[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit

arbitama <arbita, abita> van korda ajama, korraldama, parandamaMajasi arbitama Maju parandama (remontima)

jamama <jamada, jama> loba ajama, loramaSie põlõ kellegi jutt, akkad muedu jamama See pole mingi jutt, hakkad muidu lorama

.jaurama <jaurata, .jaura> lärmama; joru ajama; jagelemaKõrsimehe amõt põlõ kedägid, ikka jaura juõdikutõga Kõrtsimehe amet pole kiita amet, muudkui jaura joodikutega; Egä päe jauravad puõlõ üeni Iga päev jauravad poole ööni

.joᵉnma <.jonni, jonni> jonnima; kiusu ajama; oma kangust näitamaMaᵉnn kolõ kangõ joᵉnma Mann on kole kange kiusu ajama

kargutama1 <karguta, karguta> taga ajama; tööle sundimaMia'ss piä sjõnd ikka kargutama, tie'nd ise kua mõnda Kas siis mina pean sind taga ajama, tee nüüd ise ka midagi (ilma sundimiseta)

keterdämä <keterdä, keterdä> tühja juttu ajama; laterdamaMis'sä sii keterdäd muedu Mis sa siin tühja laterdad

.kiärmä2 <.kiäri, kiäri>
1. käärima, üles või alla keeramaPüksid olid üle põlvõtõ kiäritud Püksid olid üle põlve kääritud
2. käärima, lõimelõnga käärpuudele ajamaMamma keträs vjõllu ning kiäris Ema ketras villa ja kääris [lõngu]

lahutama <lahuta, lahuta>
1. (abielu) lahutamaLahutõt mies Lahutatud mees
2. lahku ajamaJuusi lahutama Sassis juukseid kammima

.lasma <.laska, lasõ>
1. lubama, võimaldamaKindla mielegä mies ei lasõ ennäst narri Kindla meelega mees ei lase ennast narrida; Lasõ mia kua siia pengi otsa piäle jõstma Lase mind ka siia pingiotsa peale istuma; Lasõ vesi ruandass olla Las vesi seista puuämbris ||Vana Tiiu siokõ kõrõ, et lasõ aga olla Vana Tiiu on selline kõre, et lase aga olla || .järge .lasma järele, lõdvemaks andmaLasõ ankru ketti viel järge, muedu akkab lainõga tõmbama Anna ankruketti veel järele, muidu hakkab lainega tõmbama (lahti rebima) || .lahti .lasma vabastama; vallandamaJaki uõdõr kjõsub, piäb alt lahti lasma Jaki vooder kisub, peab alt lahti laskma (järele andma); Kui sia ei mõesta tüed tehä, võidassõ sjõnd lahti laska Kui sa ei oska tööd teha, võidakse sind vallandada || maha .lasma langetama, maha võtmaMetses lasti mänd raginal maha Metsas võeti mänd raginal maha || .sisse .lasma merre laskmaVõrgud sisse lastud Võrgud on merre lastud; Juba akatassõ nuõta sisse lasma Juba hakatakse noota sisse laskma; Kiriku kellä elisteti kui meie ankrut sisse lassimõ Kirikukella helistati [just siis], kui me ankrut sisse lasksime (ankrusse jäime)
2. korraldama; hoolitsema, et midagi tehtaksTaris laska sindrisi suagi Tarvis sindleid saagida lasta
3. (kuhugi) ajama, panemaEit laskis leibu ahju Vanaema pani leibu ahju; Puati ei või valamatõssõ laska, valab täüde Paati ei või murdlainetesse lasta, laine lööb vett täis
4. valama, voolata laskmaLasõ puᵉnsust kangõd õlut pangi Lase kanget õlu ankrust ämbrisse; Suᵉpp paelu vedel, taris jahu viel piäle laska Supp on liiga vedel, tarvis jahu veel peale valada
5. (hooga) liikumaLapsõpõlvõs läksi liugu lasma põlvõtõ piäl Lapsepõlves läksin kord põlvede peal liugu laskma
6. tulistamaPüss lüeb laskõs tahakohe Püss lööb lastes tagasi; Maesõma metsess suab tetri laska Mandri metsades saab tetri lasta

lobisõma <lobisõda, lobisõ> lobisema, tühja juttu ajamaÄä lobisõg süemä aegõs Ära lobise söögi ajal

panõma <.panna, panõ>
1. panema, asetamaKui kiriku lähäd, tulõb küünäl kua panna Kui kirikusse lähed, tuleb küünal ka panna; Muarjapäe pannõ varõs esimese pesä palgi paegalõ Maarjapäeval paneb vares esimese pesapalgi paika; Võtkõ siis paramad vihud katusõ jaoks vällä ning pangõ kõrva Võtke siis paremad [rukki]vihud katuse jaoks välja ja pange kõrvale; Naa kui ahe kuumass sai, pandi akõ ede ning akati saunõs käümä Nii kui ahi kuumaks sai, pandi [suitsusaunale] aken ette ja hakati saunas käima (mindi sauna); Latid pannassõ ümber ning akkab plangutaminõ Latid pannakse ümber ja algab plangutamine (laeva ehitamisel) || .kindi panõma sulgema; (loomi) lauta ajamaPanõ ruttu uks kindi, tuba lähäb muedu külmäss Pane ruttu uks kinni, muidu läheb tuba külmaks; Ma lähä aita luõmad kindi panna Ma lähen aitan loomad lauta ajada || üles panõma üles seadma, püstitamaEmä pannassõ kõegõ ennemä üles, siis tävid ning siis pannassõ plaani kuarõd Emapuu pannakse kõige enne püsti, siis täävid ja siis pannakse plaanikaared || .ümber panõma van tõlkimaPanõ sie esti kiele ümber Tõlgi see eesti keelde
2. midagi alustama, hakatamaAᵉtt tõi jõlusi alga ning pani tulõ ahju Vanaisa tõi ilusaid halge ja pani tule ahju
3. kuhugi liikumaÜsä otsõ pani vädämä kua, naakui meiti nägi Aga kohe lasi jalga ka, niikui meid nägi; Viisime lapsõd koo magama ning ise panimõ tahakohe pidulõ Viisime lapsed koju magama ja ise põrutasime tagasi peole; Poestel oli vasta suid kõegõ suurõma jaᵉht, kui sai, oma purjulaevad kaindlas, randa panna Poistel oli vastu suve kõige suurem lõbu, kui sai, oma purjelaevad kaenlas, randa minna

.possama <possata, .possa> tossama, suitsu välja ajama

.prikkama <prikata, .prikka> prikkama, paati ahtrist ühe aeru abil edasi ajamaIse juba suur poiss, aga mõestagid viel prikata Ise juba suur poiss, aga ei oska veel prikatagi

tossotama <tossota, tossota> tossutama, suitsu välja ajama; piltl suitsetamaIkka tossotab suetsõta Ikka tossutab suitsetada

.tuõksõ om <os tuõst> tulus, tuletegemisvahendidTuõksõga püüti, sedäsi tulõga, raud pannassõ puati püstü, tuli põlõs rava piäl, näütäs mere põhja valgõd Tulusega püüti, niiviisi tulega, raud pannakse paati püsti, tuli põles raua peal, näitas merepõhja valgust (ahinguga püüdes) || .tuõksõl tulusel, tulusepüügilTuõksõl käümä Tulusel käima || .tuõksõ raud tuluseraud (öisel kalapüügil kasutati tuleasemena) || tuõst .aama tulust ajama, öösel tulusel käima. Vrd .aatlõma

.vaotama <.vaota, .vaota>
1. vajutamaLjõnadõlõ tulõb kivid piäle panna, et põhja vaotab Linadele tuleb kivid peale panna, et põhja vajutab [linaleos]; Kaks korda vaotas nda kiilu, et puõlteist jalga oli ruumi auk vee all Kaks korda vajutas nii külili, et poolteist jalga oli lastiruumi auk vee all; Vaotas siäl parda vee alla lainõga Vajutas seal lainega parda vee alla; Mõnõ päävä paod lahtimini, mõnõ päävä vaotab meri kogo nad ise Mõnel päeval on [jää]praod rohkem lahti, mõnel päeval vajutab meri nad ise kokku
2. täis toppima, täis ajamaVõrgud vaotas terven räimi täis Võrgud ajas räimi täiesti täis; Oni vaotan lastõl taskud poᵉnksa täüs Onu oli toppinud lastel taskud kompvekke täis
3. (kiiresti, hooga) minemaKussõ sioksõ aamaga vaotatõ? Kuhu te nii kiiresti lähete?; Lae vaotas sedäsi edekohe et Laev läks kiiresti edasi

viha <viha ~ vihada, viha ~ vihadad; keskv vihadam>
1. nimis viha, äge pahameel; sallimatusKäriseb viha tävegä nagu kadakas Särtsub vihasena nagu [põlev] kadakas || vihal olõma vihane olemaOli nda vihal, et sülje puru käüs suust vällä, kui seletäs Oli nii vihane, et sülge lendas suust välja, kui seletas || vihalõ .suama vihastamaMede nuõrõd said vihalõ ning läksid ise leibä Meie noored vihastasid ja läksid ise leiba || vihalõ tegemä vihale ajamaTõrgõs laps tieb vihalõ Tõrges laps ajab vihale (teeb viha)
2. omds viha, kibeÕlut ond siis iä, kui parajutõ viha maiku tunda ond Õlu on siis hea, kui parajalt viha maitset tunda on; Miestele piäb vihadamad viina andma Meestele peab kibedamat viina andma
3. nimis viha, mädanikÜhtegi ammustust ei toheks süelütä, küüneviha lähäb sisse Ühtegi hammustust ei tohiks kratsida, küüneviha läheb sisse; Vjõltsõ viha läks uavassõ Villase viha läks haavasse


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur