[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 artiklit

kala|tehes|pulk <kala|tehes|pulga, kala|tehes|.pulka> kalasoomitsuspulk, s.o pulk kala suus, millest hoides on hõlpsam soomitsedaKussõ sie kalatehes pulk pidi jäämä? Kuhu see kalasoomitsuspulk on jäänud?

kapa|põhjalinõ <kapa|põhjalisõ, kapa|põhjalist> merejää, mille sisse on külmunud ümarad jäätükid (nagu kapapõhjad)Randõs tieb juba kapapõhjalist Sadamas teeb juba jääd

kiri <kirja, .kirja>
1. käe- või trükikiriTrikit kiri Trükikiri
2. nimekiriPanõ mio nimi kua kirja Pane minu nimi ka nimekirja || .kirja minema arvesse minema; kellekski arvatudKui vähäm kui ani, sis lähäb otsõ laglõ kirja Kui on väiksem [lind] kui hani, siis läheb otsemaid lagle kirja (arvestatakse lagleks)
3. kiri, postisaadetis; sõnumAitab sellest kirjast küll, papõr juba täüde kirjutõt Aitab nii pikast kirjast küll, paber juba täis kirjutatud; Kas said mio kirja käde? Kas sa said mu kirja kätte?
4. muster; ornament; pitsPissiksed kirjad, laiõmad kirjad Pisikesed kirjad, laiemad kirjad (käistekaunistused, ka külgeõmmeldud pitsid); Kirju tegemä Pitsi tegema (tanu valmistamisest); Kirja padi ning kirja pulgad Pitsipadi ja -pulgad (niplispitsi tegemiseks); Miolõ sie troi kiri mieldib Mulle see kampsunimuster meeldib; Mamma käterätikul õigõ jõlusad iegeldet kirjad otsõs Ema käterätikul on otstes väga ilus heegeldatud pits; Ennemä tegi ruae kirju Kopli Liisi Vanasti tegi kraeäärset pitsi Kopli Liisi; Maasikalehtegä kirjad raskõmad tehä Maasikalehe kujulist pitsi [käiste allääres] on keerukam teha; Südämetegä kirja kuõti rohkõm muõekjõnnastõssõ Südametega mustrit kooti rohkem moekatesse kinnastesse (värviline muster mustal põhjal) || kannulinõ kiri kaheksakandadega musterKannulist kirja kjõndad Kaheksakandadega kindad || küüsiline kiri haakidega muster, mille keskosas on küüned (ehk haagid)Küüsiline kiri ond siokõ, kus suurõ lapi ümber küüned Küüsiline kiri on selline, kus suure lapi ümber on küüned; Küdidele küüsilised, nadudõlõ nastilised (rahvalaulust) Küdidele küüsilised, nadudele naastulised (mustrid) || lapilinõ kiri kudumismuster, kiri (kirja suurel lapil puuduvad sakid)Lapilinõ kiri ond siokõ, kus küüsi põlõ’mtõ, kaks lappi ond jutti Lapiline kiri on selline, kus küüsi (hagasid) pole, kaks lappi on järjest || ratulinõ kiri rattakujuline muster (heegelpitsil, kinnastel)Ratulist kirja tehässe praegu kõegõ rohkõm Rattakujulist kirja tehakse praegu kõige rohkem; Mamma kudus miolõ ratulisõd kjõndad Vanaema kudus mulle rattakujulise mustriga kindad || siidi|lapi|kiri siidilapikiri, siidkangastelt üle võetud suka- ja kindakiriArvatassõ, et siidilapikiri tuli, kui Kihnu mehed käösid siidi vädämes Arvatakse, et siidilapikiri tuli siis, kui Kihnu mehed käisid siidi vedamas || õiõlinõ kiri pits käiste allääresÕiõlist kirja tehti vähema Õiekujulist pitsi tehti vähem. Vt siäre|kiri

kord|puaᵉt <kord|puadi, kord|.puati> kordpaat, klinkerplangutusega paat, mille küljelauad on serviti üksteise peal. Vrd kord|lae

kuuluksõ on kuulda, kostabSõra klõbin kuuluksõ Kostab sõraklõbinat; Mere kohen kuuluksõ Kuuldub mere kohinat

kuõᵉk <kuõgi, .kuõki> kook, pannkookKuõgid iästi pruuniks küpsn Koogid on hästi pruuniks küpsenud; Tieme tänä õhta kuõᵉka, suab ruttu valmis Teeme täna õhtul pannkooke, saab ruttu valmis || odra kuõᵉk van odrakook (muistne pulmakook, mille alumine osa on rukkitainast, pealmine osa piimaga tehtud odratainast, millele segati sisse kartuleid). Vrd paᵉnn|kuõᵉk

kört <kördi, .körti> seelikKördi sisse ei astuta, kört aetassõ üle piä selgä Seelikusse ei astuta, seelik aetakse üle pea selga; Akkamõ lõngu värvmä, piäb uusi körtä tegemä Hakkame lõngu värvima, peab uusi seelikuid tegema; Miol põlõ kedägid siokõst murõt, et või punasõriibulist körti selgä panna’mtõ Mul pole ühtki sellist muret, et ma ei võiks punasetriibulist seelikut selga panna || aᵉll kört ühevärviline hallikas või valge ja potisinise lõngaga kootud villane seelik || ambulist .kirja kört hambulise mustriga seelikMõnõlõ mieldib praegu kua viel kududa ambulist kirja körti Mõnele meeldib veel praegugi hambulise kirjaga seelikut kududa || kipsuga kört seelik, kuhu on sisse kootud üksikuid punaseid ja roosasid lõnguKudusi talvõ omalõ uiõ kipsuga kördi Ma kudusin endale talvel uue kipsuga kördi || kjõut|kört van küütkört, mitmevärviline pikitriibuline seelik || korrotõt .riipsu kört seelik, mille mustrisse on korrutatud lõngaga kootud must-valge triipKorrotõt riipsu kört ond ikka üks õigõ kört Korrutatud triibuga seelik on ikka üks õige seelik || lindi|ripsu|.kirja kört kindla mustriga kootud kangast seelikLindiripsukirja kördisse ei põlõ korrotõt riipsu kuõtud Linditriipu mustriga seelikusse ei ole korrutatud lõngaga triipu kootud || maesõma kört (mandril kantud) poolvillasest riidest tume seelikPaelud käösid maesõmua kördiga ljõnnas Paljud panid mandril kantava seeliku selga, kui Pärnusse läksid || moosi|.kirja kört kindla mustriga kootud kangast seelikTeste Maril oli moosikirja kört selgäs Naabri Maril oli moosikirja seelik seljas || must kört ~ murõ|kört ~ leenä|kört leinaseelik (must seelik punase paelaga allääres)Must kört piäb egä inimesel olõma, kes tiäb mjõllas võib taris minnä Must seelik peab olema igal inimesel, kes teab, millal võib tarvis minna || pihaga kört pihikuga seelikLastõl ond pihaga kördid, aluminõ jagu teistmuõdi, ülemine teistmuõdi Lastel on pihikuga seelikud, alumine osa on ühtmoodi, ülemine teistmoodi || punanõ kört punane seelikMia riibulist tahas'mte egä punast Ma ei tahtnud triibulist ega punast [seelikut] || puõlpunanõ kört poolpunane seelikPuõlpunanõ kört, ühe-, kahe- või kolmõpuõlinõ Poolpunane kört on kas ühe-, kahe- või kolmepooline (vastavalt sellele, mitu voki poolitäit punast lõnga on kördisse kootud) || silmiline kört rombide või ruutudega ühevärvilisest riidest seelik || siniseriibulinõ kört sinisetriibuline seelikVanõma siniseriibulisõ kördi pani kartuli võttõs omalõ selgä Kartuleid võtma minnes panin endale selga vanaema sinisetriibulise seeliku (põhitoonid tumesinine ja must). Vt sitsi|kört

muting <mutingu, mutingud> purje rehviauk (mis on tugevdatud riidelapiga ja nööpaugupistes ääristatud)Miol juba esimese purju mutingud valmis Mul on juba esimese purje rehviaugud valmis

naat1 <naadi, .naati>
1. van naat, purjeõmblusKangast lõegatassõ parajad tüküd maha, siis õmmõldassõ kahe naadiga kogo Kangast lõigatakse parajad tükid, siis õmmeldakse kahe õmblusega kokku
2. laevaplankude või paadi küljelaudade servade vahe (mis on tihitud veekindlaks)

.näükse <(ta) .näükse ~ .näükseb; (nad) .näükseväd; lihtmin .näükses; käskiv kv .näüksegä; nud-kesks .näüksen> näikse, nähakse; on näha; paistab, tundubNäükse olad üsä mõistlik inime Ta paistab olevat päris mõistlik inimene; Siäl näükse võrka pandavad Seal on näha võrke merre lastavat; Jänesi juusvad ikka Kihnus, neid näükse ikka Jäneseid jookseb Kihnus ikka, neid ikka näeb; Ruhnu vahel näükseb tiimri poss Ruhnu poolt on paista auriku suitsu; Iemält kaugõlt näüksen Kassikivi juurõs suur tuli Eemalt kaugelt paistnud Kassikivi juures suurt tuld; Üks niitäjä näükses põllal olad Üks niitja paistis põllul olevat; Kelle püerüse lae Kakra otsõs näüksegä? Kelle noodaveolaev seal Kakra otsas näikse paistvat?

paᵉll|poᵉst <paᵉll|posti, paᵉll|.posti> post laevaninas, kuhu on tapitud pukspriit või mille külge on kinnitatud kliiverpoomTõmba vokk paᵉllposti piäle laialõ, lasõ taheneb siäl Tõmba raapuri pallposti peale laiali, las taheneb seal

pere <pere, peret>
1. perekondTeste Mihkel vääb perele kõik käde Naabri Mihkel veab perele kõik [tarviliku koju] kätte; Mede aᵉtt sai ulga ülgesi ning tegi terve perele luõvad jalga Meie isa sai hulga hülgeid ja tegi tervele perele pastlad jalga || .Lahti pere lasteta pere (kus lapsed on antud kasuperedesse kasvatada)
2. taluMõnõs peres mjõtu kassi Mõnes talus on mitu kassi; Egäs peres piäks õmbud kasuma Igas talus peaks õunapuid kasvama

pleiss <pleisi, .pleissi> kahe köie- või trossiotsa jätkukoht, kus nende otste keermed on kokku punutud. Vrd .pentsel

puõl|.taknõ <puõl|.taksõ, puõl|.taksõt> pooltakune, kangas, kus on pool takuseid ja pool linaseid lõnguPuõltaknõ siis kui ljõnanõ ond üles veetud ning taknõ sisse kuõtud Pooltakune on [kangas] siis, kui telgedele veetud lõimelõngad on linased ja takune on [koelõngana] sisse kootud

puõᵉm <puõmi, .puõmi>
1. poom, puu, mille külge on kinnitatud purje alumine servRooli otsõ, ää laskug puõmi üle minnä Rooli otse, ära lase poomi üle minna; Mia tuli veest vällä puõmi ning laeva vahelt üles Ma tulin veest välja poomi ja laeva vahelt üles
2. kangaspuude osaLõngapuõᵉm Lõngapoom; Rjõndpuõᵉm Rindpoom; Kangaspuõᵉm Kanga-, riidepoom

valija <valija, valijad>
1. valijaSüemägä ei tohe olla naa suur valija Söögiga ei tohi olla nii suur valija
2. valija, isik, kellel on õigus validaEnne valimisi käüäd poliitikud valijatõga kogo suamas Enne valimisi käivad poliitikud valijatega kohtumas

vilja|vakk <vilja|vaka, vilja|.vakka> seen, mille viljakehad on karikakujulised ja mis kasvab põldudelVanad inimesed ikka uatasid neid viljavakku, kas täüs või tühi, selle järge uatati, miokõ viljasuaᵉk tulõb Vanad inimesed vaatasid ikka neid seeni (viljavakku), kas täis või tühi, ja selle järgi vaadati, milline viljasaak tuleb

ännili hänna peal, laeva või paadi tagumine ots on lastitud raskemalt kui esimeneLae kolõ ännili Laev on kole hänna peal

ärg <ärjä, .ärgä> härgÄrg kaevis mio ää Härg vigastas (kaevas) mind sarvedega; Mede tuapiäl ond vanast aast üks ärjä ige viel jäen Meie pööningul on vanast ajast üks härjaike veel jäänud; Aast tulõb ambudõs, panõb allid ärjäd mürämä (mõistatus) Aiast tuleb ammudes, paneb hallid härjad mürama (= tuul); Kjõrbu suurdunõ, ärjä raskunõ (mõistatus) Kirbusuurune, härjaraskune (= tulesäde) || inimesest, kes on suur ja tugevKus ärgä, siäl sõrga (vns) Kus härga, seal sõrga

ärjä|silm <ärjä|silmä, ärjä|.silmä>
1. härjasilm, jaanikakar (Leucanthemum) ▪ Tegime juaniõhtaks ärjäsilmest egävese jõlusa pärjä Punusime härjasilmadest jaaniõhtuks igavese ilusa pärja
2. härjasilm, ühelt poolt praetud muna (rebu on terve)Papa süeb umiku ikka puaᵉr ärjasilmä ää Isa sööb hommikul ikka paar härjasilma

üe2 <üe, üed>
1. vööKas sia üed mõestad kududa ve? Kas sa vööd oskad kududa?; Nuõrikul läks kolmkümmen üed ikka Noorikul kulus kolmkümmend vööd ikka (veimede jagamisel); Üed üel Vööd vööl || külü|üe külvivööPiks oli kaelas külü-üegä Külvinõu oli külvivööga kaelas || .randmõ|üe randmevöö (hülgekütile randmete tugevdamiseks tehtud pikk vöö) || särgi|alunõ üe (kitsam) vöö särgi alumises servasSellel nuõrikul ette paelu veimi, kissi suass üelist üed'mte, sie sai särgialusõ üe ikka Sellel noorikul on väga palju veimi: kes ei saanud vööle seotavat vööd, see sai särgi alumise serva vöö ikka || viina|üe viinavöö (antakse peigmehele märgiks, et kosjad on vastu võetud) || .üeline üe vööle seotav vöö
2. vöökohtMiol põlõgid taskud üel Mul polegi taskut vööl; Riided selges üeni ligun märjäd Riided on seljas vööni läbimärjad


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur