[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 57 artiklit

.allõs
1. alles, olemas, tallelSiol kõik asjad allõs ve? Sul kõik asjad alles või?
2. äsja, just praeguMia allõs tuli rannast, ei olõss siäl puadi juurõs kedägid nähä Ma just tulin rannast, ei olnud seal paadi juures kedagi näha; Sie miol siiani mieles, nao olõs allõs oln See on mul siiani meeles, nagu oleks just praegu olnud
3. mitte enne kuiAllõs jõululaupa otsi selle üles puu piäle ehteks Alles jõululaupäeval otsin selle üles [jõulu]puule ehteks
4. ikka, veelÕuõs oli allõs pime Väljas oli veel pime; Uni oli silmes allõs Uni oli veel silmas; Lumõangõd olid allõs õuõ all Lumehanged olid alles õue all; Tämä magab allõs kätküs Ta magab alles hällis; Meil kõik kõrrõd allõs kündmätä Meil kõik kõrrepõllud alles kündmata ||Elde pühä ieder, sia kua ikka allõs elus! Helde püha jumal, sina ka ikka veel elus!

elämine <elämise, elämist> eluase; majapidamineSiol ond üsä suur elämine Sul on päris suur elamine

ennemä
1. määrs esmalt, kõigepealtEnnemä tieme uiõ maja valmis, siis akkamõ allõs vana maja lõhkma Enne teeme uue maja valmis, siis alles hakkame vana maja lõhkuma; Emä pannassõ kõegõ ennemä üles Emapuu pannakse kõige enne üles (paika)
2. määrs varem, ennemalt; kiireminiPahaspul suavad muga marju ennemä valmis kui muga Paakspuul saab muist marju enne valmis kui ülejäänud; Mia jõudsi ennemä kui sia Ma jõudsin enne kui sina (kohale); Sedä rätikud põlõ siol ennemä piäs nähä olngid Seda rätikut pole sul varem peas näha olnudki
3. vanastiEnnemä olõks siokõ asi kõnõ allagi tuln Varem ei oleks selline asi kõne allagi tulnud; Ennemä käösid undid Kihnus Vanasti käisid hundid Kihnus. Vrd .enne
4. sides enne seda, kuiKuin nõu tahab kaua liota, ennemä kui ää turdub Kuivanud nõu tahab kaua leotamist, enne kui ära turdub; Kassitasimõ õngõsi ulga aega ennemä kui käde saemõ Tragisime õngi hulk aega, enne kui kätte saime

iirid mitm <iiride ~ iirde, .iirä> tiirud (hobusel), koolikudIirid ~ iiri aigus Tiirud (valuhood) || iirid piäl piltl rahutus, närviline olekMari naa tasanõ inime, tämäl käü kordagid iirä piäl Mari on nii rahulik inimene, ta ei lähe üldse endast välja; Mis ikka siol ädä ond, iirid piäl ve piltl Mis sul häda on, kas tiirud peal või (kui rahu ei saa)

jagu <jao, jagu>
1. jagu, osa; jaotamise tulemusKalad tõstõti sedäsi unnikutõssõ, et kõik said võrdsõ jao Kalad tõsteti sedasi hunnikutesse, et kõik said võrdse osa; Egävene tegemine oli, et paras jagu käde suaja Oli igavene tegemine, et piisav hulk [kalu] kätte saada; Ljõnnast ostõti kua, aga suurõmast jaost viidi Kihnust Pärnust osteti ka [liha], aga suuremalt jaolt viidi Kihnust [kaasa]; Suurõmad jagu rahvast üldse sie asi ei uvita Suuremat osa rahvast ei huvita see asi üldse; Jagu käe! Kogu osa käes! (küllalt, aitab!); Üks jagu või kolmas jagu Üks osa või kolmas osa (kolmandik)
2. omand; kellelegi kuuluv asiSiol põlõgid üheski laevass jagu Sa pole üheski laevas osanik; Enne krunti oli külä nurm, olõs mitte ühe peremehe jagu Enne [maade] kruntimist oli külapõld, see ei kuulunud ühele peremehele (oli ühisomand); Sie võrk mio jagu See võrk on minu oma (kuulub mulle); Ää kjõskug nende jagusi Ära kisu nende asju

jah jah, jaaJah, siol ond sellekorra õigus Jah, sul on seekord õigus; Mia jah siokõ Ma olen jah selline; Ühte jahti jah viel taris! Seda sekeldust nüüd veel vaja! (see veel puudus)

jõla|laᵉpp <jõla|lapi, jõla|.lappi> pudipõllSiol ikka põlõgid lapsõl jõlalappi ve? Kas sul lapsele pudipõlle ei olegi või?

kaamandus <kaamandusõ, kaamandust> kamandamine; asjatoimetusAh siol siokõ kaamandus Ah sul selline asjatoimetus (käsil)

kidisejä <kidisejä, kidisejäd> kihisevSie juõminõ sai siol küll kidisejä apu See jook sai sul küll nii hapu, et kihises (öeldud taari kohta)

kiel <kiele, kielt, sisseü .kiele>
1. keel, kõne- ja maitsmiselundNda kjõpakas puaᵉt, et ei või kielt teiss lõugõs oeda Nii kipakas paat, et ei või keelt teises lõuapooles hoida (hoia keel keset suud, muidu läheb paat ümber); Kalal kiel küll, aga iält sua ühti tehtüd Kalal on keel küll, aga häält ta tehtud ei saa (ei häälitse); Nda kjõtsad põllud tehässe, sioksõd nao kassi kieled piltl Nii kitsad põllud tehakse, justkui kassikeeled || janustAnna jõua, kiel kuin Anna juua, keel on kuivanud (kurk on kuiv)
2. keel, suhtlemisvahendEsti kiel suus, suab ju küsüdä, kui ise tiä’mte Eesti keel suus, saab ju küsida, kui ise ei tea; Egäs valdõs oma kiel (vns) Igas vallas on oma keelepruuk; Panõ sie esti kiele ümber Tõlgi see eesti keelde || piltl juttÄä tulg jälle meile oma mesise kielegä Ära tule meile jälle oma mesise jutuga || kiele piäl peaaegu meenumaMiol ei tulõ selle kaptõni nimi miele, üsä kiele piäl Mul ei tule selle kapteni nimi meelde, aga on üsna keele peal
3. piltl keel eseme osanaAi-ai, miokõ siol kõht ond, nao viiuli kieled, naa venün nlj Oi milline kõht sul on, nagu viiulikeeled, nii veninud (kõhuvoldid) || piltl (valgus)kiirPäävä kiel paestab viel Veel on päikesekiirt näha (loojuvast päikesest)

kjõda <kia, kjõda>
1. keelekida; keelepäraLastõl lõegati kjõda, et kiel iästi lahti lähäb ning iästi selgest riäkmä akkab Lastel lõigati kida, et siis läheb keel hästi lahti ja laps hakkab selgesti rääkima
2. kalalõpusedKjõda seüä ühti, aga mõnõd panad nad suõla ikka Kalalõpuseid küll ei sööda, aga mõned soolavad nad ikka sisse; Mia rapi kiad ikka ää Ma rapin ikka lõpused ära ||Kjõda valgõ piltl Kida valge (= surnud) ||Siol lähäb kjõda juba valgõks nlj Sul on habe juba hall

koᵉnn <konni, .konni>
1. lastek täiSoe mio konnid maha Kammi minu täid maha (juustest välja)
2. lastek kollKoᵉnn minna põõsa sügüse Koll minevat sügisel põõsasse; Tule'ä, konnid tulad! Tule ära, kollid tulevad! (hirmutati lapsi). Vrd kolo|maᵉts; öök
3. lastek kuivanud tatitükkTulõ siia, mia võta siol konni ninäst ää! Tule siia, ma võtan sul konni ninast ära! (lapsele)

konna|kiige <konna|kiige, konna|kiiget> piltl ripnev pael all seeliku ääresSiol konnakiige kördi all Sul on seeliku alumise ääre pael lahti tulnud

kurb <kurva, .kurba> kurb, nukkerMis siol viga ond, et nda kurb olõd? Mis sul viga on, et sa nii kurb oled?

kuᵉrk <kurgi, .kurki> kurk (Cucumis sativus) ▪ Paelu siol umbõs kuᵉrka liitritse purgissõ mahub? Kui palju sul umbes kurke liitrise purgi sisse mahub?; Tämä suab kuᵉrkõst igänes raha Ta saab kurkide eest ränka raha

.kõrvõs ~ .kõrvas
1. määrs kõrval; juuresSiol mõni kõrvõs jõstub kua ve? Kas sinu kõrval keegi istub ka või?; Sadi maha ning nüüd käsi kõrvõs Kukkus maha ja nüüd on käsi kõrval (liikumatu)
2. tagas kõrvalLaevad seisid külg külje kõrvõs kai iäres Laevad seisid külg külje kõrval kai ääres; Sie oli kullitus või kullitu kõrvas See oli taskus või tasku kõrval

.käümä <.käüä, käö>
1. käima, sammumaKihnu naenõ kuõb tie piäl käües kua vardu Kihnu naine koob varrastega ka teed käies; Käües akkab soe Käies hakkab soe || piltlNõiad käüe Sõrvõ siäre piäl suurõ kivi otsõs vihtlemäs Nõiad pidid Sõrve säärel suure kivi otsas vihtlemas käima
2. mingil eesmärgil kuhugi minema; mingit ametit harrastamaSai ülgepüüdüs käüdüd Sai hülgepüügil käidud; Mutimeres ~ õngõs käümä Võrguga või õngedega kalastamas käima; Saunõs ammu käömätä Saunas ammust aega käimata; Mia käü korraks ljõnnas ää, autupaprid tulad korda aada Ma käin korraks Pärnus ära, autodokumendid tuleb korda ajada
3. liikuma (mitte kõndimisest)Sellest põllust ei põlõ ägi egä atõr üle käün Sellest põllust ei ole äke ega ader üle käinud (seda pole haritud); Tihked juusõd kui kaᵉmm läbi ei käü Tihked juuksed, kui kamm läbi ei käi ||Iä käüb, kui ta liigub teeselt teise Jää käib [öeldakse], kui ta liigub ühest kohast teise
4. lainetamaTänä viel käüb laugjas laenõ maha Täna käib veel laugjas laine [randa] (merel on lauge lainetus); Lainõd käüväd üle muuli Lained käivad üle muuli
5. käiku sooritama (kaardimängus)Siol tulõb trumbid vällä käüä Sul tuleb trumbid välja käia

labanõ <labasõ, labast>
1. parempidine koekiri silmuskudumiselLabasõ kudumine lähäb siol juba päris iäste Parempidise koekirja kudumine läheb sul juba päris hästi
2. kangakude, kus põimuvad koe- ja lõimelõngadLabasõ kanga ruᵉll aitõs kjõrstus Labase kanga rull on aidas kirstus; Toimnõ riie kangõm pidämä kui labanõ Toimne riie peab paremini vastu kui labane

.liitrine <.liitritse, .liitrist> liitrinePaelu siol umbõs kuᵉrka liitritse purgissõ mahub? Kui palju umbes sul kurke liitrise purgi sisse mahub?; Vene aa lõppus olõss kedägi suaja, üksi kolmõliitritsed kasõmahla purgid olid puõdis leti piäl Vene ajal lõpus ei olnud midagi saada, ainult kolmeliitrised kasemahlapurgid olid poes letil

lödisejä <lödisejä, lödisejäd> pehme; vedel; lodevSült sai sellekorra üsä lödiseja Sült sai seekord üsna vedel (ei kallerdunud hästi); Siol siokõ paks pekk piäl, üsä lödisejä Sul on selline pekk peal, päris pehme (ja võdisev)

magatõs|laut <magatõs|lauda, magatõs|.lauta> magamisait (suvel magamiseks)Mio magatõslaut paelu vähäm kui siol Minu magamisait on palju väiksem kui sinul

maᵉst1 <masti, .masti> kaardimastMis siol viga mängä ond, ruutu maᵉst terven käe Mis sul viga mängida, terve ruutumast käes (ruutu on saaskopis kõige kõvem mast) || .masti minemä täkkesse, korda minemaSie läks masti, et võrgud ää tõemõ, kellel sisse jäid, torm lõhkus ää See läks täkkesse, et võrgud ära tõime, kellel merre jäid, lõhkus torm ära

miel <miele, mielt>
1. meel, meeleolu; loomus, meelelaadLapsõl oli siis sellest naa iä miel Lapsel oli siis sellest nii hea meel; Mio miel lähäb nda alõdas, et suagid riägitud Mu meel läheb nii haledaks, et ei saa rääkidagi; Kindla mielegä mies ei lasõ ennäst narri Kindla meelega mees ei lase ennast narrida; Sie jutt oli talõ miele järge See jutt oli talle meele järele (meelepärane); Pire ond siokõ, kis kargama lähäb, siokõ ullu mielegä Pire on selline [hobune], kes perutama hakkab, selline tormakas
2. mõte; aru, mõistusMis siol mielesse läks, et tohmitama akkasid? Mis sul arus oli, et hakkasid rumalusi tegema?; Tüdrikätel'mte põlõ muud mieles, kui piäks aga tantsi suama Tüdrukutel pole muud mõttes, kui et peaks aga tantsida saama || mielt .mõistma aru saama, taipamaÄä olg siokõ, mõesta'nd ikka mielt kua Ära ole selline [mõistmatu], saa ikka aru ka
3. (sisekohakäänetes) mäluSie miol siiani mieles See on mul siiani meeles; Vägisi tikkus sie laul miele Vägisi tükkis see laul meelde || mielesse .võtma mäletamaKõik sia võtad omalõ mielesse Kõike sa ka endale meelde jätad (etteheide halva asja meenutamise puhul)

.mjõtmõndik <.mjõtmõndiku, .mjõtmõn.dikku> mitmendikMjõtmõndik siol muast vilja all ond? Mitmendik maast sul vilja all on?

.mõtlõminõ <.mõtlõmisõ, .mõtlõmist> mõtlemine; arusaamineKui siol olõks natukõ mõtlõmist oln, ei olõks sia sioksõlõ mehele läin Kui sul oleks natukene arusaamist olnud, siis ei oleks sa sellisele mehele läinud

palvõ <.palvõ, palvõt> palve; palvus, preestri peetud palvetalitusSiol palvõ tehtüd ve? Kas sul on palve peetud või?; Esimene palvõ tehässe nelikümmen päävä päräst surma Esimene palve peetakse nelikümmend päeva pärast surma || .aasta palvõ aastapalve, hingepalve aasta pärast inimese surmaAasta palvõ sie ond ikka tähtis Aastapalve on ikka tähtis (palve) || kuiõ nädäli palvõ kuue nädala palve, hingepalve kuus nädalat pärast inimese surma

pissike <pissikse, pissikest; keskv pissiksem>
1. pisike, väikeKihnus pissiksed metsäd, tedred sii ei elä Kihnus on väikesed metsad, tedred siin ei ela; Nied suapad miolõ pissiksed Need saapad on mulle väikesed; Mia'ka kua pissike, aga tämä viel vähäm Ma olen küll ka pisike, aga tema on veel väiksem || pissike .kambõr tagakamber, tagatuba || pissike poeg ~ pissike .Pietõr piltl väikesõrm || (nimisõnaliselt) väiksem (olend)Ää kiusag pissiksemi Ära kiusa väiksemaid. Vt pisi; .pisse
2. tähtsusetu, ebaolulineSioksõ pissikse asja päräst siol nüüd eng naa aigõ Nii väikese asja pärast on sul nüüd hing nii haige (oled solvunud)

pohesõma <pohesõda, pohesõ> puhisema, puhkimaMis siol ikka viga ond, et viha tävegä egä päe pohesõd Mis sul viga on, et sa vihasena iga päev puhised

puaᵉr <puari, .puari>
1. nimis paar; abielupaarMjõtu puari kjõndu siol selle talvõ kuõtud ond? Mitu paari kindaid sul sel talvel kootud on?; Ühe suapaga tie kedägid, piäb ikka terve puaᵉr olõma Ühe saapaga ei tee midagi, peab ikka terve paar olema; Mängäjäd jagati puaᵉrdõks Mängijad jagati paarideks || .puari panõma abiellu registreerimaTänäve pandi ulk rahvast puari Tänavu pandi hulk rahvast paari || liiad paarid (mäng)Liiad puarid ond üks mäng Liiad paarid on üks mäng (kus üks mängijatest püüab ära arvata, mitu pähklit teise käes on) || tagumine puaᵉr (jooksumäng)Akkamõ tagumist puari Hakkame tagumist paari (mängima)
2. nimis (hrl mitm) sarikadMajal puarid piäl, sügüsess suab sisse kolida Majal on sarikad peal, sügiseks saab sisse kolida; Tüemehed panad majalõ puaᵉra piäle Töömehed panevad majale sarikaid peale
3. arvs (umbes) kaks; mõniSedä nädälid viel puaᵉr päävä Seda nädalat on veel paar päeva (järel); Mäele ond üks puaᵉr verstä viel Randa on veel umbes paar versta; Nda kangõ õlut, et sai puaᵉr lonkso rüübätä, kui tegi juba silmäd kirjavaks Nii kange õlu, sai paar lonksu rüübata, kui tegi juba silmad kirjuks

puduma <pududa, puõ> pudenema; (maha) varisemaKäömäkoti sang läks piost lahti ning kõik asjad pudusid parandalõ Käekoti sang läks käest lahti ja kõik asjad kukkusid põrandale; Üks pärgel pudus poetosõst maha Üks pärl kukkus helmenöörist maha; Vili nda valmis, et varssi puõb ää Vili on nii valmis, et varsti variseb maha || piltl sünnitamaSiol ikka miniäs juba pudun ve? Kas su minia on juba sünnitanud?. Vrd sadõma

puõl|suabas <puõl|.suapa, puõl|suabast> poolsaabas; nöösaabasMia tahaks kua omalõ sioksi puõlsuapu nao siol Mina tahaksin endale ka selliseid nöörsaapaid nagu sinul

põli2 <põlvõ, .põlvõ> põli, elujärgKüll siol ond iä põli, tütred tegäd kõik kodosõ toemõndamise ää Küll sul on hea põli, tütred teevad kõik kodused tööd ära

.põnnis punnis; pungisSiol tasku üsä põnnis, mis'siol siäl ond? Sul on tasku üsna punnis, mis sul seal on?; Mia'mtõ taha sio põnnis silmi nähä Ma ei taha su pungis silmi näha

rahu määrs rahul; rahuleSiol piäks nüüd ju küll südä rahu olõma, said sasja tahtsid Sul peaks nüüd ju küll süda rahul olema, said, mida tahtsid; Mia küll omaga rahu Ma olen küll endaga rahul; Õerub piäle mio selges, ei jätä rahu piltl Hõõrub peale mu seljas, ei jäta rahule (on pealetükkiv)

rjõnd <rjõnna, .rjõnda>
1. rind, rindkereLaidus nda suur rohe, et rjõndu Laiul on nii suur rohi, et rindu (rinnuni); Siol ei põlõ inimese südänt rjõndus Sul pole inimese südant rinnas
2. võrgurind, tooderLähme mere, jo rjõnnad näükse Lähme merele, juba võrgutoodrid paistavad || rjõnna|kivi toodrikivi
3. kinnisjääSeisime puadiga rjõndas Seisime paadiga kinnisjää serval || iä|rjõnd jäärind, novembri lõpus lahtedesse ilmunud esimene, punakas jää

rogosk ~ rogoski <rogoski, rogoskid> rogusk, kehv riieRogoski kuul ond roho kott Roguski kott on rohukott; Siol nied püksüd üsä rogoskid Sul need püksid päris kehvast riidest

saagutama <saaguta, saaguta> sajatamaMede vana ütles ikka, kui mõni kjõrus, et sie saagutas mjõnd Meie isa ütles ikka, kui keegi riidles, et see sajatas mind; Saagu, saagu ma saagutan, saagu siol rugid ruõstõtama (rahvalaulust) Saagu, saagu ma sajatan, saagu sul rukis roostetama

sama <sama, sama> samaSiol jälle sama lugu, mis minevasta Sul on jälle sama lugu, mis möödunud aastal; A kiikus tämä sama iäste kui uiõst piäst Aga kiikus see [kätki] sama hästi kui uuena

.siokõ|sama <.sioksõ|sama, .siokõst|sama> samasuguneMiol siokõsama rätik kui siol Mul on samasugune rätik kui sinul

sjõtast sitasti, halvastiNda sjõtast põlõ viel kordagi läin Nii halvasti pole veel kordagi läinud; Siol ju sellest iä miel, kui miol sjõtast lähäb Sul on ju selle üle hea meel, kui mul halvasti läheb; Kül'siol sellekorra ikka sjõtast läks Küll sul läks seekord ikka sitasti

soᵉrt <sordi, .sorti, mitm os .soᵉrta>
1. sort, liikSuaᵉga mjõtut sorti Saage on mitut sorti; Üks soᵉrt luikõsi ond pissiksed Üks liik luikesid on väikesed
2. sort, väärtusklassSiol mõnda uut sordi siemet kua ond ve? Kas sul mõnda uut sordiseemet ka on?

suabas <.suapa, suabast> saabasNied uiõd suapad siol ikka nahast ve? Kas need uued saapad on sul ikka nahast või?; Nüüd pidäväd enämiste kõik suapu Nüüd kannavad enamasti kõik saapaid; Sie oli jõlma suapõta See oli ilma saabasteta. Vrd .suapa|keng

takistama <takista, takista> õmblema; kinnitamaTakista kördipael terä viksemini kindi Õmble kördipael natuke tugevamini kinni; Siol tahaks kördipael ühe koha piält kindi takista Sinu kördipaela peaks ühest kohast kinnitama

.tervis <.tervise, .tervist> tervisKui kiidad umiku oma tervist, siis õhta võibolla põlõ enäm siol tervist ollagid Kui kiidad hommikul oma tervist, siis õhtul võib-olla pole sul enam tervist ollagi; Ei või õnnõta elädä ja tervisetä tehä tüedä (vns) Ei või õnneta elada ja terviseta teha tööd; Mõnõl inimesel ärjä tervis Mõnel inimesel on härja tervis || .tervisi .suatma tervisi saatmaTetele suadõti kua paelu tervisi Teile saadeti ka palju tervisi

tjõlguti <tjõlguti, tjõlgutid> tilguti, rippuv asiMis tjõlgutid siol ikka ändes tjõlkvad? Mis tilgutid sul jälle sabas ripuvad?

tohmitama <tohmita, tohmita> rumalusi rääkima; lollusi tegemaMis'siol mielesse läks, et tohmitama akkad Mis sul mõttesse tuli, et hakkad rumalusi rääkima

tuᵉtt <tuti, tutti>
1. tutt, kahlRuõ tutiss oli pardi pesä Rootuti sees oli pardi pesa
2. tutt (nt säärepaela otsas); õisAi-ai, kui jõlusad jurjeni tutid siol ond Oi-oi, kui ilusad jorjeni õied sul on; Siärepaela otsa tehtäkse riideribadest tutid Säärepaela otsa tehakse riideribadest tutid

täke <.täkke, täket> täke, sälkEt ää tunnõb, lõikas nahassõ täkked sisse Et ära tunneb [oma lihatüki], lõikas kamarasse täkked sisse || .täkked (sinised) kaunistuselemendid rahvariidepluusil || .täkke minemä piltl täkkesse minemaSie läks siol küll täkke See läks sul küll täkkesse (tabavast vastusest)

tüdär <.tütre, tüdärt; mitm om tüdärde ~ .tütrete> tütarÕel kaks tüdärt ning kaks poega Õel on kaks tütart ja kaks poega; Küll siol ond iä põli, tütred tegäd kõik kodosõ toemõndamise ää Küll sul on hea põli, tütred teevad kõik koduse toimetamise ära; Üksik tüdär, kui mehele ei sua, üeldässe et jäi koo õuõ jõluks Üksik tütar, kui mehele ei saa, öeldakse, et jäi koju õue iluks

uluma <uluda, ulu> uluma; nutmaPaks mets oln ning undid ulun Paks mets oli olnud ja hundid olid ulgunud; Mis'siol viga ond, et jälle ulud Mis sul viga on, et jälle nutad; Tuul üsä ulub vaᵉntõss Tuul lausa ulub vantides

uninõ <unisõ, unist> unineUnisõ piägä ei maksa mõtlõma akata Unise peaga ei maksa mõtlema hakata; Jäi unisõss Jäi uniseks; Siol siokõ uninõ njagu piäs et! Sul on nii unine nägu peas et!

viga <via, viga>
1. viga, korrast ära olek, kahjustusSüdämess oli suur viga, sellepäräst suri ää Südames oli suur viga, sellepärast suri ära; Laps võttis salaja puᵉssnua ning tegi oma käele viga Laps võttis salaja pussnoa ja vigastas oma kätt; Kjõndakirjass oli viga siss Kindamustris oli viga sees
2. viga; miski häirivEi põlõ viga, kõik läks iästi Ei ole viga, kõik läks hästi; Sasja siol viga ond, et nda kurb olõd? Mis sul viga on, et nii kurb oled?; Poᵉnksõl oli mõnda viga ve? Kas kommidel oli midagi viga?

vihk2 <vihu, .vihku> vihikMjõtut vihku siol taris läks? Mitut vihikut sul tarvis läks?. Vrd ehvt

vjõllukas <vjõlluka, vjõllukast> väike riidetükkSiol püksi põlvõ piäl auk, piäb ühe vjõlluka piäle õmblõma Sul on püksipõlve peal auk, peab ühe väikese riidetüki peale õmblema

.võidav <.võidava, .võidavad> paras, rahuldav (eriti ilmast); normaalneTänä võidav jõlm, võib mere küll minnä Täna on rahuldav ilm, võib merele minna küll; Siol üsä võidav nuõrik Sul on päris normaalne noorik

väärt väärtTämä ei ollõ nda iäd väärt Ta ei olevat nii head väärt; Siol väärt mies juhtun Sul on väärt mees juhtunud; Neli viis umbrukad, kõik ond sukkõ väärt Neli-viis pulmaabilist, kõik on sukki väärt (anti veimedena)

ädä <ädä, ädä>
1. häda; õnnetus; ohtSasja'ka siol jälle ädä ond? Mis sul jälle viga on?; Põlõ ädä kedägi Pole häda midagi; Selle obosõga meie üsä ädäs Selle hobusega oleme me üsna hädas; Kihnlasõd luban suarlasõ ädäst vällä aita Kihnlased olid lubanud saarlase hädast välja aidata
2. haigus, valuSiis ju ilja arsti juurõ minnä kui ädä käe Siis ju hilja arsti juurde minna, kui häda käes


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur