[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

2 omds <, iäd>
1. hea (üldisemalt millegi kohta)Üsä iä, sai vagava jõlmaga viel üle Üsna hea, sai vaikse ilmaga veel üle (mere); Iä ikka küll, kui puõᵉd ligis ond Hea ikka küll, kui pood lähedal on || iäks .võtma piltl tapma, õnneks võtmaEnnemä võetud enne jõula mõni kaᵉss iäks, et trummi nahka suaja Vanasti võetud enne jõule mõni kass õnneks, et trumminahka saada || iä küll (nõusoleku väljendamiseks)Iä küll Hea küll (olgu siis)
2. (omaduse kohta) hea, sobiv, soodus, kasulikIäd jõnda maksõti ikka kivede iest Ikka head hinda maksti kivide eest; Tuõ külmäkapist viel sedä iäd iäd moosiveesse Too külmkapist veel seda head jääd moosivee sisse || (soovide, tervituste väljendamisel)Iäd aega või olga piäle – mõlõmad sünnüb ää minnes üelda Head aega või olgu peale – mõlemat sobib ära minnes ütelda; Iäd õhtad! Head õhtut!

.kuldnõ <.kultsõ, .kultsõd>
1. kuldaväärt, ütlemata heaEnglil ond kuldnõ südä Englil on kuldne süda sees
2. päikeseline, kuiv (ilma kohta)Kultsõd jõlusad jõlmad juba tükk aega, küll varssi akkab mällämä Kuldsed ilusad ilmad on olnud juba tükk aega, küll varsti hakkab möllama; Sellekorra piäb kultsi jõlmu Seekord peab kuldseid ilmu (ja ei saja)

lüek <lüegi, .lüeki> piltl menu, hea võimalusEele oln rahvamajas poestõl kolõ lüek Eile olnud poistel rahvamajas kõvasti lööki (neil oli tüdrukute seas menu); Lõppõs oli vjõmbõga igänes lüeki Pärnu lahes oli vimbadega kõvasti lööki (püügiõnne)

mehine <mehise, mehist> hea; maitsevVjõmb suõlatsõn ränk mehine pistä Soolavimb on hästi maitsev süüa; Teil enge mehine apu tuaᵉr Teil on väga hea hapu taar; Vjõluda aaga siärüsed enge mehised jalga panna Vilu ilmaga on säärised väga head jalga panna

.seismä <seistä ~ sestä, seesä, käskiv kv ää .seisüg>
1. (liikumata) seisma; püsti püsimaSeesäb piäle nao kurõlaogu vai, abi ei tulõ Seisab pealegi nagu murulaugu vars, appi ei tule; Veess seesäb, muas ei seesä (mõistatus) Vees seisab, maas ei seisa (= kalavõrk) || .seismä .jäämä seiskumaTunnikell jäi seismä Seinakell jäi seisma || .seismä .jätmä seiskamaVäntä ei tohe seismä jättä Väntä ei tohi seisma jätta (võimasinal võid tehes)
2. paiknema; asumaKui kala kaua suõlõs seesäb, lähäb tuemass Kui kala kaua soolas seisab, läheb tuimaks; Laevad seisid külg külje kõrvõs kai iäres Laevad seisid külg külje kõrval kai ääres || säilimaNied õmbu õonad seisväd vähä aega Need õunad kaua ei seisa
3. (hea) seisma, hoolt kandmaÕpõtaja pani vadõritõlõ südäme piäle, et meie oma ristilastõ iä käekäegu iest seesäks Kirikuõpetaja pani vaderitele südamele, et me oma ristilaste käekäigu eest hea seisaks

tobra heaNatuksõ valõta, natuksõ varasta ollõ tobra Natuke valetada ja natuke varastada olevat hea

.tuikõ <.tuiksõ, .tuikõst> hea, sõnakuulelikAi kui tuikõ laps sia olõd! Oi kui hea laps sa oled!


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur