[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit

Eedi <Eedi, Eedit> Eduard

eeru <eeru, eerut> uus euroKui eerusi tasku täüs, siis põlõ ädä kedägi Kui tasku on eurosid täis, siis pole häda midagi

emmik <emmiku, emmikud>
1. lastek nimetissõrmEsimene sõᵉrm ollõ emmik Esimene sõrm olevat emmik. Vrd immike
2. suurest varbast järgmine varvasKui emmik ond pitkem kui essik, siis naenõ vaalitsõb miest Kui teine varvas on pikem kui suurvarvas, siis naine valitseb mehe üle (abielus, peres)

Eriku <Erikulõ, Erikul> talu Lemsi külas

essik <essiku, essikud>
1. lastek pöialPeiäl ollõ essik Pöial olevat essik. Vt issik
2. lastek suur varvasKui emmik ond pitkem kui essik, siis naenõ vaalitsõb miest Kui teine varvas on pikem kui suur varvas, siis naine valitseb mehe üle (abielus, peres)

igerik <igeriku, ige.rikku> vilets, kidurIgerik puu kasuma, ei taha egä taha kasva Kidur puu kasvama, ei taha ega taha kasvada

kirik <kiriku, kirikud>
1. kirikuhooneKiriku taga põllal kasvab tänäve iä rugi Kiriku taga põllul kasvab tänavu hea rukis; Mies lähäb kiriku, vällä ei sua (mõistatus) Mees läheb kirikusse, välja enam ei saa (= kala läheb võrku)
2. jumalateenistusPühäbä pidi kirik olõma Pühapäeval pidi jumalateenistus olema; Päräst kirikud pakuti vadõritõlõ seüä Pärast jumalateenistust pakuti vaderitele süüa

meri <mere, merd> meriKui Pärnü jõgi maha tulõb, siis üheksä päävä päräst lähäb mere iä kua Kui Pärnu jõel on jääminek, siis üheksa päeva pärast läheb ka merejää; Paksu uõga näe'mte mere piäl kusagilõ minnä Paksu uduga ei näe merel mitte kusagile minna; Merest aab paksu pilve üles, varssi tulõb sadu Merelt ajab paksu pilve üles, varsti tuleb sadu (pilv tuleb vesikaarest) || mere, meres, merest kalapüügile, -püügil, -püügiltMehed läksid mere Mehed läksid kalapüügile; Tämä käüb allõs meres Ta käib veel kalapüügil; Käüväd randõs vastõs, kui mehed merest tulad Käivad rannas vastas, kui mehed kalapüügilt tulevad

Riia meri <Riia merele, Riia merel> Liivi laht

veri <vere, verd>
1. veriVere oja oli tie piäl Vereoja oli tee peal; Angõrju tehes käed umbsõd veregä Angerjaid puhastades on käed verega koos; Ljõnd lennäb üle mere, tiivad tjõlkvad verd (mõistatus) Lind lendab üle mere, tiivad tilguvad verd (= paat)
2. piltl (väljendites)Miolõ lei veresse, et iäd asja ei põlõ Mul läks hinge, et head asja ei ole; Miol oli nagu veress, et sedäsi lähäb Mul oli nagu veres, et nii läheb

vessik <vessiku, vessikud>, vesik <vesiku, vesikud> sõtkas (Bucephala clangula) ▪ Vessikud ei tie iält, kui lendväd, siis kudistavad Sõtkad ei tee häält, kui lendavad, siis nad kudistavad; Poesid olid rannast sulil vessiku käde suan Poisid olid rannast sulil sõtka kätte saanud

üebik <üebiku, üebikud> ööbik (Luscinia luscinia) ▪ Üebik käüb kua Kihnust läbi, aga sii vist ei pesitle Ööbik käib ka Kihnust läbi, aga siin vist ei pesitse; Ai-ai kui jõlusast üebikud laulvad! Oi kui ilusasti ööbikud laulavad!


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur