[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 22 artiklit

ala|.iäline <ala|.iälise, ala|.iälist> alaealine; lapsAlaiälist ei lastass pidulõ Alaealist ei lubatud peole; Esti Vabadussõjasõ tedä ei võetass – oli kaks alaiälist last Eesti Vabadussõtta teda ei võetud, tal oli kaks alaealist last

.arvama <arvata, .arva>
1. arvama; mõtlema; oletamaÕhta võib aenult arvata, miokõ jõlm umiku välles ond Õhtul võib ainult arvata, milline ilm hommikul väljas on; Mia arvasi sio sepäpaas taguvad Ma mõtlesin, et sa taod sepikojas; Vädäs mütsü silme piäle ning arvas, et tedä tundagid Vedas mütsi silmile ja arvas, et teda ära ei tuntagi
2. (millekski) pidama, tunnistamaJu nuiamies näin põlvõnukki, arvan selle ülge piä olad ning vjõrutan nuiaga Ju siis nuiamees näinud põlvenukki, pidanud seda hülge peaks ja virutanud nuiaga (hülgepüügil); Selle suiks oli mia parajaks poesiks arvatud, kis luõmõga õigõks suab Selleks suveks oli mind sobivaks poisiks tunnistatud, kes [karjas] loomadega hakkama saab

.juurõ
1. määrs kaasa; lisaksKäsn teese vanagu neljäbä õhta jälle tulla, et üksi tullõ, mitte teisi juurõ võttõ enäm Käskinud teda järgmise vanakuu neljapäeva õhtul uuesti tulla, aga tulla üksi, mitte enam teisi kaasa võtta; Mualõ minnes tehti eenä tuuta oostõlõ juurõ võtta Maale minnes tehti heinatuuste hobuste jaoks kaasa võtta; Kas saia juurõ suab? Kas saia juurde saab [võtta]?; Siep tahab uiõst ää sulata ning kivi juurõ panna Seep tuleb uuesti üles sulatada ja seebikivi [sinna veel] juurde panna
2. tagas juurdeLapsed, tulgõ mio juurõ Lapsed, tulge minu juurde; Praam sõedab suurõ sjõlla juurõ Praam sõidab suure [sadama]silla juurde; Lastõl oli õhta leväkoti juurõ kua asja, kui lõunast liha ning leibä järge oli jäen Lastel oli õhtul ka leivakoti juurde asja, kui lõunast oli liha ja leiba järele jäänud

kahtlustama <kahtlusta, kahtlusta> uus kahtlustamaÕpõtaja kahtlustas, et poesid kirjutasid arjutusõ tüdrikäte piält maha Õpetaja kahtlustas, et poisid kirjutasid harjutuse tüdrukute pealt maha; Tedä mõestass mitte üks kahtlusta Teda ei osanud mitte keegi kahtlustada

kaiut <kaiuti, kaiutid> kajut; (pealt) kaetud ruum paadisSiis tehäkse piälmine värk, kaiutid ja mis siäl tehä ond Siis tehakse [laeva] pealmine osa, kajutid ja mis [kõik] seal teha on; Teesed kutsn küll kaiuti lae piäle, aga vana ei põlõ läin Teised kutsunud [teda] küll kajuti lae peale, aga vanamees pole läinud

karistama <karista, karista> karistama, nuhtlemaMiks mitte karista oma last? Miks sa oma last ei karista?; Tedä karistata'mtõ Teda ei karistata (üldse)

karistus <karistusõ, karistust> karistus; van ihunuhtlusSie tahab karistust suaja Teda tuleb karistada (õpetuseks)

kusagi ~ kusagilõ (mitte) kusagile, kuskilePaksu uõga näe'mte mere piäl kusagilõ minnä Paksu uduga ei näe merel mitte kusagile minna; Mitte kusagilõ põlõ lehmä panna, muutku piä paela otsõs Mitte kuskile pole lehma panna, muudkui pea teda köie otsas; Läpätet vili sünnü'mte kusagilõ Kopitanud vili ei kõlba mitte kuhugi

loha lohisedes, loha; (järel) vedades, lohistadesKalamies tõmbab talvõd läbi mere piäl kõlk loha taga Kalamees rassib talved läbi mere peal, kelk lohinal järel; Viirel tiib loha, ei sua lentüd Tiir veab tiiba järel, ei saa lennata; Lehmä magu juõsis loha Lehma magu jooksis loha (kõhukast lehmast); Kaks miest ei jõvass kindi oeda, nied võttis loha taha Kaks meest ei jõudnud teda kinni hoida, neid lohistas ta enda järel

.luõtma <.luõta, luõda> lootma; soovima, ootamaInime luõdab ikka paramad Inimene loodab ikka paremat; Liisi luõtis ikka sioksi parami poissa, nüüd taha tedä enäm kiegid Liisi ootas ikka selliseid paremaid poisse, nüüd ei taha teda enam keegi; Nämäd jäid meitesse luõtma Nad jäid meie peale lootma || ootavalt vaatamaLehm luõdab alõda silmägä, tahab seüä Lehm vaatab haleda silmaga, tahab süüa

mere|vaᵉht <mere|vahe, mere|.vahti> van piirivalvurMerevahed luusvad randõs Piirivalvurid luusivad rannas; Tämä ollõ mjõtu korda merevaᵉhtõ käest kohota suan Teda olevat piirivalvurid mitu korda ehmatanud

njagu <njao, njagu>
1. näguMia vädäsi käksägä vasta njagu Mina lõin käksiga [hülgele] vastu nägu; Mia mäletä tedä küll, njagu üsä mieles Ma mäletan teda küll, ta nägu on [mul] hästi meeles; Vanadõ miestel njaod abõnõs Vanadel meestel on nägu habeme sees; Mio iest ond mustlasõd kõik ühte njagu Mu meelest on mustlased kõik ühte nägu || piltl väljanägemineNülitüd sial põlõ kellegi njagu Nülitud seal pole [enam] mingit nägu
2. näoilmeTieb sioksõ njao pähä nao tiäks kedägi Teeb sellise näo pähe, nagu teaks midagi
3. maskKadrid olid kõik sioksõs riides, et njaod, njaokattõd olid ies ning Kadrid olid kõik niimoodi riides, et maskid, näokatted olid ees ja

paᵉkk2 <paki, .pakki> pakk, laevateki eesmine osaMies seisis laevõs ies paki piäl, et kõik rahvas nägäd Mees seisis laevas ees pakil, et kõik rahvas teda näeks; Nämäd kjõssid oma liivrid pakki, meie luhvasime üles Nemad kiskusid oma kliivrid pakile, meie tõmbasime üles

param1 keskv omds <parama, paramad>
1. paremMiol viel param mõtõ Mul on veel parem mõte; Liisi luõtis ikka sioksi parami poissa, nüüd taha tedä enäm kiegid Liisi lootis [saada] ikka selliseid paremaid kavalere, nüüd ei taha teda enam keegi; Küll jõlm jäeb paramaks Küll läheb ilm paremaks; Õuõs olõks paelu muud paramadki tehä Õues oleks muud, palju parematki teha; Nälg ollõ kõegõ param kokk (vns) Nälg on kõige parem kokk
2. parempoolneKumbast tahad, paramast või vasakust? Kummast [käest] tahad, kas paremast või vasakust?; Parama käägä katsn kjõrt lõhku, vassakuga oidn iäst kindi Parema käega üritanud jääkirmet lõhkuda, vasakuga hoidnud jääst kinni; Lähme paramalõ puõlõ Lähme paremale poole

paᵉrv <parvõ, .parvõ> parv, kariVarõstõ paᵉrv lendis põllalõ Vareseparv lendas põllule || .parvõs hulgakesiParvõs olid kallal, üsä kahju oli teist uata Parves olid kallal, päris kahju oli teda vaadata. Vrd ljõnnu|pari; pari

poiss <poesi, .poissi>
1. poiss(laps)Poesid olid lava piäl rivis nao orõliviled Poisid olid laval rivis nagu oreliviled; Üks poiss tuli miolõ vasta Üks poiss tuli mulle vastu
2. noormees; kavalerLiisi luõtis ikka sioksi parami poissa, nüüd taha tedä enäm kiegid Liisi lootis [saada] ikka selliseid paremaid kavalere, kuid nüüd ei taha teda enam keegi
3. õpipoiss, kellegi käealuneRoolivahtis kokapoiss olõma ei piäss Roolivahis kokapoiss olema ei pidanud || (imestushüüatuses)Oh sa poiss miokõ pähklä kõrin siis käüs Oh sa poiss, milline pähklikõrin siis käis (kui jõulupõhkudest otsiti pähkleid)

.rummama <rummata, .rumma>
1. rühmama, rahmeldamaVõrkus rumman kuri ning väle mustu Võrgus oli rahmeldanud kuri ja väle viigerhüljes
2. keerutama; kiigutamaEi tiä mis sie laps tahab, et nda paelu rüegib – egä üese rummatassõ kätkügä Ei tea, mis see laps tahab, et ta nii palju röögib – igal öösel kiigutatakse teda kätkis

sõedutama <sõeduta, sõeduta> sõidutamaSõpõr tuli külä, mia piäb tedä natukõ ümberkaodu sõedutama Sõber tuli külla, ma pean teda natuke ringi sõidutama; Obo sõedutab meiti Hobune sõidutab meid

.sõimama <sõemata, .sõima> sõimamaMia sai vanamehe käest sõemata Ma sain vanamehe käest sõimata; Teese kohta ei tohe toᵉhm üelda egä ahviks sõemata Teise kohta ei tohi loll öelda ega teda ahviks sõimata

tõsinõ <tõsisõ, tõsist> tõsineVanadusõs ükski tõsisõm ädä tedä ei kjõmbutass Vanaduses ükski tõsisem häda teda ei kimbutanud; Siokõ lõhvõrdi ju suab ühte tõsist juttu riägitüd! Selline lõhverdis saab nüüd mingit tõsist juttu räägitud!

.uasta <.uasta, .uastad> van aastaMjõtmõd uastad nägemätä Pole [teda] mitmel aastal näinud. Vrd .aasta

vanadus <vanadusõ, vanadust> vanadus; vanusVanadusõs ükski tõsisõm ädä tedä ei kjõmbutass Vanaduses ei kimbutanud teda ükski tõsisem häda; Kui paelu tal vanadust ond Kui palju tal vanust on


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur