[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

.autu <.autu, .autud> autoLähme puõe juurõ uõtama, ehk suamõ autu piäle Lähme poe juurde ootama, ehk saame auto peale (ehk keegi võtab peale); Kissi nüüd enäm oostõga vääb, kui autud võtta ond Kes nüüd enam hobustega veab, kui on autod võtta; Miol oli autu ariminõ puõlõli Mul oli autoremont pooleli

eele eileEele üese oln puõe juurõs kolõ jaᵉht Eile öösel olnud poe juures kole trall (kõva pidu); Eele õhta pani levä akkama Eile õhtul panin leiva hakkama (alustasin leivategu)

inime <inimese, inimest>
1. inimeneEgäs nurkõs ond üks inime Igas nurgas on üks inimene; Toᵉhm inime suab vähä palka, mõesta'mtõ kedägid tehä ju Rumal inimene saab vähe palka, ta ei mõista ju midagi teha; Mõnõl inimesel ärjä tervis Mõnel inimesel on härja tervis; Sia kua siokõ entse aa inime, jarsku mõestad õpõta Sina ka selline endise aja inimene, järsku oskad õpetada || .lahti inimesed maatamehed
2. (hrl mitm) rahvasMia mäletä siit egä talust inimesi neli-viis põlvõ Ma mäletan siit iga talu rahvast neli-viis põlve; Enne sõda eläs Kihnus paelu rohkõm inimesi Enne sõda elas Kihnus palju rohkem rahvast; Inimesed olid puõe juurõs ette erevil, kartvad sõda Rahvas oli poe juures väga ärevil, kardavad sõda

jaᵉht <jahe, .jahti>
1. jaht, jahipidamine; püükVärske lumi muas, taris jänese jahe piäle minnä Värske lumi maas, tarvis jänesejahile minna; Madisõpäävä aegas akatassõ käümä, siis kõegõ suurõm jaᵉht Madisepäeva aegu hakatakse käima, siis on kõige suurem [hülge]püük; Ülgetele pieti jahti naha, rasva ning kua liha päräst Hüljestele peeti jahti naha, rasva ja ka liha pärast
2. piltl sekeldus; trall, naliMe akkamõ selle sui vist sedä pulma jahti kua pidämä Me hakkame sel suvel vist ka seda pulmatralli korraldama; Eele üese oln puõe juurõs kolõ jaᵉht Eile öösel olnud poe juures kole trall (kõva pidu); Endsel aal suan ikka suarlastõga jahti Vanasti on saarlastega ikka nalja saanud; Sie jaᵉht jahetud See trall on trallitud; Ljõnnas paelu lõbujahti Pärnus palju lõbustusi; Kietäjä pala jaᵉht Tulipalav trall (väga lõbus oleng)

jutiss valmis, korras; piltl purjusPoesid olid puõe juurõs juba üsä jutiss Poisid olid poe juures juba päris purjus

koi2 <koi, koid; mitm om .koidõ> magamisase laevasMia poe koisõ Ma poen koisse; Kois juba küll oldud Kois on juba küllalt oldud || nlj koikuNda suur pere, et kõikõ sängüd mahugid tuba, taris koisi tehä Nii suur pere, et kõikide voodid tuppa ei mahugi, tarvis koisid teha. Vt koegas

.lakma <.lakku, laku>
1. lakkuma; noolimaLakkus meetsed sõrmõd puhtas Ta lakkus [oma] meesed sõrmed puhtaks; Koer tuiskab lakkus suppi parandalõ Koer pritsib lakkudes suppi põrandale; Egä meri sellest alanõ, kui koer iärest lakub Ega meri sellest alane, kui koer äärest lakub
2. pejor purjutamaMehed läksid puõe juurõ lakma Mehed läksid poe juurde end purju jooma

pugõma <pugõda, poe> (sisse) pugema; peitumaKüll nied poesid ond vemläd, ei tiä, kussõ pugõsid Küll need poisid on võrukaelad, ei tea, kuhu [peitu] pugesid; Kalad pugõvad mõrra toppi Kalad poevad [taha] mõrrasoppi; Putukad pugõvad sügüse lehtesse sooja Putukad poevad sügisel lehtedesse sooja

puõᵉd <puõe, .puõdi> poodIä ikka küll, kui puõᵉd ligis ond Hea ikka küll, kui pood on lähedal; Torm viis puõe sildi seenä piält ää Torm viis poe sildi seina pealt ära; Mia sai puõest kleedile enge torõda kurdi Ma sain poest kleidile väga toreda vöö

rahvas <.rahva, rahvast> (küla)rahvas, inimesedRahvas uõtavad randõs meremehi Rahvas ootab rannas meremehi; Rahvas tulid puõe juurõ kogo Inimesed tulid poe juurde kokku

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur