[KES] Kihnu sõnaraamat

eit <eede, .eite> vanaema; vanem naine (emana, abikaasana) ▪ Eit keträs terve kuõndla takku õhtaga ää Vanaema keträs terve takukoondla õhtuga ära; Eit sõtkub leibä Vanaema sõtkub leiba; Mede eit läks tänä maesõmalõ aganu oᵉtsma Meie ema läks täna mandrile aganaid otsima. Vt mamma; vana|emä