[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

.antspakk|pill <.antspakk|pilli, .antspakk|.pilli> laeva ankruvinn, ankrupill (mida pööratakse ühe hanspaagiga)Vähämätel laevõl antspakkpillid Väiksematel laevadel on ankrupillid

kannikas <kannika, kannikast>
1. leib; üle terve pätsi lõigatud viilakasMia tahtsi kannikast leibä Ma tahtsin leivaviilu; Katskõ külä kannikast kua Maitske külaleiba ka (= teise pere leiba) || nuõriku kannikas leib või sai, mida isamehe naine jagab pulma teisel päevalRaha aetassõ enne ärä, siis akatassõ nuõriku kannikast jagama – kõikõlõ pulma väele Raha kogutakse [pulmalistelt] enne kokku, siis hakatakse noorikukannikat jagama kogu pulmarahvale
2. piltl (eba)õnnestumise kohtaSai kannika käde Sain kannika kätte (läks halvasti); Sie maksis talõ kannika See läks talle kalliks maksma; Viimne ots maksab kannika Ootamine tasub end ära

nuõda|lae <nuõda|laeva, nuõda|.laeva> suurem maalaev, mida kasutati noodaveol, noodalaevSiärekülä nuõdalae läks räämetegä Pärnü Sääreküla noodalaev läks räimedega Pärnusse. Vrd mua|lae; püerüse|lae

pugi-pugi nali, mida lastele peaga vastu kõhtu pugedes tehakse, samal ajal „pugi-pugi” öeldes

püerüse|lae <püerüse|laeva, püerüse|.laeva> väiksem maalaev, mida kasutati noodapüügil, pöörisnoodalaevPüerüse lae sõitis vällä Pöörisnoodalaev sõitis merele. Vrd mua|lae; nuõda|lae

sie <selle, sedä> seeSelle aasta poesid võtvad igänes naisi Sel aastal võtavad paljud poisid naise; Mis nuõr mies sest supilagast seüä suab Mis noor mees sest supilagast süüa saab; Miol põlõ sellegä kedägid pistmist Mul pole sellega mingit pistmist || sedä ... sedä (liitsidesõnas) mida ... sedaSedä enäm suad, sedä enäm tahad Mida enam saad, seda enam tahad

suur|rätik <suurõ|rätiku, suurt|rätikud> suurrätik, telgedel kootud villane nelinurkne narmastega rätik, mida kasutatakse kolmnurkseks kokkupandultTämä võttis siis suurõrätiku ümber Ta võttis siis suurrätiku ümber

.toᵉhtma <.tohti, tohe>
1. tohtima, lubatud olemaTänäve tohtsimõ meie kua juba sedä tehä Tänavu tohtisime me ka juba seda teha (viljavihke siduda); Kas toᵉhtka meie kua minnä uatama Kas meie ka tohiks vaatama minna; Kas mia õuõ süemä tohe minnä? Kas ma õue sööma tohin minna?
2. (hrl eitavas lauses) osutab millelegi, mida ei saa või ei sobi tehaJõululaupa ei tohe paljastõ jalgõga olla Jõululaupäeval ei või paljaste jalgadega olla; Laps ei tohe nuaga mängä Laps ei tohi noaga mängida; Kaptõn ju tohtidõ enne laevast ää tulla mitte, pidäde viimne mies olõma Kapten ei tohtivat ju varem laevast ära tulla, pidavat viimane mees olema
3. julgema, söandamaPimedässe mia üksi ei tohe minnä Pimedasse ma üksinda ei julge minna; Ükski põlõ tohtin minnä'mte ärgä randa viimä Ükski pole julgenud minna härga randa viima; Viimess tahenes naa ää, et tohtsid koo minnä Lõpuks tahenes niipalju ära, et julgesid koju minna (vette kukkunud lapse riietest)

vjõll <vjõlla, .vjõlla> (lamba)villVjõll ond rambast pestüd, teese sordi ehk annab käde Vill on halvasti pestud, teise sordi ehk annab välja; Naesõd akkavad vjõllu kuaᵉrma Naised hakkavad villu kraasima; Naaritsõ oinakoti vjõlla kördipaelassõ, siis poesid panad sjõnd tähele Punu oinakoti villa seelikualuspaela sisse, siis panevad poisid sind tähele || nahk|vjõllad parkimisele minevatelt nahkadelt eemaldatud villad, mida saadi Pärnu nahatööstusest ja mida kasutati mandrile omaste kirjadega labakute kudumisel


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur