[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 101 artiklit, väljastan 100

.aama <.aada, aa>
1. lükkama, tõukamaTorm aas laeva kummuli Torm ajas laeva kummuli; Tädi ning mamma aitasid miol kanga piäle aada Tädi ja vanaema aitasid mul kanga peale ajada (lõime kangaspuudele seada); Raiub iässe muti auku, et muᵉtt alla aada Raiub jäässe auku, et võrk jää alla ajada; Tämä akkas väntä ümberkaodu aama Ta hakkas vänta ringi ajama; Taris õuni võtma hakata ning vaod lahti aada Vaja kartuleid võtma hakata ja vaod lahti ajada (adraga) || (kokku) kogumaRaha aetassõ enne ää, siis akatassõ nuõrikukannikast jagama Raha kogutakse enne kokku, siis hakatakse noorikukannikat jagama (pulma teisel päeval); Kissi raha aama akkab? Kes hakkab [pulmas] raha koguma?; Nied aan ikka salapiiritusõ vädämisegä jõrmsa raha kogo Need ajanud salapiirituse veoga ikka tohutu raha kokku
2. minema sundima; tagant kihutama, jooksutamaIsa käskis lambad põllu pealt minema aada Isa käskis lambad põllu pealt minema ajada; Varõsõd tulõb minemä aada Varesed tuleb minema ajada (eemale peletada); Koeralõ mieldib kassi tagant aada Koerale meeldib kassi taga ajada; Tjakk aas randõs teisi obosi tagant Täkk ajas rannas teisi hobuseid taga || üles .aama äratama; kergitamaEmä aab lapsõ vara üles Ema ajab lapse vara üles; Aab Umala puõlt uõbi üles Umala poolt ajab äiksepilve üles
3. sisse panema, (läbi) suruma, (kuhugi) toppimaMeie aasimõ puru alla ning saemõ laeva üsä viksiks Me toppisime puru alla [laeva tihendades] ja saime laeva üsna vettpidavaks; Sie jahu muedu ei sünnü, kui aa sõõlast läbi See jahu ei sünni muidu [süüa], kui aja läbi sõela; Aas ju testel ussi levässe piltl Ajas ju teistel ussi leiva sisse (ajas sõbrad tülli) || .piäle .aama manguma, peale käimaJälle tulõb ühte piäle aama Jälle tuleb midagi peale ajama (endale manguma)
4. tundmust, meeleolu esile kutsumaSiokõ lödisejä rasunõ pekk, et jälestüse aab piäle Selline lödisev rasvane pekk, et ajab jälestuse peale
5. läbi .aama hakkama saama, toime tulema; ▪ Sui võib jõlma kengetä läbi aada Suvel võib ilma pasteldeta läbi ajada

ais <aesu, .aisu> hais; lõhnAi ai, kui jõlusad aisu kasõd tuas tegäd Oi kui head lõhna kased toas teevad; Piparkuõgi aesu võttis lapsõ ninä kõikõ teste aisõ siäst kindi Piparkoogi lõhna võttis lapse nina kõigi teiste lõhnade seast kinni (tundis ära); Sasi’ka sie ollõ, siokõst raipõ aisu tulõb üestäst et! Mis see siis nüüd olgu, kuskilt tuleb sellist raipehaisu et!; Pasa ais latsis, varssi akkab sjõtta sadõma nlj Pasahais platsis, varsti hakkab sitta sadama (öeldi kellegi hääletu pussutamise puhul)

.akkama <akata, .akka>
1. alustama, algust tegema; tegevuse juurde asumaMia pani omal uiõ käsitüe akkama Ma tegin uue käsitööga algust; Päräst akka õngõsi sebimä Pärast hakkan õngi kokku lappama; Ljõna kuprad valmis, paras aeg katkma akata Linakuprad on valmis, paras aeg kitkuma hakata; Küll oli jõlus uata, kui obosõd iemält paistma akkasid Küll oli ilus vaadata, kui hobused eemalt paistma hakkasid (nähtavale ilmusid) || .piäle .akkama alustama; algamaTuru akkab umiku vara piäle Turg alustab tööd hommikul vara; Pidu pidi kellä kolmõst piäle akkama Pidu pidi algama kell kolm; Akkasimõ mede aa tagant piäle Alustasime [tööga] meie aia tagant
2. haarama; haakuma, kinnitumaAeru laba akkab vee taha Aerulaba hakkab vee taha (haarab vett); Ühekorra ei põlõ ülgepüüdüs ülged õngõ otsa akkan Ükskord hülgepüügil ei hakanud hülged [üldse] õnge otsa; Värvi kietmise juurõs ei tohe kieduauru egä madarasõ lõnga tuld puhuda – värv ei akka Madarapunase lõnga värvikeetmisel ei tohi puhuda keeduauru ega tuld, [muidu] värv ei hakka (peale) || .kindi .akkama haarama; kinnitumaNing siis aasi käed vällä, et akka puadist kindi Ja siis ajasin käed välja, et haaran paadist kinni (merehädas); Sõtku tuli naa kaua, kui taenas enäm käte külge kindi ei akkass Sõtkuda tuli nii kaua, kui tainas enam käte külge kinni ei hakanud
3. teha suutma, jagu saamaSellegä suab lapsõlaps kua akkama Sellega [lõngakerimisega] saab lapselaps ka hakkama; Küll suab ühteviisi akkama Küll saab [sellega] kuidagi hakkama || .vasta .akkama vastupanu osutamaMe tohess mitte vanõma inimesele vasta akata Meie ei tohtinud vanemale inimesele vastu hakata (vastu vaielda) || .akkama panõma piltl raiskama, hävitamaKõik raha pani ljõnnõs akkama Pani linnas kogu raha hakkama (raiskas ära)

.ehtmä <.ehti, ehi>
1. ehtima, mukkima, sättimaKui naesõd üheskohta lähtväd, siis ehtväd, et ää tüütäb uõtõs Kui naised kuhugi välja lähevad, siis sätivad end, nii et ära tüütab neid oodata. Vrd ehitämä
2. valmistuma, plaanimaTiä sii kedägi minekud ehti – piästlikud lendväd piotõ muad, ju akkab sadõma jälle Tea siin minekut sättida ühti – pääsukesed lendavad madalalt, ju hakkab jälle sadama; Teste pere ehtis uõmõ ljõnna minemä Naabripere plaanis homme Pärnusse minna; Tulõb koo ehtmä akata Tuleb valmistuda kojuminekuks

.julgõ <.julgõ, .julgõd> julge, kartmatuNied pidid kua julgõd mehed olõma, kissi ihulist üksi sioksõ kamba vasta läksid Need pidid ka julged mehed olema, kes ihuüksi sellise kamba vastu läksid; Nuõrik lähäb julgõks, akkab juba küüsi näütämä Noorik läheb julgeks, hakkab juba küüsi näitama (hakkab ämmale vastu)

juõᵉn <juõni, .juõni> hoogMootor jäi seismä ning puadi juõᵉn lõppis varssi otsa Mootor jäi seisma ja paadi hoog sai varsti otsa; Vala'nd juõniga, siis ei lähä maha! Vala nüüd hooga, siis ei lähe maha!; Lae püeris tuulõ ning sai juõnissõ Laev pööras tuulde ja sai hoo sisse; Rihepeksumasin akkab uugama, kui juõnissõ suab Rehepeksumasin hakkab huugama, kui hoo sisse saab

jõlõvõlõ elevile, ärevile; ärkveleJääb jõlõvõlõ, akab kjõusama ning karima Jääb [laps] ärkvele, hakkab kiusama ja karjuma

.jäämä <.jäädä, jäe; lihtmin jääsi>
1. (mingis olukorras) olema, viibimaMe jääsime nõbu juurõ üeseks Me jäime ööseks nõo juurde; Ta jäi eluse Ta jäi ellu; Ää jäeg enäm jõstma Ära jää uuesti istuma (klassikursust kordama); Kus'tõ nda kauaks jääsite? Kuhu te nii kauaks jäite? || .järge .jäämä järele, alles jäämaLastõl oli õhta leväkoti juurõ kua asja, kui lõunast liha ning leibä järge oli jäen Lastel oli ka õhtul leivakoti juurde asja, kui lõunaeinest oli liha ja leiba järele jäänud; Kui õlut tehässe, jäeb ljõnnastõst raba järge Kui õlut tehakse, jääb linnastest raba järele || ää .jäämä ära jäämaLastõl ette iä miel, kuõlitunnid pidid tänä ää jäämä Lastel oli väga hea meel, [sest] koolitunnid pidid täna ära jääma || üle .jäämä üle jäämaSüemist kjõpub ikka üle jäämä Toitu kipub ikka üle jääma (järele jääma)
2. (millegi tagajärjel) muutuma; (mingisse olukorda) sattumaJõlm akkab jäämä, varssi suab mere mindüd Ilm hakkab [vaiksemaks] jääma, varsti saab merele mindud (varsti läheme merele); Poiss ei jäe mereaigõks Poiss ei jää merehaigeks; Kus aga nutab leske naenõ, sjõnna jäänud jõekene (rahvalaulust) Kus aga lesknaine nutab, sinna on jäänud jõekene (pisaraist tekib jõeke); Selle muega jäed meitest varssi maha ning kaod ää Sel kombel jääd meist varsti maha ning kaod ära; Tänä jääsime üsä vähägä, kiedu kalu saemõ Täna jäime üsna vähese saagiga, ainult keedu jao kalu saimegi || lõppema, lakkamaVihmasadu ei tahass kudagi järge jäädä Vihmasadu ei tahtnud kuidagi järele jääda; Müristämine vist akkab üle jäämä Müristamine hakkab vist üle minema

kaabõl|koi <kaabõl|koi, kaabõl|koid> panipaik purjelaeva või paadi vöörisPanõ kaabõlkoi luuk piäle, iest akkab üle andma Pane kaabelkoi luuk peale, eest hakkab [laine] üle käima; Süestä sie ots kaabõlkoisõ iest ää Viska see köis jalust ära kaabelkoisse; Ies otsas oli kaabõlkois siokõ salv tehtüd, kus õonad siss olid Kaabelkoisse [paadi] ninas oli selline salv tehtud, kus kartulid sees olid. Vrd kaabõl|kaat

.kampsun <.kampsuni, .kampsunid>, .kampsul <.kampsuli, .kampsulid> kampsunKampsuni võtsi mia naasama juurõ, et ku kirikus külm akkab, siis iä pluusõlõ piäle tõmmata Kampsuni võtsin ma niisama kaasa, et kui kirikus külm hakkab, siis on hea pluusile peale tõmmata; Kihnu mieste kampsunid kutsutassõ troiks ehk Kihnu kuulikindlaks Kihnu meeste kampsunit kutsustakse troiks ehk Kihnu kuulikindlaks; Aruta sie vana kampsul üles Haruta see vana kampsun üles

kiil1 <kiilu, .kiilu>
1. (puust või rauast) kiilSedä ronti talbõga lõhki ei aa, piäväd ravast kiilud olõma Seda ronti talbadega lõhki ei aja, peavad raudkiilud olema; Vikati piäb varju panõma, muedu kiilud kuivad lahti Vikati peab varju panema, muidu kuivavad kiilud lahti
2. valguse peegeldus veepinnal, valgusvöötPuagi tulõ kiil vee piäl selgest nähä Majakatule valgusvööt on vee peal selgesti näha; Üks puaᵉt sõedab kuu kiiluss Üks paat sõidab kuuvalguse peegelduses || valgusviirg taevasLuõdõst võtab kiilu alla, akkab seletämä Loodest võtab valgusviiru pilvest läbi, taevas hakkab selginema

kjõda <kia, kjõda>
1. keelekida; keelepäraLastõl lõegati kjõda, et kiel iästi lahti lähäb ning iästi selgest riäkmä akkab Lastel lõigati kida, et siis läheb keel hästi lahti ja laps hakkab selgesti rääkima
2. kalalõpusedKjõda seüä ühti, aga mõnõd panad nad suõla ikka Kalalõpuseid küll ei sööda, aga mõned soolavad nad ikka sisse; Mia rapi kiad ikka ää Ma rapin ikka lõpused ära ||Kjõda valgõ piltl Kida valge (= surnud) ||Siol lähäb kjõda juba valgõks nlj Sul on habe juba hall

kjõᵉrs <kjõrrõ, kjõrt> kirs, jääkirmeKjõrrõ juba piäle võtn, lõhub puati Jääkirme [merele] juba peale võtnud, see lõhub paati; Kjõrrõss lõikab puadi lavad niipiä läbi Jääkirme sees sõites lõikab paadilauad kohe läbi; Esimese külmägä tieb ümmärgusi kjõrrõ tükkä nagu kapa põhju Esimese külmaga moodustub [merre] ümmargusi kirsjäätükke nagu kapapõhju || .kjõrdõ kirsjäässeMeri võtab kjõrdõ, kui sügüse akkab kültämä Merele võtab kirre peale, kui sügisel hakkab külmetama || .kjõrdõs kirsjääsMeri ond kjõrdõs Merel on jääkirs peal

.klaarma <.klaari, klaari>
1. klaarima; selginemaTaevas akkab klaarma Taevas hakkab selginema; Jõlma oli parajutõ ää klaarn Ilm oli parajasti selgeks läinud; Jarsku klaaris udu ää Korraga udu hajus (ilm selgines)
2. korraldama; korda seadmaKui puud klaaritud olid, läksime otsõ laevõ juurõ Kui puud olid maha laaditud, läksime otseteed laevade juurde || .vällä .klaarma väljasõitu vormistamaVõemõ minnä, klaariti juba vällä Võime minna, vormistati juba välja (laev sai loa sadamast välja sõita)

kohama <kohada, koha> kohisema; mässama, kihamaJuba laenõ akkab kohama, kui tuul ond Juba laine hakkab kohama, kui tuult on

kopituma <kopituda, kopitu> kopitama, (ummuksis olles) riknemaVili akkab kopituma Vili hakkab kopitama; Riided kopituvad ää Riided kopitavad ära. Vt läpätämä

kukõldama <kukõlda, kukõlda> möllama, tormamaKui tuul tõosõb, siis laene akkab kukõldama Kui tuul tõuseb, siis laine hakkab möllama. Vrd kokõldama; .mültämä

.kuldnõ <.kultsõ, .kultsõd>
1. kuldaväärt, ütlemata heaEnglil ond kuldnõ südä Englil on kuldne süda sees
2. päikeseline, kuiv (ilma kohta)Kultsõd jõlusad jõlmad juba tükk aega, küll varssi akkab mällämä Kuldsed ilusad ilmad on olnud juba tükk aega, küll varsti hakkab möllama; Sellekorra piäb kultsi jõlmu Seekord peab kuldseid ilmu (ja ei saja)

.kuõbama <.kuobada, .kuoba> kosuma, paranemaAkkab juba kuõbama Hakkab juba kosuma

kõik ases <kõegõ, .kõikõ, mitm om .kõikõ, mitm os .kõiki; sisseü .kõikõssõ, alaleü .kõikõlõ, kaasaü .kõikõga (hrl mitm) >
1. igaüksMjõtmõ mõrsissõ räimi panõmõ? – Panõmõ kõikõssõ Mitmesse märssi me räimi paneme? – Paneme kõikidesse; Kõikõl lähäb ühekorra eng vällä Kõigil läheb ükskord hing välja (igaüks on surelik); Mia leppü kõikõga ää Ma lepin kõikidega ära
2. kõik (võimalik)Teste Mihkel vääb perele kõik käde Teise pere Mihkel veab perele kõik [koju] kätte; Kui raha ond, siis suab kõiki osta Kui raha on, siis saab kõike osta; Keväde akkab kõik süemine vähäks jäämä Kevadel hakkab kogu söögikraam vähemaks jääma
3. igasugune, igat liikiLjõnnas kõiki kaupa suaja Linnas on kõike kaupa saada

.käümä <.käüä, käö>
1. käima, sammumaKihnu naenõ kuõb tie piäl käües kua vardu Kihnu naine koob varrastega ka teed käies; Käües akkab soe Käies hakkab soe || piltlNõiad käüe Sõrvõ siäre piäl suurõ kivi otsõs vihtlemäs Nõiad pidid Sõrve säärel suure kivi otsas vihtlemas käima
2. mingil eesmärgil kuhugi minema; mingit ametit harrastamaSai ülgepüüdüs käüdüd Sai hülgepüügil käidud; Mutimeres ~ õngõs käümä Võrguga või õngedega kalastamas käima; Saunõs ammu käömätä Saunas ammust aega käimata; Mia käü korraks ljõnnas ää, autupaprid tulad korda aada Ma käin korraks Pärnus ära, autodokumendid tuleb korda ajada
3. liikuma (mitte kõndimisest)Sellest põllust ei põlõ ägi egä atõr üle käün Sellest põllust ei ole äke ega ader üle käinud (seda pole haritud); Tihked juusõd kui kaᵉmm läbi ei käü Tihked juuksed, kui kamm läbi ei käi ||Iä käüb, kui ta liigub teeselt teise Jää käib [öeldakse], kui ta liigub ühest kohast teise
4. lainetamaTänä viel käüb laugjas laenõ maha Täna käib veel laugjas laine [randa] (merel on lauge lainetus); Lainõd käüväd üle muuli Lained käivad üle muuli
5. käiku sooritama (kaardimängus)Siol tulõb trumbid vällä käüä Sul tuleb trumbid välja käia

küüs <küüne, küünt; mitm om künde ~ küüde>
1. küüs; piltl sõrmAnna kaikaga künde piäle, kui viel kjõsub Anna kaikaga vastu näppe, kui veel kisub (sinu asju); Üeldässe, kui küüned õitsõvad, siis inimesel ühte viga Öeldakse, kui küüned õitsevad, siis on inimesel midagi viga (kui küüntel on valged laigud); Ankur läks küüde vahelt lahti ning lei puruks Õlleankur läks näppude vahelt lahti ja kukkus puruks ||Nuõrik lähäb julgõks, akkab juba küüsi näütämä Noorik muutub julgeks, hakkab juba küüsi näitama (ämmale vastu ütlema) ||Küüned oma kohe Küüned enda poole (ahnel inimesel)
2. teravikAnkru leht ruõstõtub ennemä ää kui küüs Ankruleht roostetab enne läbi kui ankruküüs || (mitm) kultivaatorPõld taris küüdegä üle laska Põld on vaja kultivaatoriga üle käia
3. sälk; soonVjõtsa küüs läks katki Vitsaküüs läks katki
4. musterKjõnda varrõssõ kuõtassõ küüned sisse Kindavarre sisse kootakse küüned (haakidega muster)

laenõ <.lainõ, laenõt> laine; lainetusKui vähä tuulõ õhka sünnüb, siis laenõ lahti, akkab tormama Kui natuke tuuleõhku tekib, siis on lainetus lahti, hakkab tormama; Ojamõ rohkõm mua iäre, siäl piiniksem laenõ Hoiame rohkem maa äärde, seal on väiksem lainetus; Kiigub nao puaᵉt laenõtõ piäl Kiigub nagu paat lainetel

laguma <laguda, lao ~ lagu>
1. lagunema, katki minemaAeda katus lagun Aidakatus on lagunenud; Oli pitk puhõ, nüüd püüsed terven lagun Oli kaua tormine, nüüd on kõik püünised lagunenud; Suu oli terven lagun Suu oli tervenisti lagunenud (st hambad katki) || lõhenema, pragunemaÕuõs tuulõ käe ei seüä, suu laob ää Õues tuule käes ei sööda, tuulest hakkavad huuled lõhenema
2. (keetes) lagunemaTänäve iäd jahusõd õonad, laguvad kergest ää Tänavu on head muredad kartulid, lagunevad kergesti ära
3. (sulamisest) pudedaks muutumaMehed arvavad mere varsti ää laguvad Mehed arvavad, et merejää hakkab varssi lagunema; Meri liigub juba, akkab laguma Meri liigub juba, [jää] hakkab lagunema

lahe1 <lahe, .lahtõ>
1. suur lahtLae sõedab Liivi lahtõ Laev sõidab Liivi lahte
2. väin, merekitsusÜks lahe viel ning siis akkab Kihnu paistma Üks väin veel ja siis hakkab Kihnu paistma

.lasma <.laska, lasõ>
1. lubama, võimaldamaKindla mielegä mies ei lasõ ennäst narri Kindla meelega mees ei lase ennast narrida; Lasõ mia kua siia pengi otsa piäle jõstma Lase mind ka siia pingiotsa peale istuma; Lasõ vesi ruandass olla Las vesi seista puuämbris ||Vana Tiiu siokõ kõrõ, et lasõ aga olla Vana Tiiu on selline kõre, et lase aga olla || .järge .lasma järele, lõdvemaks andmaLasõ ankru ketti viel järge, muedu akkab lainõga tõmbama Anna ankruketti veel järele, muidu hakkab lainega tõmbama (lahti rebima) || .lahti .lasma vabastama; vallandamaJaki uõdõr kjõsub, piäb alt lahti lasma Jaki vooder kisub, peab alt lahti laskma (järele andma); Kui sia ei mõesta tüed tehä, võidassõ sjõnd lahti laska Kui sa ei oska tööd teha, võidakse sind vallandada || maha .lasma langetama, maha võtmaMetses lasti mänd raginal maha Metsas võeti mänd raginal maha || .sisse .lasma merre laskmaVõrgud sisse lastud Võrgud on merre lastud; Juba akatassõ nuõta sisse lasma Juba hakatakse noota sisse laskma; Kiriku kellä elisteti kui meie ankrut sisse lassimõ Kirikukella helistati [just siis], kui me ankrut sisse lasksime (ankrusse jäime)
2. korraldama; hoolitsema, et midagi tehtaksTaris laska sindrisi suagi Tarvis sindleid saagida lasta
3. (kuhugi) ajama, panemaEit laskis leibu ahju Vanaema pani leibu ahju; Puati ei või valamatõssõ laska, valab täüde Paati ei või murdlainetesse lasta, laine lööb vett täis
4. valama, voolata laskmaLasõ puᵉnsust kangõd õlut pangi Lase kanget õlu ankrust ämbrisse; Suᵉpp paelu vedel, taris jahu viel piäle laska Supp on liiga vedel, tarvis jahu veel peale valada
5. (hooga) liikumaLapsõpõlvõs läksi liugu lasma põlvõtõ piäl Lapsepõlves läksin kord põlvede peal liugu laskma
6. tulistamaPüss lüeb laskõs tahakohe Püss lööb lastes tagasi; Maesõma metsess suab tetri laska Mandri metsades saab tetri lasta

laᵉts <latsi, .latsi> plats, (piiratud) maatükkLamu suavad nied, kellel latsid randõs ond Adru saavad need, kellel on platsid rannas (kelle maad ulatuvad mereni) || .latsis kohal, päralRuõtsikülä põhjast olid kua kõik latsis Rootsiküla otsast olid ka kõik kohal; Pasa ais latsis, varssi akkab sjõtta sadõma (knk) Pasahais platsis, varsti hakkab sitta sadama. Vrd plaᵉts

.laugma <.laugu, .laugu> tasaseks jääma, laugeks muutumaMeri akkab laugma, meri jääb lauks jälle Meri hakkab laugeks muutuma, meri jääb jälle tasaseks

ljõbõ <ljõbõda, ljõbõdad> libe; sile (ja märg)Regi akkab ljõbõda tiegä viitma Regi hakkab libeda teega viitama; Ljõbõdad angõrjast pioga kindi ei piä Libedat angerjat peoga kinni ei pea; Ljõbõ nagu lutsu kala (knk) Libe nagu lutsukala; Ljõbõ lähäb karusõssõ (mõistatus) Libe läheb karvase sisse (= käsi kindasse) || pehme (vedelikest)Vihmavesi iä ljõbõ pestä Vihmavesi on pesemiseks hea pehme || tasane; kortsudetaRulliga tehässe põld ljõbõdass Rulliga tehakse põld tasaseks; Omal vanust küll, aga ikka sioksõ ljõbõda njaoga et Endal vanust küll, aga ikka veel nii sileda näoga

ljõna|ljõnd <ljõna|ljõnnu, ljõna|.ljõndu> linavästrik (Motacilla alba) ▪ Kui ljõnaljõnd vällä tullõ, siis tallatõ iä ää, siis akkab iä minemä Kui linavästrik välja tulevat, siis tallavat ta jää katki, siis hakkab jää minema. Vt ljõna|.piästlik

.loksma <.lokso, lokso> loksuma; (lainetel) õõtsuma, kõikumaVesi akkab tuõriss loksma Vesi hakkab toobris loksuma (kui toobrit kõigutada); Puaᵉt loksos siäl üläl ning akkas mio kohta jõudma Paat loksus seal avamerel ja hakkas minu juurde jõudma (merehädalisest); Südä läks õelaks selle loksmisõ piäle Süda läks pahaks sellest kõikumisest

lämmätis <lämmätise, lämmätist> leitsak, lämmatusÕhk naa lämmatis, varssi akkab sadõma Õhus on selline leitsak, varsti hakkab sadama

.lüemä <.leüä, lüe; lihtmin lei>
1. lööma, lööki andmaAug lei muti lõhki ning pani minemä Haug lõi võrgu lõhki ja pani minema; Lüe kuanõ piäle üks põks viel, et kindi lähäb Löö kaane peale üks põks veel, et see kinni läheks || .lüedäv kesks löödavOnd üks lüedäv luõmukõ (knk) On üks löödav loomake (laisk inimene, keda on vaja tööle sundida)
2. (ahinguga) kala püüdmaMede vana suan siokõst suurt augi ahengaga leüä, et murdn varrõ ää Meie vana saanud ahinguga sihukest suurt haugi lüüa, et murdnud [ahingu]varre ära
3. löögimänge mängimaPoesid leüäd tanavas kjõtsu Poisid löövad külatänaval ketast
4. kinnitama naelte, pulkade vms sisselöömisegaMia lähä varna seenä külge lüemä Ma lähen varna seina külge lööma; Raudtald leüäkse alla laevalõ Raudtald lüüakse alla laevale
5. välku löömaJuba lei välku, varssi akkab müristämä Juba lõi välku, varsti hakkab müristama
6. (järsku) tulema, (kuhugi) tekkimaMaossõ lei suurõ valu Makku lõi suure valu; Südämesse lei valu Südamesse lõi valu; Ristluudõssõ lei juõksva sisse Ristluudesse lõi jooksva sisse || .vällä .lüemä tunda andmaJu tal oli aigusõ vjõmb juba ammu siss, nüüd lei vällä Ju tal oli haigusevimm juba ammu sees, nüüd lõi välja
7. paiskama, viskamaKui trummõl iästi juoniss ond, siis lüeb vilja vällä Kui trumlil on hea hoog sees, siis viskab vilja välja

miel <miele, mielt>
1. meel, meeleolu; loomus, meelelaadLapsõl oli siis sellest naa iä miel Lapsel oli siis sellest nii hea meel; Mio miel lähäb nda alõdas, et suagid riägitud Mu meel läheb nii haledaks, et ei saa rääkidagi; Kindla mielegä mies ei lasõ ennäst narri Kindla meelega mees ei lase ennast narrida; Sie jutt oli talõ miele järge See jutt oli talle meele järele (meelepärane); Pire ond siokõ, kis kargama lähäb, siokõ ullu mielegä Pire on selline [hobune], kes perutama hakkab, selline tormakas
2. mõte; aru, mõistusMis siol mielesse läks, et tohmitama akkasid? Mis sul arus oli, et hakkasid rumalusi tegema?; Tüdrikätel'mte põlõ muud mieles, kui piäks aga tantsi suama Tüdrukutel pole muud mõttes, kui et peaks aga tantsida saama || mielt .mõistma aru saama, taipamaÄä olg siokõ, mõesta'nd ikka mielt kua Ära ole selline [mõistmatu], saa ikka aru ka
3. (sisekohakäänetes) mäluSie miol siiani mieles See on mul siiani meeles; Vägisi tikkus sie laul miele Vägisi tükkis see laul meelde || mielesse .võtma mäletamaKõik sia võtad omalõ mielesse Kõike sa ka endale meelde jätad (etteheide halva asja meenutamise puhul)

minek <mineku, minekud> minekUmiku oli ülemere minek Hommikul oli mandrile minek; Tiä sii kedägi minekud ehti, piästlikud lendväd piotõ muad, ju akkab sadõma jälle Ei tea siin midagi minekut sättida, pääsukesed lendavad maadligi, ju hakkab jälle sadama || piltl surmMia mõtlõsi, et tänä tulõb minek Ma mõtlesin, et täna tuleb surm

mua|tuul <mua|tuulõ, mua|tuult> maa poolt puhuv tuul (idast, ka kirdest või kagust)Muatuulõd talvõ külmäd Maatuuled on talvel külmad (toovad külma); Mua tuulõga akkab vesi meres müenmä Maatuulega hakkab vesi meres mõõnama; Muatuul kjõsub paod lahti Maatuul kisub [jää]praod lahti

murrõ <.murdõ, murrõt> keelemurre, murdekeelAkkab nagu vanõm murrõ ää unuma Vanem murdekeel hakkab nagu ununema (meil)

.mõikama <mõegata, .mõika> mõikama, mõjuma; piisamaAnna sedäsi kere piäle, et ühekorra mõikama akkab Anna niimoodi kere peale, et ükskord mõjuma hakkab

.möllämä <möllätä, .möllä> möllama, tormi tegema; hullamaKultsõd jõlusad jõlmad juba tükk aega, küll varssi akkab möllämä Kuldsed ilusad ilmad on juba kaua aega [olnud], küll varsti hakkab möllama; Siäl oli jõlma kenä möllätä Seal [jõuluõlgedel] oli väga tore möllata

.müenmä <müendä, .müenä ~ .möönä> mõõnama; alanema, taandumaMuatuulõga akkab vesi meres müenmä Maatuulega hakkab vesi meres mõõnama; Viimes jäi vagavast – vee müenis maha, lae jäi põhja piäle Viimaks jäi [meri] vaikseks – vesi alanes, laev jäi põhja peale (seisma); Akkab vett müenmä Vesi hakkab alanema (mõõn on tulekul); Puõtsi läksime tõusu veegä, vesi müenis, umiku oli puaᵉt kueval Pootsi läksime tõusuveega, [hiljem] vesi mõõnas, hommikul oli paat kuival

.mültämä <.mültä, .mültä> möllama; tormamaMia pani kivi vaiõriga suurõ ankruketile piäle raskusõks, sie siis mültäs sedäsi et Ma panin kivi vaieriga suurele ankruketile raskuseks peale, [seal] see siis möllas niimoodi et; Laene akkab mültämä, kui ta vjõrud piäle lüeb, siis lähäb kõvadaks jälle Laine hakkab möllama, kui ta virud peale lööb, siis [tuul] tugevneb jälle. Vrd kokõldama; kukõldama

müristämä <müristä, müristä> müristama (kõuemürina kohta)Üsä varssi akkab müristämä Üsna varsti hakkab müristama; Mede emä ond egä korra jõrmu tävegä, kui müristäb ning eedäb Meie ema on iga kord hirmu täis, kui müristab ja lööb välku

.niitmä <.niitä, niidä>
1. (heina, vilja) niitmaKaerad kõik niideti maha Kaerad niideti kõik maha; Suurõ vikatiga mõni niidab kua Mõni niidab ka suure vikatiga (rukist); Märjä jõlmaga ette kerge niitä Märja ilmaga on õige kerge niita; Ruavi serväd allõs niitmätä Kraavi kaldad on alles niitmata
2. (villa) pügamaMari akkab vjõlla niitmä Mari hakkab villa pügama; Kui vjõll kenädäst kuevaks sai, siis teese päävä niitsime lamba ää Kui vill ilusti kuivaks sai, siis teisel päeval niitsime lamba ära; Eenämua, kaks korda aastass niidetässe (mõistatus) Heinamaa, mida niidetakse kaks korda aastas (= lammas)

noho <noho, noho> nohuNinä juõsõb vett, noho akkab tulõma Nina jookseb vett, hakkab nohu tulema; Sai kültä, nüüd noho käe Sai külmetada, nüüd on nohu käes. Vrd sulg

oemõrdama <oemõrda, oemõrda> uimerdama; toibuma (haigusest)Akkab oemõrdama juba Hakkab juba toibuma

otsõ
1. otseSiit mine nüüd ikka otsõ edekohe Siit mine nüüd muudkui otse edasi; Rooli otsõ lõuna Rooli [laev] otse lõunasse; Lähme otsõ üle lagõndiku Lähme otse üle lagendiku
2. kohe; lausaKannata ühe terä, mia otsõ tulõ Kannata natuke, ma kohe tulen; Kui salaja jala õndla lüed, siis saab teene otsõ põlvili Kui salaja põlveõndlasse lööd, siis kukub teine kohe põlvili; Või'mtõ mõtõlda, otsõ tieb vihalõ Ei või [sellele] mitte mõteldagi, kohe ajab vihale; Ette kangõ õlut, kui korra juõd, otsõ akkab pähä Väga kange õlu, kui korra jood, hakkab kohe pähe

padi <padja, .patja> padiNda kui piä padja piäle panõb, nda akkab juba norisõma Nii kui pea padja peale paneb, nii juba hakkab norisema; Padi läks lõhki, nüüd suᵉlga tuba terven täüde Padi läks lõhki, nüüd on sulgi kogu tuba täis

pask <pasa, .paska>
1. pask, väljaheidePasa ais latsis, varssi akkab sjõtta sadõma (knk) Pasahais on platsis, varsti hakkab sitta sadama; Tiä, mis sie lehm omalõ sisse aas, et pasal ond Ei tea, mida see lehm endale sisse ajas, et ta pasal on (et kõht on lahti). Vrd sjõtt
2. sodi; mererohiPiäks teki piält vana tõrva pasa maha kraapma Peaks laevatekilt vana tõrvasodi maha kraapima; Torm aas võrgud paska täüde Torm ajas võrgud mererohtu täis

pidämä <pidädä, (ma) piä ~ piäb, (nad) pidäväd (modaalverbina kasutatakse 1. pöördes kas piäb või piä) >
1. pidama; vaja olemaKivä laadmõs piäväd olõma tugõvad mehed Kive laadimas peavad olema tugevad mehed; Mia piäb minemä Ma pean minema; Palakas kulun, piäb uiõ alla panõma Voodilina on kulunud, peab uue alla panema; Kui õlut tied, siis piäb mjõtu paatäüt vett tegemä Kui õlut teed, siis peab mitu pajatäit [kuuma] vett tegema; Pidäde olõma Pidavat olema
2. kinni hoidmaLjõbõdad angõrjast pioga kindi ei piä Libedat angerjat peoga kinni ei pea; Sie õmblus sjõtast tehtüd, ei piä kindi See õmblus on sitasti tehtud, ei pea kinni (hakkab hargnema) ||Ernest ei piä piltl Raha tema käes ei seisa (veerevad nagu herned laiali)
3. ülal pidama, hooldamaKüll akkaks jälle luõmu pidämä Küll hakkaks jälle loomi pidama
4. (riietuse kandmisest)Rikkad suavad siidi ning samõtid pidädä Rikkad saavad siidi ja sametit kanda; Nüüd pidäväd enämiste kõik suapu Nüüd kõik kannavad enamasti saapaid
5. vastu pidamaNied suapad kolõ viksid pidämä Need saapad väga tugevad vastu pidama; Toimnõ riie kangõm pidämä kui labanõ Toimne riie on kangem vastu pidama kui labane
6. arvamaPidäväd ennätsi igänes targaks Peavad end väga targaks; Piäle sedä, kui ilmsi miolõ valõtlõs, piä mia tast enäm kedägi Pärast seda, kui ta mulle valetas, ei arva ma temast enam midagi

.piegel <.piegli, .piegelt ~ .pieglid>
1. peegelKui piegel katki lähäb, tullõ setse aastad õnnõtust Kui peegel katki läheb, tulevat seitse aastat õnnetust || peegelsileVahest ennemä oli meri piegel, siis akkab vjõru sündümä Vahel oli enne nii, et meri oli peegelsile, siis hakkab nõrk lainetus tekkima
2. lame otsaplaat laeva- või paadiahtri välisküljel

pihutama <pihuta, pihuta> uduvihma tibutamaAkkab vihma pihutama Hakkab uduvihma tibutama

piisutama <piisuta, piisuta> piisutama, tibutama (vihma)Kui üksikud piisad tulad – juba piisutab, juba akkab sadõma Kui üksikud piisad tulevad – juba tibutab, juba hakkab sadama

pire1 <piredä, piredäd> pire, kärsitu; peruPire ond siokõ, kis kargama lähäb, siokõ ullu mielegä Pire on selline [hobune], kes perutama hakkab, selline tormakas. Vrd püre

piä <piä, piäd>
1. (inimese) pea; juuksedMede kambõr nda madal, et ulatub piägä vasta lagõ Meie tuba on nii madal, et [mees] ulatub peaga vastu lage; Soe'nd oma piä ää, juusõd segämini piäs Kammi nüüd oma pea ära, juuksed sassis peas; Nuiamies näin põlvõnukki, arvan selle ülge piä olad ning vjõrutan nuiaga Nuiamees näinud põlvenukki, arvanud selle hülgepea olevat ja virutanud nuiaga (hülgepüügil) || pähä, piäs, piäst pähe, peas, peast (ka rõivastumisel)Valu lei pähä Valu lõi pähe; Kjõndad käde ning müts pähä, ennemä õuõ ei lähä Kindad kätte ja müts pähe, enne õue ei lähe; Olõs nied lõuad sia piäs, nied süeks sjõtta kua (knk) Oleks need lõuad sea peas, need sööksid sitta kah; Võta obosõl päitsed piäst ää Võta hobusel päitsed peast ära || piäd .oᵉtsma juustest täisid otsimaAkka mio piäd oᵉtsma Hakka mu juustest täisid otsima || pähä .akkama purju tegemaEtte kangõ õlut, kui korra juõd, otsõ akkab pähä Väga kange õlu, kui janu jood, hakkab kohe pähe
2. (vilja)peaEnnemä pandi lapsõd kuõrma tagant viljapäid noᵉpma Vanasti pandi lapsed koorma tagant viljapäid noppima; Odra piäsi oli kõegõ ullõm korjata Odrapäid oli kõige hullem korjata
3. (paadi) üla- või esiosaVokk tävi piäs kindi Fokk on täävi ülemises otsas kinni; Puadi piä igänes püstü, taga paelu raskust Paadi esiosa on väga püsti, taga on palju raskust
4. (noa)pea, käepideKasõ pahast suab torõda nua piä Kasepahast saab toreda noapea; Vjõnna piä piäb tugevast puust olõma Vinnapea peab tugevast puust olema
5. piltl kolmnurgakujuline märk tikandilKäüste kirjutusõl ond egä lapi vahel piä Käiste tikandil on iga laugu vahel pea (annab energiat) || kahe|.kordnõ piä käiste tikand (tulemärk, mis hoiab õnnetuse ära)
6. teatud seisundis olles (väljendatud seestütleva käändega)Poesiksõst piäst sai järjest kjõtsu mängetüd Poisikesena sai sageli ketast mängitud; Kätkü kiikus sama iäste kui uiõst piäst Kätki kiikus sama hästi kui uuest peast (uuena); Rumalast piäst sai minnä Rumalast peast läksin (rumal olin, et läksin)

.piästlik <.piästliku, .piäst.likku> pääsuke (Hirundinidae) ▪ Piästlik tegi rihalusõ uampalgi külge pesä Pääsuke tegi pesa rehealuse aampalgi külge; Piästlikud lendväd piotõ muad, ju akkab sadõma jälle Pääsukesed lendavad maapinna ligi, ju hakkab jälle sadama || arilik .piästlik ~ .õigõ .piästlik suitsupääsuke (Hirundo rustica) || must .piästlik piirpääsuke (Apus apus) ▪ Mustad piästlikud, nied tegid Abaja ruõgõssõ pesi Piiripääsukesed tegid pesi Abaja roostikku || sopa|.piästlik räästapääsuke (Delichon urbica) ▪ Sopapiästlikud tegäd riästä alla pesä Räästapääsukesed teevad pesa räästa alla. Vt tirit

pjõnd2 <pjõnnu, .pjõndu> pind, väike puukillukeVõta nõelaga pjõnd mio peiläst vällä Võta nõelaga pind mu pöidlast välja; Uata, suad varssi omal pjõnnu perss piltl Vaata ette, saad endale varsti pinnu persse (miski hakkab häirima)

pluusõ <pluusõ, pluusõt> pluusSie mio uus pidu pluusõ See on mu uus peopluus; Kampsuni võtsi mia naasama juurõ, et ku kirikus külm akkab, siis iä pluusõlõ piäle tõmmata Kampsuni võtsin ma niisama kaasa, et kui kirikus külm hakkab, siis on hea pluusile peale tõmmata

pohh <pohhi, .pohhi> (jutustamis)mäng; mängus osalejaAkkamõ pohhi! Hakkame pohhi [mängima]!; Sia, pohh, akkasid ju naerma Sina [oled] pohh, sa hakkasid ju naerma (üks mängija püüab naljajutuga teisi naerma ajada, kes naerma hakkab, on pohh)

.porsoma <.porsoda, .porso> mädanema, kõdunema; tursuma; piltl vedelemaMärg ein porsob lasus Märg hein mädaneb hunnikus; Surnu akkab porsoma Surnu hakkab tursuma (soojaga); Ää porsog kodo seenä iäres, tulõ teisi abi Ära vedele kodus seina ääres, tule teistele appi

puõl|.kjõstud poolkistud; halva-, kehvavõituMede miniäl kõik nied tüed sioksõd puõlkjõstud Meie minial on kõik need tööd kehvavõitu tehtud (ükskõikselt, ilma oma huvita); Siokõ puõlkjõstud olõminõ, tiä, kas akkab aigõss jäämä ve Selline viletsavõitu olemine, ei tea, kas hakkab haigeks jääma või

põdõma <põdõda, põe> põdemaIsä oli surrõs suur mies, olõss põdõn egä kedägi Isa oli surres tugev mees, ei olnud põdenud ega midagi; Kui naene põllõta põllalõ lähäb, akkab põld põdõma Kui naine põlleta põllule läheb, hakkab põld põdema (tuleb ikaldus)

päävätämä <päävätä, päävätä> päevitumaNjagu akkab päävätämä Nägu hakkab päevituma. Vrd päävitämä

ratast|.rinki ~ ratast|.ringi ringiratastMetsä eksün inime akkab käümä ratastringi Metsa eksinud inimene hakkab käima ringiratast

raud <rava, .rauda>
1. raudSepp taob ravast kjõrvõst Sepp taob rauast kirvest; Uherdi ond ravast suur puupuur Oherdi on suur rauast puupuur; Külmä rava peikel Külmraua peitel (meisel)
2. (hrl mitm) (pliidi)raudÄä lask piimä üle kiedä, akkab raudõ piäl kõrbõma Ära lase piima üle keeda, hakkab pliidiraual kõrbema; Tämä tieb lastõlõ pliidi rava piäl paᵉnnkuõᵉka Ta teeb lastele pliidiraua peal pannkooke

.rauguma <.raugu, .raugu> raugema; rammestumaTuul vist akkab rauguma Tuul vist hakkab raugema

regi <ree, rege>
1. regiMäest alla sõitõs akkab regi ljõbõda tiegä viitma Mäest alla sõites hakkab regi libeda teega viltu kiskuma; Regesi aetassõ paossõ ning üle ree viiässe siis obonõ üle Regesid aetakse jääprakku ja üle ree viiakse siis hobune üle; Ree ais murdun Ree ais on murdunud || ree pakud reepakud, ree ristpuud
2. kõver puu laeva vettelaskmiseksLae lastassõ ühe külje piäle, regi pannassõ alla Laev lastakse ühele küljele, regi pannakse alla

.siätämä <.siätä, .siätä> seadma, valmistama, sättimaSiis akkab pulma siätämä, kui kosjõs käüdüd ond Siis hakkab pulmadeks valmistama, kui on kosjas käidud

sjõtt <sjõta, .sjõtta> sitt, väljaheideSjõtt sio sõna piäle Sitt su sõna peale (öeldi sellele, kes kalapüügil midagi ebasoovitavat ütles); Olõss nied lõuad sia piäs, nied süeks sjõtta kua (knk) Oleks need lõuad sea peas, need sööks sitta ka (öeldi ropusti rääkijale); Oja nagu sjõtta pjõlpa piäl (knk) Hoia nagu sitta pilpa peal (ülemäärase lahkusega suhtumisest); Pasa ais latsis, varssi akkab sjõtta sadõma (knk) Pasahais on platsis, varsti hakkab sitta sadama (öeldi kellegi hääletu pussutamise puhul); Kästi kaduda nao sjõtt ihust (knk) Kästi kaduda nagu sitt ihust (kiiresti ja lõplikult) || sjõtalõ, sjõtal, sjõtalt sitale, sital, sitalt (asjalkäimise kohta)Tulõd ikka ühekorra sjõtalt ää kua või Kas tuled juba ükskord sitalt ära ka. Vrd pask

soe <soja ~ sooja ~ suoja, .sooja ~ .suoja; keskv soem> soeKäües akkab soe Käies hakkab soe; Päävä puõlõ lähäb jõlm soemaks Keskpäevaks läheb ilm soojemaks; Sui madalass veess paelu soem kui sügäväs Suvel on madalas vees palju soojem kui sügavas; Võtab igistama sojaga Võtab higistama soojaga; Odraleib soojõn aitab kua, aga külmen muedu kui puru Odraleib soojana kõlbab [süüa], aga külmana on muidu kuiv puru

.soendama <.soenda, .soenda> soojendamaSaona ahe suab põlõn, akka vett soendama Saunaahi saab köetud, hakka vett soojendama; Päe soendab naa paelu katust, et vesi juõsma akkab Päike soojendab niipalju katust, et vesi hakkab jooksma; Olimõ siäl suojas, soendasimõ tulõ iäres Olime seal soojas, soojendasime tule ääres

.suitsma <.suitsõ, suitsõ> suitsemaAhe viel vara kindi panna, tukid allõs suitsvad Ahju on veel vara kinni panna, tukid alles suitsevad; Kierä lambi taᵉht maha, akkab suitsma Keera lambi taht maha, hakkab suitsema; Nda vali, et vesi suitsis Nii vali, et vesi suitses (tugevast tormist)

särisemä <särisedä, särise> piltl kergelt lainetamaKui akkab tuult sündüma – vesi säriseb Kui hakkab tuult tegema – vesi hakkab kergelt lainetama

.süemine <.süemise, .süemist> söök, toit; söögikord, söömineKeväde akkab kõik süemine vähäks jäämä Kevadel hakkab kõike toitu väheks jääma; Sia lopota päräst süemist ristad ää Loputa sa pärast söömist sööginõud ära. Vrd süem

taᵉht <tahe, .tahti>
1. tahtLambi taᵉht lühüke, panõ jatk otsa Lambi taht on lühike, pane jätk otsa; Kierä lambi taᵉht maha, akkab suitsma Keera lambi taht maha, hakkab suitsema
2. vaier kliiverpoomi ja mastitengi vahel kliiver- ja fokkpurje kinnitamiseksMia tõi ljõnnast uiõ tahe Ma tõin linnast uue vaieri

tekk1 <teki, .tekki> tekkVõta kaks tekki piäle, muedu akkab külm Võta kaks tekki peale, muidu hakkab külm; Süestä sängüle tekk üle Viska tekk voodile peale; Taota obosõlõ tekk üle Viska hobusele tekk peale

.tiädmä <tiädä, tiä>
1. teadma; tuttav olema; oskamaTeese päävä oli kõikõl tiädä Teisel päeval oli [uudis] kõikidel teada; Ju sia ise tiäd, mis sä tied Ju sa ise tead, mis sa teed; Ljõnnalapsõd tahtsid tiädä, sasja sioksõ kastiga tehässe Linnalapsed tahtsid teada, mida sellise kastiga tehakse; Põlõ tiädn korda kartagi Ei osanud üldse kartagi || .tiädmätä teadvusetaSiis oli tiädmätä jäen ning oksõndan Siis oli teadvuse kaotanud ja oksendanud
2. tiä kahtlust väljendavates ühenditesMine sa neid luõmu tiä, esimest päävä välles allõs Mine sa neid loomi tea, alles esimest päeva väljas (karjamaal); Tiä sii kedägi minekud ehti, ju akkab sadõma jälle Tea siin minekut sättida midagi, ju hakkab jälle sadama

.tormama <tormata, .torma> tormamaKui vähä tuulõ õhka sünnib, siis laenõ lahti, akkab tormama Kui tekib natuke tuult, siis on laine lahti, hakkab tormama

turval <.turbla, turvalt; mitm om turvaldõ ~ .turblatõ> rohukamara tükk, mätasPõld turblu täüde, terve päävä sai puista Põld on mättaid täis, terve päeva sai puistata || nlj häbemekarvadTüdrikul juba turvalt küll Tüdrukul on juba mätast küll (hakkab täiskasvanuks saama). Vrd mätäs

tuulõ|õhk <tuulõ|õha, tuulõ|.õhka> tuuleõhk, (tasakesi) liikuv õhkKui vähä tuulõ õhka sünnüb, siis laenõ lahti, akkab tormama Kui tekib natuke tuuleõhku, siis tekib lainetus, hakkab tormama. Vrd õhk

tuõᵉr <.tuõri, .tuõrid> tooberVesi akkab tuõriss loksma Vesi hakkab toobris loksuma; Aa tuõrilõ uus vjõts piäle Aja toobrile uus vits peale; Tõsta lehmäle süem tuõriga ede Tõsta lehmale söök toobriga ette; Sie tuõᵉr kuin See toober on kuivanud

.töinämä <töenätä, .töinä> töinama, nutmaJuba akkab jälle töinämä Juba hakkab jälle töinama; Sia'ka tahad jumala muedu töenätä Sa kohe tahad jumala muidu töinata

tüe <tüe, tüed> tööLaupa õhta lõpõtassõ tüe aeksast ää Laupäeva õhtul lõpetatakse töö aegsasti; Rihe ette tahmanõ tüe Rehepeks on väga tahmane töö; Akkab uut tüed alustama Hakkab uut tööd alustama; Õhta tulad kõik tüest koo Õhtul tulevad kõik töölt koju; Kui tüese tahad minnä, piäd mõnõstast omalõ lapsõoidaja oᵉtsma Kui tööle tahad minna, pead kuskilt endale lapsehoidja otsima

vahar <.vahtra, vahart> van vaher (Acer) ▪ Sügüse lähtväd vahtralehed jõlusass punasõss Sügisel lähevad vahtralehed ilusaks punaseks; Keväde varakult akkab vahar mahla juõsma Varakevadel hakkab vaher mahla jooksma

vaid vaitOlõnd juᵉhm vaid Ole nüüd, juhmakas, vait; Ei põlõ terä aega vaid, juba akkab jälle rüekmä Ei ole natukestki aega vait, juba hakkab jälle röökima

valk <valgu, .valku> van välkJuba lei valku, varssi akkab müristämä Juba lõi välku, varsti hakkab müristama; Nagu valku eitis taeva piäle Nagu välku heitis taeva peale || piltl häda, vaevSelle jõlmaga sai allõs valku näha Selle ilmaga sai alles vaeva näha; Suab sii mere piäl valku nähä küll, põlõ iädüst ühti Siin merel saab vaeva näha küll, pole headust ühtigi; Kõik valgud ond jõlmas nähtüd, laeva kahjud ning maja kahjud Kõik hädad on ilmas nähtud, laeva kahjud ja maja kahjud

varras <.varda, varrast>
1. varras, pulkAa räämed varda ning panõ suitsu Aja räimed vardasse ja pane suitsu; Räämed juba vardas Räimed on juba vardasse aetud || kudumisvarrasKihnu naenõ kuõb tie piäl käües kua vardu Kihnu naine koob varrastel ka tee peal käies; Ann ette tulinõ vardu kuduma Ann on väga kiire varrastel kuduja
2. mitmete esemete osaRooli varras piäb kandiline olõma, muedu akkab võllis kiermä Roolivarras peab kandiline olema, muidu hakkab võlli sees keerama; Äe varras ond kõvõr Äkkevarras on kõver

.vastama <vastata, .vasta>
1. vastamaMia ei mõestass sioksõ küsümise piäle kedägid vastata Ma ei osanud sellisele küsimisele midagi vastata
2. narmendama (sõrmeküünte juures nahakiudest)Vihka sjõdudõs akkavad sõrmõd vastama Vihke sidudes hakkab sõrmenahk narmendama; Miol sioksõd rambad sõrmõd, et õuni võttõs akkavad otsõ vastama Mul on sellised viletsad sõrmed, et kartuleid võttes hakkab nahk küünte ümbert narmendama

vihe <vihedä, vihedäd> vihe, lõikav, kõleEtte vihe tuul tänä, üsä koᵉntõst puhub läbi Väga vihe tuul on täna, puhub kohe kontidest läbi; Jakiga akkab vihedä tuulõ käe külm Jaki väel hakkab lõikava tuule käes külm || külm tuul (kevadel pärast pääsukeste saabumist)Piästliku vihedäd tänäve allõs tulõmata Pääsukeste toodud külmad tuuled on tänavu alles olemata

vihm|kaᵉss <vihm|kassi, vihm|.kassi> vihmakass, peoleo (Oriolus oriolus) ▪ Vihmkaᵉss vilistäb, varssi akkab sadõma Vihmakass vilistab, varsti hakkab sadama; Peoleo, peoleo, kas Tiit teol? Teol, teol, laolab vihmkaᵉss Peoleo, peoleo, kas Tiit on teol? Teol, teol, laulab vihmakass

.viitma2 <.viita, viida> viitama, viltu kiskuma, virramaMäest alla sõitõs akkab regi ljõbõda tiegä viitma Mäest alla sõites hakkab regi libeda teega viitama

vilistämä <vilistä, vilistä> vilistamaVihmkaᵉss vilistäb, varssi akkab sadõma Vihmakass vilistab, varsti hakkab sadama; Kui kjõmpus ollõ, siis vilistäte teisi omalõ abi Kui ta kimpus on, siis ta vilistavat teisi endale appi (muistendis ussikuningast)

villitämä <villitä, villitä> mullitama (keemisel), mulinal keemaVesi akkab paass villitämä Vesi hakkab pajas mullitama

ving <vingu, .vingu> ving; haisSie ving tieb silmäd kjõbõdaks ning aab läkästämä See ving teeb silmad kibedaks ja ajab läkastama; Tuas vingu, piä akkab valutama Toas on vingu, pea hakkab valutama

.vjõlkma <.vjõlku, vjõlgu> vilkumaSilme ies vjõlkus puagi tuli Silme ees vilkus paagi (majaka) tuli; Uata, kas puagi tuli akkab vjõlkma Vaata, kas majakatuli hakkab vilkuma

väel väel, teatud riietusese seljas või jalasJaki väel akkab vihedä tuulõ käe külm Jaki väel hakkab lõikava tuule käes külm; Nad kargan pesu väel aknast vällä Nad olid karanud pesu väel aknast välja (põgenemisest öösel)

vähä
1. määrs vähe; pisut; natukeLuõmibusi kasvab Kihnus vähä Ploomipuid kasvab Kihnus vähe; Panõmõ nied õmbuõonad iseäränis, nied seisväd vähä aega Paneme need õunad eraldi, need seisavad vähe aega (need kaua ei seisa)
2. nimis väheneKeväde akkab kõik süemine vähäks jäämä Kevadel hakkab kogu söögikraam väheks jääma (lõpukorrale jõudma)

väljä|lae <väljä|laeva, väljä|.laeva> van noodalaev, millega käidi ka talvisel hülgepüügil, hülgepüügilaevMeite väljälae akkab juba ää lõpma Meie hülgepüügilaev hakkab juba ära lõppema (vanaks jääma); Meite väljälaeva ei põlõ Ruhnu all nähtüd Meie hülgepüügilaeva ei ole Ruhnu all nähtud. Vrd mua|lae; nuõda|lae

.västlik <.västliku, väst.likku> västrik (Motacilla) ▪ Kui västlik välles ond, akkab iä merest kaduma Kui västrik on välja ilmunud, hakkab jää merest kaduma

õis|vesi <õis|vee, õis|vett> õisvesi, haava- või villieritisSalakoi ond üks kuri nuhtlus, lähäb kjõbõdass ning akkab õisvett vällä aama Sammaspool on üks kuri nuhtlus, läheb kibedaks ja hakkab õisvett välja ajama

.õnduma <.õndu, .õndu> van kiratsemaSie koht akkab õnduma See talu hakkab kiratsema (öeldakse, kui talus hakkavad loomad surema ja muud õnnetused juhtuvad)


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur