[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 29 artiklit

enäm
1. rohkem, enamSedä enäm suad, sedä enäm tahad Mida enam saad, seda rohkem tahad
2. (hrl eitavas lauses) üldse, rohkem (mitte); praegu; edaspidiSiokõst sitsiriiet enäm ei tehtä Sellist sitsiriiet enam ei tehta (tänapäeval); Mia enäm küll sioksõ jõlmaga ülemere ei lähä Mina enam küll sihukese ilmaga üle mere ei lähe; Mio silmä alla’mtõ enäm tulg! Minu silma alla ära rohkem tule!; Miä enäm talõ abi ei lähä Mina talle rohkem appi ei lähe

et
1. sidesõnaKao poᵉst üsa mädä, piäb tued ümber panõma, et'mte maha saa Kaevupost päris mäda, peab toed ümber panema, et see ümber ei kukuks; Mio miel lähäb nda alõdas, et suagid riägitud Mu meel läheb nii haledaks, et ei saagi räägitudki; Nda märg, et üsä nõriseb Nii märg [nahk], et [higi] üsna niriseb
2. (mõnd lauseliiget) rõhutav sõnaEt aga jõudsi viel praami piäle Et jõudsin vaevu veel praami peale; Et lasõ kui tahad! Et eks sa lase siis, kui tahad!; Vana Tiiu siokõ kõrõ, et lasõ aga olla Vana Tiiu on selline keelekandja, et lase aga olla; Mio kondid akkasid sedäsi värisemä et Mu kondid hakkasid niimoodi värisema, et (oh sa mu meie)

jalg <jala, .jalga, seesü .jalgõs ~ jalass>
1. inimese või looma jalgAnnõl nda piiniksed jala siäred nagu piibu orgid Annel nii peenikesed jalasääred nagu piibuorgid; Kui vassaku jalaga umiku sängüst vällä astud, siis terve päävä saᵉnt õᵉnn Kui hommikul vasaku jalaga voodist välja astud, siis on terve päev halb õnn; Jalass jõrmus valu, piäb arsti juurõ minemä Jalas hirmus valu, peab arsti juurde minema; Lapsõd juõsvad sui läbi palju jalu Lapsed jooksevad suvi läbi paljajalu || .jalga jalga (rõivastusest)Pastlu tahad kua jalga vä? Kas tahad pastlaid ka jalga? || .jalgõs jalas (rõivastusest)Kört ond selges ning sukad jalgõs Seelik on seljas ja sukad jalas || piltlMia sai omalõ äiä varandusõga jalad alla Ma sain äia varandusega jalad alla (paremale elujärjele); Suur esimene liiver allõs laevalõ jalad alla tieb Suur esimene kliiver teeb alles laevale jalad alla (paneb kiiresti liikuma)
2. esemete osa, tugiTuõli jalg oli ää lagun Tooli jalg oli ära lagunenud; Riheahju iäres seesäb puust levälõemõ, kolm jalga all, kuaᵉs piäl Reheahju ääres seisab puust leivaastja, kolm jalga all, kaas peal; Rooli jalg Roolijalg (raudtoed rooliseadistele tekil)
3. endisaegne pikkusmõõt (12 tolli, u 30 cm)Masti iärest õmmõldassõ purjud kummi kahekümne neljä jala piält kaheksa tolli alt Masti äärest õmmeldakse purjed kummi kahekümne nelja jala kõrguselt ja kaheksa tolli laiuselt; Kaks korda vaotas nda kiilu, et puõlteist jalga oli ruumi auk vee all Kaks korda vajutas [laeva] nõnda külje peale, et lastiruumi auk oli poolteist jalga vee all

jumala|muedu
1. päris ilma tasuta; väga odavaltÄä nokotag selle tühjä asja kallal jumala muedu Ära selle tühja asja kallal jumalamuidu jokuta
2. asjatult; ilmaaeguSia'ka tahad jumala muedu töenätä Sa tahad ikka ilmaaegu töinata (nutuks pole põhjust)

järg <järje, .järge> (töö)järg; seisukord; (järje)kordKaugõl järjegä olõtõ? Kaugel te [oma] järjega olete?; Mihkel jõvab juba külüdes järjegä ruavi iäre Mihkel jõuab külvates järjega juba kraavi äärde; Mine viel järjegä Mine veel [lugedes] järjega edasi (loe arve järjest edasi) || järje .piäle panõma algust tegemaMia panõ kapõta järje piäle küll, kui kududa tahad Ma teen sulle sokialustuse valmis küll, kui kududa tahad

karsas <.kartsa, karsast>
1. redelKussõ laodi luugi alt karsas kadun ond? Kuhu redel lakaluugi alt kadunud on? || nöörredel laevasTieme vanti kartsa kua, muedu igävene roinaminõ kui tahad masti minnä Teeme vanti redeli ka, muidu igavene ronimine, kui tahad masti minna
2. vankriredelRatastõ kartsad Vankriredelid; Ädäli sai muedu karsastõss tõua Ädalat sai harilikult vankriredelite vahel [koju] tuua
3. rõuguredelVilja kartsad Viljaredelid

.kiermä <kierdä, kierä>
1. keerama, suunda muutmaSiält tieristist tulõb vassakulõ kierdä Sealt teeristist tuleb vasakule keerata; Sie vana maja oli sii kiärä piäl, kus tie kieräb See vana maja oli siin käänaku peal, kus tee keerab; Terä aa päräst kieräb tie ää Natukese aja pärast keerab tee ära
2. ümber (telje) pöörama; asendit muutmaKui tahad tuari laska, tulõb naga natukõ kierdä Kui tahad taari lasta, tuleb natuke astjanaga keerata; Uata'nd, kieräb koᵉntõ piäl nlj Vaata nüüd, kus keerab kontide peal (vähkreb asemel); Kierä ennäst seliti Pööra end selili || .kindi ~ .perse .kiermä ära sööma või jooma, nahka panema

kummas <.kumba, kummast> kumbKummas teitest lehmä alla lähäb? Kumb teist lehma lüpsma läheb?; Kumba käde mia raha anna? Kumma kätte ma raha annan?; Kummast tahad, kas suurõmad või vähämäd? Kumba tahad, kas suuremat või väiksemat?; Kumbalõ suapad tõid, Timulõ või Mikile? Kummale sa saapad tõid, Timule või Mikile?

lakati <lakati, lakatid>
1. vankri keelikas, rattapaaride vahepuuKui pitki puid tahad rattalõ panna, siis piäb lakati lahti lasma ning rattad laialõ vädämä Kui pikki puid tahad vankrile panna, siis peab keelika lahti laskma ja rattad laiali vedama
2. rõukpakk, vankrikorvi aluspakkIge piäl ond lakati, kaks ratast vädäväd kogo, lakati piäb neid kindi Vankritelje peal on rõukpakk, kaks ratast veavad kokku, rõukpakk peab neid koos

lapsõ|.oidaja <lapsõ|.oidaja, lapsõ|.oidajad> uus lapsehoidjaKui tüese tahad minnä, piäd omalõ lapsõoidaja oᵉtsma Kui tahad tööle minna, pead endale lapsehoidja otsima

liperdi <liperdi, liperdid> lipakas, kergemeelne tüdrukSia kua tahad sioksõ liperdigä teste silmä all olla Sa ikka tahad sihukese lipakaga teiste silma all olla (end avalikult näidata)

.lonkama <longata, .lonka> lonkamaNikastasi jala ää, nüüd panõb lonkama Ma nikastasin jala ära, nüüd paneb lonkama ||Kui tahad, et maskõ terveks jäeb, siis lonka minemä Kui tahad, et silmnägu terveks jääb, siis mine minema

maᵉrk <margi, .marki>
1. kirjamarkÜks võera mua maᵉrk oli ümbriku piäl Üks välismaa mark oli ümbriku peal
2. kaubamark, tooteliikVõta siokõst marki, miokõst tahad Võta sellist marki, millist tahad (viina ostes)

.maskõ <.maskõ, .maskõd> mask, näokate; pejor näguKolõ torõdatõ maskõtõga olid pidul nuõrõd Väga toredate maskidega olid peol noored; Me võtsimõ maskõd piäst ää Me võtsime maskid eest ära; Kui tahad, et maskõ terveks jäeb, siis lonka minemä Kui tahad, et nägu terveks jääb, siis lonka minema (tee sääred)

mõni <mõnõ, .mõnda>
1. mõni, keegiMõni võib omalõ saunõs külmä vett kaela aada Mõni võib endale saunas külma vett kaela kallata; Mõnõl inimesel ärjä tervis Mõnel inimesel on härja tervis; Ää töllerdäg sii oma karkõga, saad mõnõlõ kaela kua Ära töllerda siin oma karkudega, kukud veel mõnele kaela ka
2. mõni, väike hulkTuõ mõni porgandi supissõ Too mõni porgand supi sisse || .mõnda midagiKihnu muadõlõ piäb paelu sõnnikud panõma, kui mõnda suaja tahad Kihnu maadele peab palju sõnnikut panema, kui midagi saada tahad

mõnõstast mingist kohast; kuskiltKui tüese tahad minnä, piäd mõnõstast omalõ lapsõoidaja oᵉtsma Kui tahad tööle minna, pead kuskilt endale lapsehoidja otsima

naga <naga, naga> naga; puupulk, pruntKui tahad tuari laska, tulõb naga natukõ kierdä Kui tahad taari lasta, tuleb natuke naga keerata; Veeda kieris naga tahakohe ning lei aamriga piäle, et tuaᵉr tjõlkma ei jäeks Theodor keeras naga sissepoole ja lõi haamriga peale, et taar ei jääks tilkuma

param1 keskv omds <parama, paramad>
1. paremMiol viel param mõtõ Mul on veel parem mõte; Liisi luõtis ikka sioksi parami poissa, nüüd taha tedä enäm kiegid Liisi lootis [saada] ikka selliseid paremaid kavalere, nüüd ei taha teda enam keegi; Küll jõlm jäeb paramaks Küll läheb ilm paremaks; Õuõs olõks paelu muud paramadki tehä Õues oleks muud, palju parematki teha; Nälg ollõ kõegõ param kokk (vns) Nälg on kõige parem kokk
2. parempoolneKumbast tahad, paramast või vasakust? Kummast [käest] tahad, kas paremast või vasakust?; Parama käägä katsn kjõrt lõhku, vassakuga oidn iäst kindi Parema käega üritanud jääkirmet lõhkuda, vasakuga hoidnud jääst kinni; Lähme paramalõ puõlõ Lähme paremale poole

sie <selle, sedä> seeSelle aasta poesid võtvad igänes naisi Sel aastal võtavad paljud poisid naise; Mis nuõr mies sest supilagast seüä suab Mis noor mees sest supilagast süüa saab; Miol põlõ sellegä kedägid pistmist Mul pole sellega mingit pistmist || sedä ... sedä (liitsidesõnas) mida ... sedaSedä enäm suad, sedä enäm tahad Mida enam saad, seda enam tahad

siidi|tuᵉtt <siidi|tuti, siidi|.tutti> moon, magun (Papaver) ▪ Kas sia topõlt õedõga siidituti siemni tahad? Kas sa topeltõitega mooni seemneid tahad?

.suatma <.suata, suada> saatmaJõulus kuaᵉrta kua suadatõ ve? Kas jõuluks kaarte ka saadate?; Sia tahad siis mjõnd ää suata Sa tahad siis mind ära saata; Eit korjas kuõrt, ei suadass mjõtu päevä piimä meiereise Ema korjas koort, ja ei saatnud mitu päeva piima meiereisse; Pääväd suada kaodu njaputüed tehes Päevad saadan mööda käsitööd tehes

sõnnik <sõnniku, sõnnikud> sõnnik; väetisKevädine lumi ollõ põllulõ sõnniku korra iest Kevadine lumi olevat põllule sõnnikukorra eest (sama hea kui üks sõnnikuveokord); Sõnniku kogod põllal laotamata Sõnnikuhunnikud on põllul laotamata; Kihnu muadõlõ piäb paelu sõnnikud panõma, kui mõnda suaja tahad Kihnu maadele peab palju sõnnikut panema, kui midagi saada tahad

.terve <.terve, .terved>
1. ases terve, koguTervele jõlmalõ tahad sedä kuuluta ve, et siokõst kjõsa tied Tervele ilmale tahad seda kuulutada või, et sellist kisa teed; Mede aᵉtt sai ulga ülgesi ning tegi terve perele luõvad jalga Meie vanaisa sai hulga hülgeid ja tegi tervele perele jalanõud jalga
2. omds terve, heas seisundis (ka esemetest)Vokk ning tagumise purju kaks kangast olid viel terved Fokk ja tagumise purje kaks kangast olid veel terved; Mia sua mindüd jälle, jalad terved Ma saan jälle käidud, jalad on terved || .terven olev tervena, mitte haigenaTuli üle mere terven Rotsist Tuli üle mere tervena Rootsist

.töinämä <töenätä, .töinä> töinama, nutmaJuba akkab jälle töinämä Juba hakkab jälle töinama; Sia'ka tahad jumala muedu töenätä Sa kohe tahad jumala muidu töinata

tüe <tüe, tüed> tööLaupa õhta lõpõtassõ tüe aeksast ää Laupäeva õhtul lõpetatakse töö aegsasti; Rihe ette tahmanõ tüe Rehepeks on väga tahmane töö; Akkab uut tüed alustama Hakkab uut tööd alustama; Õhta tulad kõik tüest koo Õhtul tulevad kõik töölt koju; Kui tüese tahad minnä, piäd mõnõstast omalõ lapsõoidaja oᵉtsma Kui tööle tahad minna, pead kuskilt endale lapsehoidja otsima

.ulkma <.ulku, ulgu> hulkuma; rändamaPoesid lähtväd laia jõlma ulkma Poisid lähevad laia ilma rändama; Pissiksed lapsõd ei käü õhta ilja külä piäl ulkmõs Väikesed lapsed ei käi õhtul hilja enam külas hulkumas; Ennemä siad ulksid tanavatõss Varem hulkusid sead külatänavatel; Mine käü ää, sia tahad ikka ulku Mine käi ära, sa tahad ikka hulkuda

.vainlanõ <.vainlasõ, .vainlast>, .vaindlanõ <.vaindlasõ, .vaindlast> van vaenlaneJänesel ette paelu vaindlasi Jänesel on õige palju vaenlasi ||Mis'sä tahad vainlasõ engele tehä piltl Mida selle paharetiga peale hakata (öeldi looma või lapse peale pahandades). Vt .vaenlanõ; Vrd viha|mies

vassak <vassaku, vassakud> vasakKui vassaku jalaga umiku sängüst vällä astud, siis terve päävä saᵉnt õᵉnn Kui vasaku jalaga hommikul voodist välja astud, siis on terve päev halb õnn; Vassakulõ puõlõ ei või oeda Vasakule poole ei või hoida; Kumbast tahad, paramast või vassakust? Kummast [käest] tahad, kas paremast või vasakust?

vee|suabas <vee|.suapa, vee|suabast> veesaabas, veekindel saabasVeesuapad piävad olõma, kui mere piäl tahad käüä Veesaapad peavad olema, kui tahad merel käia


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur