[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 744 artiklit, väljastan 100

aa|jõᵉrs <aa|jõrrõ, aa|jõrt> aiahirs, -roigasUata, aajõrrõd ning teibäd ond aeda all Vaata, aiaroikad ja teibad on aida all; Aajõrrõd piäb kua maesõmalt tuõma Aiaroikad peab ka mandrilt tooma. Vrd jõrrõ|puu; roegas

abras <.apra, abrast> habras, kergesti murduvTakkõst kedrätüd lõng ond abras Takkudest kedratud lõng on habras

aeg <aa, .aega>
1. ajalõik; teatud periood; ilmKueva aaga ond iä einä tehä Kuiva ajaga on hea heina teha; Vanal aal käüdi mõisõs tiol Vanal ajal käidi mõisas teol; Tämäl ollõ ikka rutt aeg Tal olevat ikka kiire aeg; Mia oli parajutõ kois pitkes, kui sündüs kieväks aaks Ma olin parajasti kois pikali, kui algas torm; Läks lendäväks aaks Läks tormiks
2. kasutada olev aeg, ettenähtud ajalõikRängeldä egä päe sedäsi, et ei põlõ aega ändä aogu piäle panna piltl Rahmelda iga päev sedasi, et ei ole aega hända augu peale panna; Ei sua enäm aega anda Ei saa enam aega anda || .aega .tienmä aega teenimaTämä oli sõjaväes aega tienmes Ta oli sõjaväes aega teenimas
3. ajahetk, moment; tähtaegTüe olga õigõd aega tehtüd Töö olgu õigeks ajaks tehtud; Õonad tulõb õigõ aaga maha panna, siis ei ussita naa paelu ää Kartulid tuleb õigel ajal maha panna, siis ei ussita nii palju ära (traatuss ei tule sisse) || kellaaegMis kellu aast ta ljõnna lähäb? Mis kellast ta Pärnusse läheb? || oma .aegaLehm tahab oma aega lüpsä Lehm tahab omal ajal lüpsta (kindlatel kellaaegadel)

.aeglanõ <.aeglasõ, .aeglast> aeglaneMeite obo ond vana ning aeglanõ Meie hobune on vana ja aeglane

.aegusi õigel ajal, õigeaegseltLehmäl ond aegusi poeg Lehm poegis õigel ajal.

aenõ <.ainõ, aenõt> uus aineMia tahaks kollast kietä, aga muarjast miol mitte põlõ’mtõ, aga mia mitte tiä, kust sedä aenõt viel müüä ond Ma tahaks kollast keeta, aga mul ei ole maarjajääd, aga ma ei tea, kus seda ainet veel müüa on (maarjajää kohta taimedega lõngavärvimisel)

agu.raat
1. määrs täpseltAguraat Jaᵉska astmisõga Täpipealt Jaska astumisega; Just aguraat Rjõnnakivi juurõ jäi seismä ühe koha piäle Just täpselt Rinnakivi juurde jäi seisma ühe koha peale (muistend tulihännast)
2. omds täpne, korralikTämä ond ette aguraat inime Ta on väga korralik inimene

ahe <ahu ~ ahju, .ahju>
1. ahi; ka ahjus põlev tuli, söedAhe eelsest üsä soe allõs Ahi eilsest üsna soe alles; Uata, kas ahe ond põlõn ning kui ond, panõ ahe kindi Vaata, kas ahi on küdenud ja kui on, pane ahi kinni; Paelu kivä siia ahjussõ mingä? Kui palju kive selle ahju ehitamiseks võiks minna?; Pullid kuastalehtegä pandi ahjusuhu Leivapätsid pandi kapsalehtede peal ahjusuhu || piltlKodostõl oli juba vesi ahjus Kodustel oli juba vesi ahjus (häda käes); Mõni mõisa või ahju täüs voᵉrsta Mõni mõis või ahjutäis vorste (öeldi ebaolulise kaotuse korral)
2. (ahjutaoline) tühemikKissi mõestab, laob kivisülläle suurõd ahjud sisse Kes mõistab, laob kivisillale suured tühemikud sisse

ahju|.meister <ahju|.meistri, ahju|.meistrid> pottseppAhjumeistri tüeriist ond kämmäl Pottsepa tööriist on kellu

.ahtõr <.ahtri, .ahtrid> ahter, laeva (ka paadi) tagaosaLaenõ valas ahtrist sisse Laine lõi ahtrist sisse; Uata, kus allõs ahtõr ond piltl Vaata, kus on alles ahter (tagumikust)

aid <aa ~ aja, .aida>
1. piirdeaed, taraSelle aassõ lähäb puaᵉr kerä ruati Selle aia sisse läheb paar kera traati (selle aia tegemiseks); Ruavi Riõt läks piotõ aa iärt, käüsed olid käe Kraavi Reet läks piki aia äärt, pluus seljas. Vrd püst|aid
2. püüniste hoiukoht, mõrrakohtMeres mõrra aad terven kasun Meres on mõrraaiad täiesti täis kasvanud (vetikaid täis). Vrd võrgu|aid
3. viljapuu-, marja-, köögiviljaaed; peenramaaPutkõd õitsõvad aidõs Putked õitsevad aias; Meitel ond õmbu aidõs võrkkiige Meil on õunapuuaias võrkkiik; Viis vendä lähtväd ühte aida (mõistatus) Viis venda lähevad ühte aeda (= käelaba ja kinnas). Vrd õuõ|aid

.aigus <.aigusõ, .aigust> haigusSiokõst aigust ei taha kua vaenlasõlõ Sellist haigust ei taha vaenlasele ka mitte; Ju tal oli aigusõ vjõmb juba ammu siss, nüüd lei vällä Ju tal oli haigusevimm juba ammu sees, nüüd lõi välja; Aigus, mine sjõnna, kust sia tuln olõd Haigus, mine sinna, kust sa tulnud oled (öeldi loomade ravitsemisel ja visati ülejäänud rohi üle parema õla) || .akkaja .aigus nakkushaigusSie’ka mõni akkaja aigus ve? On see ka mõni nakkushaigus või?; Lietrid ond akkaja aigus Leetrid on nakkushaigus || läbi minemise .aigus rabandus || venümise .aigusKui venümise aigust enäm inimestele tullõ'mtõ, siis olla viimnepäe ligedäl Kui venimise haigust (ära veninud sooni) ei peaks inimestele enam tulema, siis olevat viimnepäev ligidal. Vrd tõbi

ait <aeda, .aita> aitTuul piäb aeda paranda alt läbi käümä, sellepäräst ond aedaalunõ tühi Tuul peab aida põranda alt läbi käima, sellepärast on aidaalune tühi; Raudkäsi pani miolõ juba aitõs uiu üle, et mia ei näeks pulmarongi Isamees kattis mu juba aidas pruudilinikuga, et ma ei näeks pulmarongi; Suur roᵉtt oli aitõs lõksu vahelõ läin Suur rott oli aidas lõksu läinud || valla ait valla magasiaitMe mäletäme kua viel valla aedad, kui siält tuõdi, vilja lainamas käüdi Meie mäletame ka veel magasiaitasid, kui sealt toodi, kui vilja laenamas käidi

akatus <akatusõ, akatust>
1. hakatus, algusAkatus tehtüd, nüüd lähäb rutõmini Algus on tehtud, nüüd läheb rutemini; Akatusõs nähti obosõ õpõtamisõga üsä paelu vaeva Alguses nähti hobuse õpetamisega üsna palju vaeva
2. tulehakatisMännäogad kõegõ param akatus Männiokkad on kõige parem tulehakatis; Käbäd ond kua iä tulõakatus Käbid on ka hea tulehakatis

alam <alama, alamad> madal(am), allpoolVee luaᵉs ond siokõ koht, kus alam mua ond, et vesi piäl Veelamm on selline koht, kus madalam maa on, et vesi peal seisab

alb <alva, .alba> halb; viletsMiks ond minu iäli alba, küsüb laolik vanas laulus Miks on minu hääl vilets, küsib laulik vanas laulus; Kissi miost uõlib, mia üks alb inime Kes minust hoolib, ma olen üks halb inimene (halva iseloomuga). Vrd ramp

ald1 <alla, .alda> järellainetus; ummikas, ummiklaineKui jõlm vagavaks jäeb ning vana laenõ viel siss ond, siis üeldässe, et suur ald viel siss merel Kui ilm vaikseks jääb ning möödunud tormi laine veel sees on, siis öeldakse, et suur ummiklaine on veel merel sees; Meres vist teene tuul oln, vesikuarõst käüb ald maha (randa) Meres on vist teisest suunast tuul olnud, vesikaarest käib ummiklaine randa (lainetus vaibub); Mere püüdesse aab muda allaga Ummiklaine kannab püünistesse muda. Vrd allõ

algas <.alka, algast> halgas; rabeEsimene niit ehk tallõvjõll ond kõegõ alkam Esimene niit ehk tallevill on kõige halkam (pudedam); ond keväde üsä algas Jää on kevadel päris rabe

all|puõl allpoolNaabritüdrik õppis miost mõnõd klassid allpuõl Naabritüdruk õppis minust mõni klass allpool (oli mõni klass järel); Sie ond allpuõl ülemisi pilvi See on allpool ülemisi pilvi

alus <alusõ, alust> alusKurnipesäde ning kurnimuna alusõ vahe ond kusagil 7 ja 10 mietri vahepiäl Kurnipesade ja kurnimuna aluse vahe on kuskil 7 ja 10 meetri vahepeal

alus|püksid mitm <alus|.pükse, alus|.püksä> aluspüksid (omakootud linasest riidest, hiljem puuvillased)Aluspüksä ond kua mjõtut sorti, ljõnasi ning puõmvjõllasi Aluspükse on ka mitut sorti, linaseid ja puuvillaseid

ammas <.amba, ammast>
1. hammasMugib piäle nagu olõkskid ambu suus olad Mugib peale, nagu olekski tal hambaid suus olevat; Ambad akkasid rängägä valutama Hambad hakkasid kangesti valutama; Ambuta suu Hambutu suu || .ambu, .ambus suhu, suus, hammaste vahel(e)Pani pagi ropi amba Panin tropi närimistubakat hambu; Nuõrna mia pidäsi kua tubakast ambas Noorena pidasin minagi tubakat hambus || .palju .ambu tegemä piltl paljaid hambaid näitama, naermaÄä tehk oma palju ambu, kui teesed kjõmpus ond Ära naera, kui teised kimpus on
2. (mitm) hambakujuline musterLüe nüüd ambad Koo nüüd hambad sisse (seelikut kududes). Vt suka|.ambad
3. (sae, sirbi vms) hammasSuae ambad nüeridäd, tulõks ää kõhuta Sae hambad nürid, tuleks ära teritada

.andma <anda, anna; nud-kesks ann> ulatama, pakkuma; loovutamaSuad miolõ korra oma tillevoni anda ve? Kas saad mulle korraks oma telefoni anda?; Anna luõmalõ priipäräst seüä, süeb oma lõhki Anna loomale volilt süüa, sööb enda lõhki; Emä, meitel mõnda maᵉrtõlõ anda kua ond vä? Ema, kas meil mardisantidele midagi anda ka on?; Talbusõlistõlõ andassõ seüä kua Talgulistele antakse süüa ka; Egäüks mehem võtma kui andma Igaüks võtab meelsamini kui annab; Ljõnna kolidõs tuli koer ää anda Linna kolides tuli koer ära anda; Sie tiätüs tulõb otsõkohe edekohe anda See teade tuleb otsekohe edasi anda; Anna mio raamat tahakohe Anna mu raamat tagasi ||Ma andsi talõ sedäsi tiädä, et sjõttus mieles seesäb Ma andsin talle kohe niimoodi teada, et see tal ka sittudes meeles seisab (karistuseks kõva keretäis); Nied andsid valusad tuld Need [männikäbid] andsid käredat tuld || .järge .andma järele andma, vaibumaVahel annab ambavalu kupust järge Vahel annab hambavalu kupupanekuga järele || .piiri .andma kätte andma; juurde tulemaVana kaᵉss ei annass mio piiri Vana kass ei andnud mulle kätte || tahakohe .andma tagasi andma, tagastama || .vällä .andma välja andma, välja tulemaKas sellest kangast andka jaki vällä? Kas sellest kangast annab ikka jaki välja? (piisab jaki tegemiseks) || üles .andma kirja panema, registreerimaPapa oli lakku täüde oln, kui üles andmõs käüs Isa olnud purupurjus, kui käis lapse nime kirja panemas

ani <anõ, anõ>
1. hani (Anser) ▪ Anõsi ja kalkunisi ond küll Hanesid ja kalkuneid on küllalt; Anõ muna Hanemuna; Anõdõl ond üks mies ikka vahtis ning passib noh Hanedel on üks mees ikka vahis ja passib peale noh; Ikka müüdi Riiga anõd ning siga ning Kõik müüdi ikka Riiga, haned ja siga ja
2. jõulude ajal haneks maskeeritud inimeneJõulu ani Jõuluhani

.ankru|plaᵉts <.ankru|platsi, .ankru|.platsi> ankrupaikSie üsä ramp ankruplats, edäl tuulõga ond varjukõ See üsna niru ankruplats, annab varju üksnes lõunatuulega

aᵉnts <antsi ~ ansi, .antsi; mitm antsid> tugipuu; pukkSilla antsid ond püstü Silla toed on püsti pandud; Telgä antsid Telgi tugipuud || antsid mitm toed, millel pöörleb käia võll

anõ|silm <anõ|silmä, anõ|.silmä> kudumismuster, kinda- v sukakiriAnõ silmäd Hanesilmad; Suurõ lapi tärnide keskel ond anõsilm Suure mustrirühma (laugu e lapi) tärnide keskel on hanesilm (sukakirjast)

apu|kuõᵉr <apu|kuõrõ, aput|kuõrt> hapukoorLeväsuᵉpp ond param seüä, kui suab aput kuõrt kua piäle panna Leivasupp on parem süüa, kui saab hapukoort ka peale panna

apu|piim <apu|piimä, aput|.piimä> hapupiimAput piimä ond iä õhtatõ jõua Õhtuti on hea hapupiima juua

arilikult harilikult, tavaliseltNeljabä õhta ond arilikult üläljõstminõ Neljapäeva õhtuti on harilikult istjatsed (naised teevad ühiselt käsitööd)

arutama1 <aruta, aruta> arutama, kaalutlema; arvamusi vahetamaArutamõ viel sedä asja, kas ond ikka naa ull asi Arutame veel seda asja, kas see asi ikka nii hull on; Mia ei viisi sedä asja enäm aruta Ma ei viitsi selles asjas enam aru pidada

arv <arva, .arva>
1. harv; hõreKukla taga arvad karvad (rahvalaulust) Kukla taga harvad karvad
2. haruldane; (mõni) üksikÜsä arv juhus, kui kõik kõikõga nõudus ond Üsna haruldane juhtum, kui kõik on kõigiga nõus; Mõni arv piisk tuli, sie tiess pesu märjäs ühti Mõni üksik piisk tuli, see ei teinud pesu sugugi märjaks

.arvama <arvata, .arva>
1. arvama; mõtlema; oletamaÕhta võib aenult arvata, miokõ jõlm umiku välles ond Õhtul võib ainult arvata, milline ilm hommikul väljas on; Mia arvasi sio sepäpaas taguvad Ma mõtlesin, et sa taod sepikojas; Vädäs mütsü silme piäle ning arvas, et tedä tundagid Vedas mütsi silmile ja arvas, et teda ära ei tuntagi
2. (millekski) pidama, tunnistamaJu nuiamies näin põlvõnukki, arvan selle ülge piä olad ning vjõrutan nuiaga Ju siis nuiamees näinud põlvenukki, pidanud seda hülge peaks ja virutanud nuiaga (hülgepüügil); Selle suiks oli mia parajaks poesiks arvatud, kis luõmõga õigõks suab Selleks suveks oli mind sobivaks poisiks tunnistatud, kes [karjas] loomadega hakkama saab

arvast harvaEgä päe sua angõrju enäm ühti, vahest arvast, kui mõni õngõ otsõs ond Ega iga päev enam angerjaid saa, vahel harva, kui mõni on õnge otsas (satub õnge otsa); Teene leib ning kereseliha arvast kolõ mehised seüä Nisuleib ja kerisel küpsetatud liha, mida harva saab, on hirmus head süüa. Vrd .arva

asi <asja, .asja>
1. asi, ese; riistKõik asjad unnikus koos Kõik asjad hunnikus koos; Viimne märgigä asi, mis inimesele sai, oli rist aua piäl Viimne [pere]märgiga asi, mis inimesele sai, oli rist haua peal
2. asjaolu; tegevus, asjatoimetusKui asi siokõ ond, tulõ mia enäm kordagid abi siolõ Kui asi selline on, siis ei tule ma sulle enam kordagi appi; Nüüd ond asi siokõ, et piäme lehmä ää viimä Nüüd on asi selline, et peame lehma ära viima (maha müüma); Kui kodo kuevad riided selgä suan, oln otsõ teene asi Kui kodus kuivad riided selga saanud, olnud kohe teine asi (teine tunne); Kirikus käümine oligi jõululaupa õhta piämine asi Kirikuskäik oligi jõululaupäeva õhtul peaasi || .asja olõma pistmist olemaLastõl oli õhta leväkoti juurõ kua asja, kui lõunast liha ning leibä järge oli jäen Lastel oli ka õhtul leivakoti juurde asja, kui lõunaeinest oli liha ja leiba järele jäänud
3. midagi kasulikku, väärtuslikkuEndised mutid põlõ asjad kedägid, va jämedäd puraskid Endised püünised pole midagi väärt, ühed jämedad purakad on (suured kobakad); Siia kala põlõ enäm asi kedägi, kui kaua suõlõs seesäb, lähäb tuemas Siiakala pole enam midagi väärt, kui ta kaua soolas seisab, läheb tuimaks
4. rõhutav osis ühendis „mis asja“Mis asja’ka sia aad! Mis asja sa ikka ajad! (mis jutt see nüüd on!); Mis asja paassõ panna? Mida patta panna? (mis me söögiks teeme?). Vrd msasi; sasi2

asõ <asõmõ, asõt>
1. ase, asukoht, jälg olnustÜks lae läin praegusõ Kihnu mua asõmõl ukka Kunagi saanud üks laev praeguse Kihnumaa kohal hukka; Mede maja asõ siäl mõisa õues ja Meie majaase veel seal mõisa õues; Ruõgõss ljõnnu pesä asõmi ond viel, munad kõik ää viidud Roostikus on linnupesa asemeid veel järel, aga munad on kõik ära viidud; Aeru käeasõ Aeru käepide; Prikkamise asõ Prikkamise ase (aeruõnarus paadi ahtris)
2. magamisase, voodiPanõmõ puhtad riided kua asõmõssõ Paneme puhtad voodiriided ka asemele; Ennemä kuõli ei lähä, kui asõ tehtüd! Enne sa kooli ei lähe, kui voodi tehtud!. Vt .oetõ; säng || kodulooma magamiskohtLehmä asõ kolõ vjõrsanõ Lehma ase kole virtsane; Asõmõlõ! Oma asemele! (korraldus loomale)

aug <aavi, .augi> haug (Esox lucius) ▪ Keväde tulad aavid ruaᵉvõssõ Kevaditi tulevad haugid kraavidesse; Aug ond mere unt Haug on mere hunt (röövkala); Suõla aavi mari ää Soola haugimari sisse; Nied kua unnad, kellegä auga püütässe Need on ka unnad, millega hauge püütakse; Aavi ui, sie ond pissike piinike aug Haugi ui, see on pisike peenike haug (havipulk)

.autu <.autu, .autud> autoLähme puõe juurõ uõtama, ehk suamõ autu piäle Lähme poe juurde ootama, ehk saame auto peale (ehk keegi võtab peale); Kissi nüüd enäm oostõga vääb, kui autud võtta ond Kes nüüd enam hobustega veab, kui on autod võtta; Miol oli autu ariminõ puõlõli Mul oli autoremont pooleli

edev <edevä, edeväd> edvistav, eputavTüdrikud ond edeväd, otsõ akkavad kidistämä kui poissa mõnõstas nägäd Tüdrukud on edevad, hakkavad kohe kihistama, kui kuskil poisse näevad; Ää olg oma riide jõlpõga nda edev Ära ole oma riidehilpudega nii edev (ära nendega eputa)

edev|auk <edev|aogu, edev|.auku> edev inimene, eputisEnä, miokõ edevauk ikka mede poeg ond! Vaata siis missugune eputis meie poeg ikka on!

eenä|rõuk <eenä|rõugu, eenä|.rõuku> heinarõuk, aunKui pitkäd unnikud ond, siis kutsutassõ eenä rõugud Kui on pikad hunnikud, siis neid kutsutakse heinarõugud

egä1
1. sides (hrl eitavas lauses) ega, ei kaMiol põlõ ühtegi vendä egä õdõ Mul pole ühtegi venda ega õde; Akkas kolõdad muõdi tuiskama, et olõss mitte muad egä taevast nähä Hakkas koledal kombel tuiskama, et polnud näha ei maad ega taevast; Sellest põllust ei põlõ ägi egä atõr üle käün Sellest põllust pole ei äke ega ader üle käinud; Miol ei olõss ei piimä egä kuõrt kohvi piäle panna Mul ei olnud ei piima ega koort kohvi peale panna
2. määrs (eitust tugevdav) egaTänä ond tuulõnõ kua, egä täna vägä soe jõlm ei põlõ Täna on tuuline ka, ega täna väga soe ilm ei ole; Egä'ss sie tie sjõnd viel meistriks, kui ühte terä tehä mõestad Ega see sind veel meistriks tee, kui sa ühte asja natuke teha oskad; Egä mia üsä siga kua põlõ'mtõ, et solki süemä akka Ega ma ikka päris siga ka ei ole, et hakkaks solki sööma
3. määrs (küsilause algul) ega, kas eiEgä sia tiä, kussõ nad läksid kua? Ega sa ei tea, kuhu nad läksid ka?

egäte|pidi igapidi, igatiSedäsi ond olõmine egätepidi param Sedasi on olemine igapidi parem

egä|üks <egä|ühe, egä|.ühte> igaüks; kõikViib egä ühte, mis kellegil ond Viiakse kõike, mis kellelgi leidub; Egä üks tuõb mõnda Igaüks toob midagi; Egäüks piab oma asju oidma Igaüks peab oma asju hoidma; Arklissõ ossimõ, egäüks pidi raha vällä käümä Kamba peale ostsime, igaüks pidi raha välja käima; Siis aeti kjõndad sedävisi ikka ümberkaudu ning siis kalad pandi egäühele piäle Siis seati kindad niiviisi ringis maha ja siis kalad pandi igaühele peale (kui rannas kalu jagati)

ehemed mitm <ehemete, ehemi> (ainsust ei tarvitata) udusulg; ude, ebeKui ehemed ond juba pesäs, siis kossal aob, või paᵉrt Kui udusuled juba pesas on, siis koskel haub, või part; Poesil juba ehemed ninä all Poisil juba udemed nina all

ehitus|.meister <ehitus|.meistri, ehitus|.meistrid> ehitaja; puuseppSjõnna ond ehitusmeister uksõ aogu jätn Sinna on ehitusmeister ukseaugu jätnud (uks on seal, hakka astuma)

ehitämä <ehitä, ehitä>
1. ehitama, valmis tegemaMia ehitäsi ise viite laeva testega seltsis Ma ise ehitasin teistega koos viit laeva; Rihalusõ suab ju ümber ehitä, kua elu uõnõks Rehealuse saab ju ümber ehitada, ka eluhooneks; Ljõnnõs ond paelu uusi majasi ehitet Pärnus on ehitatud palju uusi maju
2. kaunistama, ehtimaTede tütred ikka nda ehitet Teie tütred on alati nõnda ehitud; Siis akatassõ pruuti ehitämä ja veimi jagama Siis hakatakse pruuti ehtima ja veimi jagama ||Surnu ond ehitet Surnu on ehitud (pestud ja riides, kirstupanekuks valmis). Vt .ehtmä

.elme|.poetos <.elme|.poetosõ, .elme|.poetost> helmenöör, palvehelmedElme poetos läin katki, pael, mis elmede siss ond Helmenöör on katki läinud, see pael, mis helmeid koos hoiab

elus <elusa, elusad> elus, elav; elujõulineEmä ond miol viel elus Minu ema on veel elus || (kirumissõnana)Elus raebõ! Oh sa elus raibe!

elutsõma <elutsõda, elutsõ> elutsema, (kuskil) elamaPutõrmaᵉnn elutsõdõ laevõs Kotermann pidavat elama laevades; Meres ond elutsõmõs lehmäd, üsä nao päris lehmäd Meres on elutsemas lehmad, täitsa nagu päris lehmad (muistendis merilehmadest)

elu|vaim <elu|vaemu, elu|.vaimu> eluvaim, elumärkUata'nd, kas sellel ond viel eluvaim siss! Vaata ometi, kas sellel on veel eluvaim sees! (kas ta elab veel). Vrd eng1

elves <.elbe, elvest> helves; lumehelvesKui selge taevaga elbi saab, ond undi pulmad (knk) Kui selgest taevast lumehelbeid sajab, on hundil pulmad

elämine <elämise, elämist> eluase; majapidamineSiol ond üsä suur elämine Sul on päris suur elamine

elämä <elädä, elä>
1. elama, elus olemaNendel eläväd suguvõsas naesõd kõik ette vanass Nende suguvõsas elavad kõik naised väga vanaks; Sõja aegõs eläti üsä viletsäst Sõja ajal elati üsna viletsasti; Angõrjas eläb siis kua viel edekohe, kui ää juba tehtüd ond Angerjas elab siis ka veel, kui ta juba ära puhastatud on; Räämed olid päävä käde jään, eläsid juba ussõga Räimed olid päikese kätte jäänud, elasid juba koos ussidega (olid ussitama läinud) || üle elämä läbi elama, vastu pidamaJu suab sie tali kua üle elätüd Ju saab selle talve ka üle elatud
2. elunema, asumaMia olõ uhkõ, et mia elä Kihnu suarõl Ma olen uhke, et ma elan Kihnu saarel; Kihnus siokõst kohta ei põlõ, kus vähk elätüd suab Kihnus sellist kohta ei ole, kus vähk võiks elada; Talvõ elätässe rohkõm tuas, sui kambritõss Talvel elatakse rohkem toas, suvel kambrites; Tuli nädäli ning kuid käredä külmägä iä piäl olla, puatis telgä all elädä [Hülgepüügil] tuli nädalate ja kuude kaupa käreda külmaga jää peal olla, paadis telgi all elada; Mede lapsõd märkägid enäm kodo olla, üsä eläväd naabril Meie lapsed ei märkagi enam kodus olla, päris elavad naabrite juures
3. elatumaKihnlasõl piäb puaᵉt olõma, jõlma elätüd ei sua Kihnlasel peab paat olema, ilma elatud ei saa

eläv <elävä, eläväd> elav, erk; vilgasOnd üks elävä engegä laps On üks elava hingega laps (elavaloomuline)

emmik <emmiku, emmikud>
1. lastek nimetissõrmEsimene sõᵉrm ollõ emmik Esimene sõrm olevat emmik. Vrd immike
2. suurest varbast järgmine varvasKui emmik ond pitkem kui essik, siis naenõ vaalitsõb miest Kui teine varvas on pikem kui suurvarvas, siis naine valitseb mehe üle (abielus, peres)

emä <emä, emä ~ emät>
1. ema, lapsevanemOma emä ond kõegõ ellem Oma ema on kõige hellem; Emä pani lapsõlõ uiõ kuuõ selgä Ema pani lapsele uue särgi selga; Emäd olõks küll lõuna aegõs natukõ puhkan, aga lapsõd tahtsid otsõ süle Emad oleksid lõuna ajal küll natuke puhanud, aga lapsed kippusid sülle
2. (paadi, laeva) emapuu, põhjapuuEmä pannassõ kõegõ ennemä üles, siis tävid ning siis pannassõ plaani kuarõd Emapuu pannakse kõige enne paika, siis täävid ja siis pannakse plaanikaared; Puadi kiil pannassõ pulkõga emä külge Paadikiil pannakse pulkadega emapuu külge. Vt emä|puu
3. tuuliku püstvõllAamõ veske emä püstü Ajame veski emapuu püsti. Vt emä|puu

.endine <.endse ~ .entse, .endist> varasem, kunagine; endisaegneKudas praegu sie muatüe ond endisegä võrrõldõs, kergem või raskõm? Kuidas praegu see maatöö endisega võrreldes on, kas kergem või raskem?; Sia kua siokõ endse aa inimene, riägi, kudas ennemä elu oli Sina ka selline endise aja inimene, räägi, kuidas vanasti elu oli; Entsel aal oli ette raskõ Vanasti oli elu päris raske ||Riedil oli pulmõs siokõ eede endine piäs et Reedil oli pulmas ema endisaegne rätik peas (endisaegse mustriga rätik) || .endsest ~ .entsest endisajastEndsest oli kodo kua mõni sada rubla Endisajast leidus kodus ka mõnisada rubla (tsaariajast)

.engede|kuu <.engede|kuu, .engede|kuud> hingedekuu, novemberEngedekuuss ond aeg miele tulõta neid, kedäst enäm meite ulkõs põlõ'mtõ Novembris on aeg meelde tuletada neid, keda meie hulgas enam ei ole

enge|palvõ <enge|.palvõ, enge|palvõt> hingepalve, surnu mälestuseks peetav palve või jumalateenistusEmä surmast ond kuus nädälid kaodu, tulõb engepalvõ ää tehä Ema surmast on kuus nädalat möödas, tuleb hingepalve ära teha

.enges elus; allesMia tuli uatama, kas taemõd viel enges ond Ma tulin vaatama, kas taimed on veel elus

.engämise|päe <.engämise|päävä, .engämise|.päävä>, .engämis|päe <.engämis|päävä, .engämis|.päävä> piltl hingamispäev; püha- või puhkepäevSeitsmes päe ond engämispäe Seitsmes päev on hingamispäev (pühapäev on puhkepäev)

.engämä <engätä, .engä>
1. (õhku) hingamaÜlge ond engäjä luõm, piäb vee piäle engämä tulõma Hüljes on hingav loom, ta peab tulema vee peale õhku hingama
2. (hrl eitavas lauses) piltl mainima, lausuma; iitsatamaMia tohess engätägi, et kuõrõm tie piäl ümber oli läin Ma ei tohtinud hingatagi, et koorem oli tee peal ümber läinud; Tämäle ei maksa sellest engätä Talle ei maksa sellest hingatagi (mainidagi)
3. lahtuma, maitset kaotamaViinapudõli koᵉrk pannassõ lakiga kindi, muedu engäb ää Viinapudeli kork pannakse lakiga kinni, muidu [viin] hingab ära

enä hüüds ennäe, vaatEnä, ond ju nied puud juba ää põlõtõt Ennäe, need puud on juba ära põletatud; Enä kui rambast puu ää luaᵉsn Vaat siis kui halvasti on ta puu ära laasinud; Enä, kui ilus kuᵉtsu Vaat kui ilus kutsu

enämäste enamasti, suuremalt jaoltMeitel ond enämäste pissiksed muad Meil on enamasti pisikesed maad. Vrd enämeste

essik <essiku, essikud>
1. lastek pöialPeiäl ollõ essik Pöial olevat essik. Vt issik
2. lastek suur varvasKui emmik ond pitkem kui essik, siis naenõ vaalitsõb miest Kui teine varvas on pikem kui suur varvas, siis naine valitseb mehe üle (abielus, peres)

idi <idi, idi> pöialpoiss (Regulus) ▪ Idii-idii, siokõst iält tegäd, ju sellepäräst idi ond Idii-idii, sellist häält [pöialpoisid] teevad, ju ta sellepärast idi on; Sügüse ond idisi igänes mände otsõs Sügisel on pöialpoisse rohkesti mändide otsas

iegeldes|nõel <iegeldes|nõela, iegeldes|.nõela> heegelnõelIegeldesnõel piäb olõma naa piinike või jäme, kui niit ond Heegelnõel peab olema niisama peenike või jäme, nagu on niit

.iemäl eemalSiäl iemäl kaugõl ond vist üks purjut nähä Seal eemal kaugel on vist üks puri näha

ies
1. määrs ees(pool); esiküljelObo üsä vahul ies Hobune üsna vahus ees; Uata, kas lehmäl ond mõnda ies ve, rüegib sedäsi et Vaata, kas lehmal midagi [söögiks] ees ka on, röögib sedasi et; Ennemä olid püksel püeräd ies Vanasti olid pükstel pöörad ees; Abielunaesõl piäb ikka põll ies olõma Abielunaisel peab ikka põll ees olema; Ülgeküttel olid ennemä tahmaga miäritüd luasid mere piäl ies Hülgeküttidel olid vanasti merel tahmaga määritud klaasid ees (päikese varjuks) || jalus, tüliksMia ei põlõ teitel ies Mina ei ole teil ees
2. tagas (millegi) ees, eesotsasPeigmies peiupoesiga sõitsid oostõga pulmarongi ies Peigmees peiupoisiga sõitsid hobustega pulmarongi ees; Silme ies vjõlkus puagi tuli Silme ees vilkus majaka tuli; Oli siokõ õhta ies aeg Oli selline õhtueelne aeg

ige2 <ige, iget>
1. (härja)ikeMede tuapiäl ond vanast aast üks ärjä ige viel jäen Meie pööningule on veel vanast ajast üks härjaike jäänud || piltlTõmba sedäsi nagu iges ärg Muudkui rüga nagu ikkes ärg
2. vankri (puu)telgRatta iged üsä kulun Rattateljed on üsna kulunud; Ennemä olid puu igedegä obosõ rattad Vanasti olid puutelgedega hobusevankrid

igämä <igädä, igä> (üle või ära) elama; vastu pidamaSie ond oma elu aa ää igän See on oma aja ära elanud (nüüd on uut vaja)

igänes palju, rohkestiIgänes olid kua kalu suan Nad olid ka väga palju kalu saanud; Tämä suab kuᵉrkõst igänes raha Ta saab kurkide eest ränka raha ||Ond ju igänes asi kiita hlv Kah nüüd suur asi, mida kiita

iibersek <iiberseki, iiber.sekki> nlj vigurivänt, võrukael; sunnikSie poiss ond üks paras iibersek See poiss on üks paras võrukael; Kuulgõ, iibersekid, te olõtõ pulbõrlaesad Kuulge, sunnikud, te olete purulaisad

.iilgus <.iilgusõ, .iilgust> tikandimotiivIilgus ond sie, kui rattal ond agad ümber Hiilgus on [tikandil] see, kui rattal on kiired ümber

iir <iire, iirt> hiirSaemõ selle iire käde, egä üese juõsis tuba kaodu Saime selle hiire kätte, iga öö jooksis mööda tuba; Üks ond iiride üpätä (rahvalaulust) Üks on hiirte hüppamiseks; Mõesta, mõesta, msasi sie ond – üks iir, kaks saba (mõistatus) Mõista, mõista, mis see on – üks hiir, kaks saba (= pastel)

iirid mitm <iiride ~ iirde, .iirä> tiirud (hobusel), koolikudIirid ~ iiri aigus Tiirud (valuhood) || iirid piäl piltl rahutus, närviline olekMari naa tasanõ inime, tämäl käü kordagid iirä piäl Mari on nii rahulik inimene, ta ei lähe üldse endast välja; Mis ikka siol ädä ond, iirid piäl ve piltl Mis sul häda on, kas tiirud peal või (kui rahu ei saa)

iline <ilise, ilist> hilineMõni kuasta soᵉrt ond üsä iline Mõni kapsasort on päris hiline

imejä <imejä, imejäd>
1. imeja (laps, vasikas)Meitel ond lautas kaks imejäd vassikast Meil on laudas kaks imejat vasikat
2. räimepumpImejägä tõmmatassõ räämed puadist vällä Räimepumbaga tõmmatakse räimed paadist välja

inime <inimese, inimest>
1. inimeneEgäs nurkõs ond üks inime Igas nurgas on üks inimene; Toᵉhm inime suab vähä palka, mõesta'mtõ kedägid tehä ju Rumal inimene saab vähe palka, ta ei mõista ju midagi teha; Mõnõl inimesel ärjä tervis Mõnel inimesel on härja tervis; Sia kua siokõ entse aa inime, jarsku mõestad õpõta Sina ka selline endise aja inimene, järsku oskad õpetada || .lahti inimesed maatamehed
2. (hrl mitm) rahvasMia mäletä siit egä talust inimesi neli-viis põlvõ Ma mäletan siit iga talu rahvast neli-viis põlve; Enne sõda eläs Kihnus paelu rohkõm inimesi Enne sõda elas Kihnus palju rohkem rahvast; Inimesed olid puõe juurõs ette erevil, kartvad sõda Rahvas oli poe juures väga ärevil, kardavad sõda

ise|äränis
1. eraldiPanõmõ nied õmbuõonad iseäränis, nied seisväd vähä aega Paneme need õunad eraldi, need kaua ei seisa (ei säili)
2. eriti, ennekõikeÜlge nahk ond tugõv ning kallis, iseäränis jõlus viel poja nahk Hülgenahk on tugev ja kallis, eriti ilus veel hülgepoja nahk

isisemä <isisedä, isise> sisisema; visisemaTämä lasõb tainal rava piäl isisedä, sõni kui kuõᵉk valmis ond Ta laseb tainal pliidiraua peal sisiseda, seni kui kook valmis on

1 <, iäd> jää, jääkateKui vaga ning külm jõlm ond, tieb iäd üsä uõlõga Kui on vaikne ja külm ilm, siis teeb jääd üsna hoolega; Ikka Riia meres ulgub iä Liivi lahes hulbib jääd ikka; Poiss sadi ljõbõda iä piäl pitkä Poiss kukkus libedal jääl pikali; Iä allõs nõtõr, obosõga ei kannata piäle minnä Jää alles nõrk, hobusega ei saa veel peale minna (ei kanna hobust); Ülgesi püüti sügüse iä tegemise aegõs võrkõga ning talvõ iä piält lasti püssügä Hülgeid püüti sügisel [mere] jäätumise ajal võrkudega ja talvel lasti neid jää pealt püssiga ||Korsi juõsn iä Mitmekihiline jää

2 omds <, iäd>
1. hea (üldisemalt millegi kohta)Üsä iä, sai vagava jõlmaga viel üle Üsna hea, sai vaikse ilmaga veel üle (mere); Iä ikka küll, kui puõᵉd ligis ond Hea ikka küll, kui pood lähedal on || iäks .võtma piltl tapma, õnneks võtmaEnnemä võetud enne jõula mõni kaᵉss iäks, et trummi nahka suaja Vanasti võetud enne jõule mõni kass õnneks, et trumminahka saada || iä küll (nõusoleku väljendamiseks)Iä küll Hea küll (olgu siis)
2. (omaduse kohta) hea, sobiv, soodus, kasulikIäd jõnda maksõti ikka kivede iest Ikka head hinda maksti kivide eest; Tuõ külmäkapist viel sedä iäd iäd moosiveesse Too külmkapist veel seda head jääd moosivee sisse || (soovide, tervituste väljendamisel)Iäd aega või olga piäle – mõlõmad sünnüb ää minnes üelda Head aega või olgu peale – mõlemat sobib ära minnes ütelda; Iäd õhtad! Head õhtut!

iär <iäre, iärt, mitm om iärde>
1. (üla)äär; serv, veerÄä valag enäm vett kässikussõ, aab juba üle iäre Ära vala enam vett kappa, ajab juba üle ääre; Tuõri iäreni täüde Toober on ääreni täis; Pengi iäress oli nael, terven käristäs püksid lõhki Pingi serva sees oli nael, käristas püksid täiesti lõhki; Korjasimõ lapsõd tie iärest kua piäle Korjasime lapsed tee äärest ka [auto] peale
2. rand; kallasManõja suajõ juba puadiga iäre Manijasse saavat juba paadiga randa; Saemõ paha engegä Suarulõ iäre Saime hädavaevu Suarule randa; Sui ond iäres üsä leüge vesi Suvel on ranna ääres üsna soe vesi; Tormaga ei maksa mua iärest küüsi lahti laska piltl Tormiga ei maksa maaservast küüsi lahti lasta (rannast merele minna)

iäre|tasa ääretasa, pilgeniPada ond iäre tasa täüs Pada on ääretasa [vett] täis

iä|suᵉpp <iä|supi, iä|.suppi> jäätükkide ja vee seguKui iäsuppi ond paelu, siis üsä tegemine, et puadiga mäele suab Kui jääsuppi on palju, siis on päris tegemist, et paadiga kaldale saada. Vrd iä|putõr

iä|tükk <iä|tükü, iä|.tükkü> jäätükkKõiud ond torma tehtüd suurõmad iätüküd Kõiud on tormist murtud suuremad jäätükid; Meie kahengõst juõsimõ iätükke piäl Meie jooksime kahekesi jäätükkide peal. Vt kõid

jablaka|päe <jablaka|päävä, jablaka|.päävä> kirikupüha 19. augustilJablakapäe tulõb paelu õmbuõuni seüä, sie ond tervisele iä Jablakapäeval tuleb palju õunu süüa, see on tervisele hea

jah jah, jaaJah, siol ond sellekorra õigus Jah, sul on seekord õigus; Mia jah siokõ Ma olen jah selline; Ühte jahti jah viel taris! Seda sekeldust nüüd veel vaja! (see veel puudus)

jahe <jaheda, jahedad> vilu, külmavõituTänave sui ond üsä jahedad jõlmad Tänavu suvel on päris jahedad ilmad || kergemeelneSioksõ jaheda mielegä inimest'mte sua usku Sellist kergemeelset inimest ei saa uskuda

jahe|kara <jahe|kara, jahe|kara> vallatu, ulakas; sekeldajaSia’ka olõd üks jahekara küll! Sa oled üks kelm ikka küll!; Juri põlõ kellegi mies, ond üks jahekara Jüri pole õige mees, üks sekeldaja on

jala jala, jalgsiTe lähäte autuga või jala? Kas lähete autoga või jalgsi?; Nüüd oli külmä kua, piäks juba jala üle mere suama Nüüd oli külma ka, peaks juba jala üle mere saama (üle jää); Juhan läks jala mere Juhan läks jala merele (hülgepüügile); Jala meres käümine ond ju tappaja Jalgsi merejäält hülgepüük on ju tappev (ränk töö)

jalg <jala, .jalga, seesü .jalgõs ~ jalass>
1. inimese või looma jalgAnnõl nda piiniksed jala siäred nagu piibu orgid Annel nii peenikesed jalasääred nagu piibuorgid; Kui vassaku jalaga umiku sängüst vällä astud, siis terve päävä saᵉnt õᵉnn Kui hommikul vasaku jalaga voodist välja astud, siis on terve päev halb õnn; Jalass jõrmus valu, piäb arsti juurõ minemä Jalas hirmus valu, peab arsti juurde minema; Lapsõd juõsvad sui läbi palju jalu Lapsed jooksevad suvi läbi paljajalu || .jalga jalga (rõivastusest)Pastlu tahad kua jalga vä? Kas tahad pastlaid ka jalga? || .jalgõs jalas (rõivastusest)Kört ond selges ning sukad jalgõs Seelik on seljas ja sukad jalas || piltlMia sai omalõ äiä varandusõga jalad alla Ma sain äia varandusega jalad alla (paremale elujärjele); Suur esimene liiver allõs laevalõ jalad alla tieb Suur esimene kliiver teeb alles laevale jalad alla (paneb kiiresti liikuma)
2. esemete osa, tugiTuõli jalg oli ää lagun Tooli jalg oli ära lagunenud; Riheahju iäres seesäb puust levälõemõ, kolm jalga all, kuaᵉs piäl Reheahju ääres seisab puust leivaastja, kolm jalga all, kaas peal; Rooli jalg Roolijalg (raudtoed rooliseadistele tekil)
3. endisaegne pikkusmõõt (12 tolli, u 30 cm)Masti iärest õmmõldassõ purjud kummi kahekümne neljä jala piält kaheksa tolli alt Masti äärest õmmeldakse purjed kummi kahekümne nelja jala kõrguselt ja kaheksa tolli laiuselt; Kaks korda vaotas nda kiilu, et puõlteist jalga oli ruumi auk vee all Kaks korda vajutas [laeva] nõnda külje peale, et lastiruumi auk oli poolteist jalga vee all

juõma|ull <juõma|ullu, juõma|.ullu> joodikJuõmaull ond paelu param kui tuariull Joodik on palju parem [inimene] kui kiusupunn. Vrd tuari|ull

juõma|valu <juõma|valu, juõma|valu> kange joogijanuSuõlatsi räimi sai seüä, nüüd siokõ juõmavalu et Sai soolaseid räimi söödud, nüüd selline janu et; Ta ond juõmavalus Tal on joogijanu

.juõminõ <.juõmisõ, .juõmist> jook, joogipoolisTuaᵉr ond apu juõminõ nao kali Taar on hapu jook nagu kali; Iäd juõmist naa paelu ku kulub Head jooki [on seal] nii palju kui kulub (hästi palju); Emä andis noiga juõmist juurõ Ema andis nõuga jooki kaasa

.juõsma <juõsta, juõsõ>
1. jooksma; lippamaAi kui ruttu juõsõb Oi kui ruttu jookseb; Pani juõstõs vädämä, ju aru sai, et pahandust tegi Pani joostes minema, ju sai aru, et ta tegi pahandust; Mine korra juõstõs põllalõ ning tuõ mõni porgandi supissõ Mine korra lipates põllule ja too mõni porgand supi sisse || mardi- või kadrisandiks käimaMjõllas mardid juõsma akkavad? Millal mardid jooksma hakkavad?; Teese külä kadrid käösid juõsmõs ää ve? Kas teise küla kadrid käisid juba jooksmas ära või?
2. liikuma; libisemaLae juõsis madala kindi Laev jooksis madalikule kinni; Veske akkas juõsma Veski hakkas jooksma (tööle); Oki luᵉht juõsõb sedäsi ümber, et näegid Vokilüht jookseb niimoodi ringi, et ei näegi (pole nähagi) || üles .juõsmaLasõ terä allapuõlõ, püss juõsõb paelu üles Lase veidi allapoole, püss jookseb liiga üles
3. voolama; valgumaMeri juõsõb maha Meri jookseb maale (meretuulega ujutavad lained kalda üle); Mõnõ päävä päräst ond tuaᵉr valmis, muudkui lasõ juõsta Paari päeva pärast on taar valmis, muudkui lase [august] joosta; Kotis auk, jahu juõsõb terven maha Koti sees on auk, jahu jookseb kõik maha; Tümps kieris kere lahti, juõsõb nagu purts piltl Hülgeliha võttis kõhu lahti, jookseb nagu purts; Pullid olid jõlusast kerkün ning küpsn, võtsid suu vett juõsma piltl Leivapätsid olid ilusasti kerkinud ja küpsenud, võtsid suu vett jooksma || läbi .juõsmaVana tuli ikka sioksõ aaga, et iä juõsis allõs läbi, oli nõrk Vana[mees] tuli ikka sellise ilmaga, et jää jooksis alles läbi, oli nõrk (jää ei kandnud peal)
4. paaritamaLehm ond juõstud Lehm on paaritatud

jõhvikas <jõhvika, jõhvikast> jõhvikas (Oxycóccus palustris) ▪ Rabas ond igänes jõhviku Rabas on palju jõhvikaid; Kihnus jõhviku ei kasva Kihnus jõhvikaid ei kasva

jõlm1 <jõlma, .jõlma> ilmTiä, mis jõlma uõmsõks kua lubaga? Tea, mis ilma ka homseks lubatakse?; Selle jõlmaga võtab võrgud jälle puhas ää Selle ilmaga võtab jälle kõik võrgud ära (torm viib ära); Miokõ’ka jõlm välles ond! Kus on alles ilm väljas!; Iä, et jõlma andis Hea, et andis [ilusat] ilma


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur