[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

piä <piä, piäd>
1. (inimese) pea; juuksedMede kambõr nda madal, et ulatub piägä vasta lagõ Meie tuba on nii madal, et [mees] ulatub peaga vastu lage; Soe'nd oma piä ää, juusõd segämini piäs Kammi nüüd oma pea ära, juuksed sassis peas; Nuiamies näin põlvõnukki, arvan selle ülge piä olad ning vjõrutan nuiaga Nuiamees näinud põlvenukki, arvanud selle hülgepea olevat ja virutanud nuiaga (hülgepüügil) || pähä, piäs, piäst pähe, peas, peast (ka rõivastumisel)Valu lei pähä Valu lõi pähe; Kjõndad käde ning müts pähä, ennemä õuõ ei lähä Kindad kätte ja müts pähe, enne õue ei lähe; Olõs nied lõuad sia piäs, nied süeks sjõtta kua (knk) Oleks need lõuad sea peas, need sööksid sitta kah; Võta obosõl päitsed piäst ää Võta hobusel päitsed peast ära || piäd .oᵉtsma juustest täisid otsimaAkka mio piäd oᵉtsma Hakka mu juustest täisid otsima || pähä .akkama purju tegemaEtte kangõ õlut, kui korra juõd, otsõ akkab pähä Väga kange õlu, kui janu jood, hakkab kohe pähe
2. (vilja)peaEnnemä pandi lapsõd kuõrma tagant viljapäid noᵉpma Vanasti pandi lapsed koorma tagant viljapäid noppima; Odra piäsi oli kõegõ ullõm korjata Odrapäid oli kõige hullem korjata
3. (paadi) üla- või esiosaVokk tävi piäs kindi Fokk on täävi ülemises otsas kinni; Puadi piä igänes püstü, taga paelu raskust Paadi esiosa on väga püsti, taga on palju raskust
4. (noa)pea, käepideKasõ pahast suab torõda nua piä Kasepahast saab toreda noapea; Vjõnna piä piäb tugevast puust olõma Vinnapea peab tugevast puust olema
5. piltl kolmnurgakujuline märk tikandilKäüste kirjutusõl ond egä lapi vahel piä Käiste tikandil on iga laugu vahel pea (annab energiat) || kahe|.kordnõ piä käiste tikand (tulemärk, mis hoiab õnnetuse ära)
6. teatud seisundis olles (väljendatud seestütleva käändega)Poesiksõst piäst sai järjest kjõtsu mängetüd Poisikesena sai sageli ketast mängitud; Kätkü kiikus sama iäste kui uiõst piäst Kätki kiikus sama hästi kui uuest peast (uuena); Rumalast piäst sai minnä Rumalast peast läksin (rumal olin, et läksin)

tuari|ull <tuari|ullu, tuari|.ullu> piltl kiuslik inimene, kiusupunnJuõmaull suab vahel targaks kua, aga tuariull ond terve aa ull Joodik saab vahel kaineks ka, aga kiusupunn on kogu aeg hull; Tuariull ullõm kui juõmaull Kiusupunn on hullem kui joodik (Mõni on kaine peaga rumalam kui teine purjus peaga). Vrd juõma|ull

ull <ullu, .ullu; keskv ullõm>
1. omds hull, halbKondid valutavad, jõlmad vist lähtväd ulluks Kondid valutavad, ilmad vist lähevad halvaks; Ullõmas enäm minnä ei sua Hullemaks enam minna ei saa; A olõss ullu kedägi Aga ei olnud hullu midagi; Odra piäsi oli kõegõ ullõm korjata Odrapäid oli kõige hullem korjata; Ull lugu küll! Hull lugu küll!; Tie oli ull ja uurakanõ, tanav kjõtsas ja kivine (rahvalaulust) Tee oli halb ja auguline, tänav kitsas ja kivine
2. nimis hull, nõdrameelneNende ullõga'mtõ sua asju aetud! Nende hulludega ei saa asju aetud!; Anna pill ullu käde, ull aab pilli lõhki (vns) Anna pill hullu kätte, hull ajab pilli lõhki


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur