|miest> Pootsist pärit inimene, pootsilanePuõtsimehed andsid üemaja Pootsilased andsid öömaja || nlj kärbesPuõtsimies siss Kärbes on toidu sees

pögö <pögö, pögö> loll, taipamatu inimeneSioksõ pögöle ei maksa seletä Nii lollile ei maksa seletada (ta ei saa aru); Sia üsä pögö kua Sa oled ka päris loll kohe

susi <susi, susi>
1. euf uss, nõelussUss oli ka susi Nõeluss oli ka susi
2. sõimus tige, salakaval inimeneTämä siokõ susi et Ta on selline salakaval inimene; Kurati susi sia olõd! Sa oled kuradi susi!. Vrd uᵉnt

sõgõ <sõgõda, sõgõdad> hrv rumal, hull (inimene)Nagu sõgõ, mis lõhub Lõhub nagu hull

säsi <säe, säsi>
1. sädeKorsnast lennäb säsisi vällä Korstnast lendab sädemeid välja. Vt säde
2. piltl elava loomuga inimene, tulesädeAi sie ju säsi! Oi, ta on ju nagu tulesäde!

tuari|ull <tuari|ullu, tuari|.ullu> piltl kiuslik inimene, kiusupunnJuõmaull suab vahel targaks kua, aga tuariull ond terve aa ull Joodik saab vahel kaineks ka, aga kiusupunn on kogu aeg hull; Tuariull ullõm kui juõmaull Kiusupunn on hullem kui joodik (Mõni on kaine peaga rumalam kui teine purjus peaga). Vrd juõma|ull

.vaenõ <.vaesõ, vaest>
1. omds vaene; viletsVaesõmi maid ikka oli talupoegõ käe Viletsamaid maid oli ikka talupoegade käes (anti talupoegadele); Rehnut oli miol vaenõ Rehkendamine oli mul vilets; Aad vaesõd Ajad on viletsad; Mets ollõ vaesõ mehe kassukas (vns) Mets olevat vaese mehe kasukas || kõhnNda vaenõ luõm, et koᵉnta suab üksi Nii kõhn loom, et konte saab ainult || nõrk (jääst)Mia viisi vaesõ iägä ta üle Ma viisin ta nõrga jääga üle [mere] || .vaenõ laps vaeslapsLesed naesõd ning vaesõd lapsõd eläväd kua Lesknaised ja vaeslapsed elavad ka; Vaesi lapsi juhtub ikka olõma Vaeslapsi juhtub ikka olema; Emä jäi puupaljaks vaesõks lapsõks Ema jäi puupaljaks vaeslapseks
2. nimis vaene inimeneVaenõ piäb narakatõga käümä Vaene peab närakatega käima (viletsalt riides); Vaesõ õlut ning rikka aigus kuulsad (vns) Vaese õlu ja rikka haigus on kuulsad

vana <vana, vana ~ vanat; keskv vanõm>
1. omds vanaTuariraba juba vana, tulõb uus tuargassõ panna Taariraba on juba vana, tuleb uus taariastjasse panna; Vanõmi inimesi piäb kuulama Vanemaid inimesi peab kuulama || vana, teatava vanusega (hrl koos arvulise suurusega)Kui vana mia võesi olla Kui vana ma võisin olla
2. nimis vana inimene; vanaisa; isa; vanaema; (looma kohta)Vana mõtlõn, et kui sie piäb, siis piäseb ää Vana oli mõelnud, et kui see (jäätükk) vastu peab, siis pääseb ära (mereõnnetusest); Naabrivana oli miolõ kua ühe moosilevä tein Naabri vanaema oli mulle ka ühe moosileiva teinud; Vana poegõga oli kõiu piäl Vana [hallhüljes] oli poegadega suurel jääpangal; Vanaaᵉtt nurkõs, süle leväkanniku täüs (mõistatus) Vanaisa nurgas, süli leivakannikaid täis (= leivaahi; keris)

.väeti <.väetimä, .väetimäd> väeti; abitu inimeneMaksa'mtõ sedä väetimäd riäki Ei tasu sellest väetist rääkida

.õelus <.õelusõ, .õelust> õel inimeneElde pühä ieder oidko, miokõ õelus! Helde püha issand hoidku, missugune õel inimene!


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur