[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 148 artiklit

anda-võtta; anda või võtta; anda kui võtta
kellegi või millegi sarnane, täpselt nagu..., just nagu...
cit Järsku kõlab akna taga võigas ulgumine... anda-võtta hunt. L. Kibuvits
cit Piibupää oli anda kui võtta lõvi. Kääneti lõvil pää otsast ära, siis võis lõvi sisse tubakat toppida. E. Enno
cit Järgmisel pühapäeval... oli just anda-võtta sellesama Lible juures... loosimine. O. Luts
cit... kõnnib teine akna all edasi-tagasi, anda või võtta, nagu ta isa... A. Haava

armastuse vili
1. armastusabielust sündinud laps
cit Tema armastuse esimene vili oli kavalate silmadega tütarlaps. F. Tuglas
2. vallaslaps
cit Juba aastaid tagasi oli metsavaht lapsendanud oma õe orvu, kes, nagu rahvas ütles, oli armastuse vili. E. Krusten
3. hoolsa töö tulemus
See sõnaraamat on ta usinuse ja armastuse vili.

ees või taga
ükskõik, mis seal vahet, rohkem või vähem
Mis see mõni kroon ees või taga.
Ah, mis see paarsada grammi ees või taga.
Mõni päev ees või taga, see ei muuda asja.

ei ole (pole) {väga} viga (vigagi)
[kellelgi-millelgi] keegi või miski on päris hea, kena, korralik
Suvel polnud väga vigagi: oli päikest ja oli ka sooja.
Sel raamatul ei ole vigagi.
ei ole (pole) viga {midagi} (2)

ei oska viitki lugeda; ei mõista viitki lugeda
keegi on nõutu, ei oska või ei söanda reageerida; kellelgi puuduvad teadmised
Mees jäi imestades seisma.
Ta ei osanud viitki lugeda.
cit Ambosega vaidlesin, aga poistele ei mõistnud viitki lugeda. J. Madarik
ei oska kolmegi lugeda

eksituse vili; eksimuse vili
vallaslaps
cit Noore ema eksituse vili – ilma sündis ilma isata. J. Jõgever
cit Mu võlga, taevas, ära nõua pojalt, kes on mu raske eksimuse vili. G. Meri (tlk)

eks ta ole {, või ta vale}
öelduga nõustumist väljendav ütlus
– Raamatud on nii kallid, et ei jõua enam midagi osta. – Eks ta ole.
Et ära elada, tuleb mitme kohaga töötada. – Eks ta ole, elu tahab elamist.

end (ennast) kas või lõhki kiskuma; end (ennast) kas või pooleks kiskuma
tööd rabama, tööd teha rabelema
Tööd on nii palju, et kisu või ennast lõhki.

end (ennast) vinti võtma
end pisut purju jooma
Tema ei võta end kunagi vinti, ta vaid maitseb pisut, mida pakutakse.

end (ennast) vurhvi lööma
end uhkesti riidesse panema, end mukkima
Tüdruk on end nii vurhvi löönud, et ei tunne äragi.

{ennast kas või} herneks naerma; {ennast kas või} herneks hirnuma kõnek
südamest, tugevasti naerma, hirmsasti nalja saama
Nii tobe lugu, et hirnu herneks.
cit Efekti mõttes tegin paar polkasammu ja teised pidid end herneks naerma. L. Tungal
cit „Ma mõtlen ajude röövimist.“ „Hirnu või herneks,“ itsitas Tõnn. E. Raud

{ennast kas või} kõveraks naerma
südamest, hirmsasti naerma, hirmsasti nalja saama
Pidin ennast kõveraks naerma, kui seda imekometit nägin.

{ennast kas või} surnuks naerma; {ennast kas või} ribadeks naerma; {ennast kas või} katki naerma; {ennast kas või} lõhki naerma; {ennast kas või} puruks naerma
südamest, hirmsasti naerma, hirmsasti nalja saama
Küll oli naljakas, naera ennast kas või ribadeks.
See oli pöörane jant, naera või surnuks.
Ta naerab enda lõhki, kui kuuleb, mida sa tegid.

et mine või lolliks
rohkesti, tublisti
Tööd on nii palju, et mine või lolliks.
Nii palav on, et mine või lolliks.

et võta või karva
väga kuum, tuline (harilikult vee kohta)
Vesi on nii tuline, et võta või karva.

et vääna või välja
väga, täiesti märg
Olin nii märg, et vääna või välja.

iga asi omal ajal {või natuke hiljem}
kannatusele manitsev ütlus
Küll sa jõuad mehele minna, enne lõpeta kool ära. Iga asi omal ajal.

issanda veri
kristliku armulauatalituse ajal antav Kristuse verd sümboliseeriv vein

jutt või koera sitt vulg
rumal, nõme jutt
Tema jutt või koera sitt. Ära pane tähelegi.

kange veri
julgus, kuraasikus, vastupidavus
Temas lõi välja Saare suguvõsa kange veri: niisama lihtsalt ta katsumustele alla ei andnud.

[kellelgi] kaob veri näost; [kellelgi] kaob iga veretilk näost
keegi läheb väga kahvatuks, kahvatab tugevasti
cit Ööhämaruses võinuks terane silm tabada, kuidas tüdruku näost kadus veri. V. Gross

karju või appi
meeleheidet, väljapääsmatust märkiv väljend
Olukord on selline, et karju või appi.

{kas} nuta või naera
kindlasti, kõigest hoolimata
Nuta või naera, aga minna sul tuleb.
cit Nuta või naera, ei tahaks seda suve enam meeldegi tuletada. M. Nurme
Asi on nii, nuta või naera.

[kellelgi] kasvab veri sarve alla; [kellelgi] läheb veri sarve alla
1. keegi läheb laisaks, mugavaks
cit Turgutatakse ja topitakse, hellitatakse ja haritakse teisi (perepoegi) seni, kuni veri kasvab sarve alla ja talu pidada enam ei saa. H. Ranna
2. keegi saab vihaseks, tigedaks, ärritub
Mehel oli veri sarve alla läinud, ta raske rusikas pühkis teise pikali.

kas või käpuli {maas} minema; kas või käpuli {maas} tulema
kõigile raskustele, takisustele vaatamata kuhugi minema või tulema
cit „Ma hakkan jala minema, lähen kas või käpuli maas, aga lähen ikka,“ karjus Pearu. A.H. Tammsaare

{kas või} maa alla vajuma; {kas või} maa põhja vajuma
häbi pärast inimeste eest varjuda tahtma
Ta oleks piinlikkusest kas või maa alla pugenud, sest ema kuulis kõik.
cit Liisu oleks ehmatuse ja häbi pärast, et ta vigase lapse on ilmale toonud, heameelega maa alla vajunud. E. Vilde
cit Ja selle häbi ots! Ma vajun maa põhja... Ma suren... Kellele julgen ma veel oma silmi näidata? E. Särgava

kas või maa alt üles leidma
kindlasti, ükskõik kust üles leidma, kätte saama
Leian su kas või maa alt üles, pea seda meeles.

kas {või} malk maast püsti; kas {või} malk maast lahti
ilmtingimata, kindlasti, kõigest hoolimata, igal juhul
Kui ta arvas endal õiguse olevat, vaidles ta kas või malk maast püsti.

kas {või} malk pooleks
ilmtingimata, kindlasti, kõigest hoolimata, igal juhul
Tema eest tasub võidelda kas või malk pooleks.
Töö olgu tehtud kas või malk pooleks.
kas {või} malk maast püsti

kas või naba selja taha; kas või naba paigast
väga tugevasti, tugeva füüsilise pingutusega
cit Punnib, et silm valge, kas või naba selja taha. O. Jõgi (tlk)

{kas või} nahast välja hüppama
väga rõõmustama, väga suurt rõõmu, headmeelt tundma
Oleks rõõmu pärast kas või nahast välja hüpanud.
Ära nahast välja hüppa!
cit Täna võit, homme keretäis, nagu ikka. L. Metsar

{kas või} nahast välja pugema; {kas või} nahast välja ronima; {kas või} nahast välja jooksma
midagi kõigest väest saavutada püüdma
Poeb lausa nahast välja, et juhatajaks saada.
Ronib kas või nahast välja, et ülemustele meele järele olla.

kas või nui neljaks; kas või nui pooleks
1. kõigest väest, igati, väga
Punnis vastu kas või nui neljaks.
cit Vanaema ägestus: „Plikanääks minuga vaidlema kas või nui pooleks.“ A. Tigane
2. ilmtingimata, kindlasti, kõigest hoolimata
Kas või nui neljaks, aga ma pean minema.
Mina ei maksa, kas või nui pooleks.
Nui neljaks, aga välja peame siit pääsema!
cit Aga seda ma ütlen: maja ehitame üles, kas või nui pooleks! M. Metsanurk

kas või puru taga
iga hinna eest, tingimata, kindlasti
Kui on jooksuaeg, ei pea teda miski.
Tema läheb ikka, kas või tükid taga.
kas või tükid taga

kas või sodi taga
iga hinna eest, tingimata, kindlasti
Kas või sodi taga, aga oma tahtmise ma saan.
kas või tükid taga

kas või soga taga
iga hinna eest, tingimata, kindlasti
Kas või soga taga, aga alla ei anna.
kas või tükid taga

kas või tükid taga
iga hinna eest, tingimata, kindlasti
Kas või tükid taga, aga ma pean ülikooli pääsema.

kas või vats pooleks naerma
südamest, tugevasti naerma
Sellise jutu peale naera kas või vats pooleks.

kas või veri põlvini; olgu või veri põlvini
igal tingimusel, kahju suurust arvestama, kõigest hoolimata
cit Talupojad rääkisid: „Meie ei või oma nõudmistest loobuda – olgu või veri põlvini.“ J. Kahk

keelatud vili
miski peibutav, meelitav, kuid keelatud
Keelatud vilja maitsma.
Keelatud vili on magus.
cit... sõi teenistuskohas kooke. Tundes suus luksuslikku keelatud vilja. P. Krusten
cit Jack London oli niigi põnev, keelatud viljana veelgi põnevam. A. Hint
cit Näidaku keegi mulle perekonda, kus emb-kumb pool, tavaliselt mõlemad, poleks maitsnud keelatud vilja. O. Tooming

keel on vesti peal (vestil); nii et keel vestil (vesti peal)
suurest tööst, rohkest tegemisest väga väsinud, kurnatud; lõõtsutades (jooksust, askeldamisest vm)
Sagimist oli seal palju, kogu aeg oli keel vesti peal.
Jooksevad ringi, keel vesti peal.
Vehkis tööd teha, nii et keel vesti peal.
cit Pääsesin ometi pilgukeseks äridest. Tont võtku, jookse ämma poe vahet, nii et keel vestil... M. Nurme

kisu või härgadega maast lahti
kedagi on tema kõva une tõttu väga raske äratada, üles ajada
Igal hommikul on sama tants, kisu poiss või härgadega maast lahti.

kord nagu (kui) Viiburi sõjakoolis
ülirange kord
Rühmavanem nõudis, et rühmas oleks kord nagu Viiburi sõjakoolis.

kus [millegi] ots või aru
millelgi ei ole piiri, lõppu; milleski ei ole mitte mingit selgust, miski on täiesti segane
Kus selle veiderdamise ots või aru!
ei ole (pole) {ei} aru ega otsa

kõva veri

kange veri

kätele {vaba} voli andma
1. kätega kallale minema, lööma
Ta ägestub kergesti ning kipub kätele voli andma.
2. katsuma, käperdama
Peremees andnud tüdrukust mööda minnes kätele vaba voli.

[kellelegi-millelegi] langeb vari
miski kompromiteerib kedagi või midagi
Selle inetu loo vari langes kõigi peale.
Kahtlusevari langes uuele töötajale.

liha ja veri
1. lihane laps, oma laps, veresugulane
Jah, see poiss on küll minu liha ja veri, selles pole kahtlust.
2. realistlikud, tõepärased, tõetruud jooned või omadused
Autor pole oma romaani peategelasele suutnud liha ja verd anda.

liha [kellegi] lihast ja veri [kellegi] verest; liha [kellegi] lihast ja luu [kellegi] luust; luu [kellegi] luust ja liha [kellegi] lihast
1. lihane laps, veresugulane
Ta on ju mu oma poeg – liha minu lihast ja veri minu verest.
cit...ta on ikkagi liha meie endi lihast ja luu meie endi luust. Kuhu sa ta ajad? A. Jakobson
2. kellestki lahutamatu, kellegagi tihedalt seotud isik vm
cit...olles nii palju aastaid oma rahvaga seotud, olles liha ta lihast ja luu ta luust, tundis ta muresid... E. Nukk

lõika või noaga
paks (õhu kohta), tuulutamata, õhutamata
Õhk on nii paks, et lõika või noaga.

[kellelgi] lööb veri näkku; [kellelgi] tõuseb veri näkku
keegi punastab tugevasti
cit No oli see alles häbematus. Nüüd vast tõusis Vellol meelepahast veri näkku... K. Korsen

löö või maha
mitte mingil tingimusel, mitte mingil juhul
Mina seda talle ütlema ei hakka, löö või maha.
Mul on õigus, löö või maha.

mingu või maailm hukka
kõigest halvast hoolimata, mitte mingil tingimusel
Ta ei loobu oma plaanist, mingu või maailm hukka.

nagu (kui) hane selga {visatud, valatud} vesi {olema}
täiesti ilma mõjuta, asjata {olema}
Noomimine oli talle nagu hane selga vesi.
Ta ei teinud kuulmagi.
Räägi ja räägi, aga nagu hane selga vesi.
Ikka teeb nagu tahab.

nagu (kui) tuli ja vesi {olema}
täielikud vastandid {olema}, väga erinevad {olema}
Nad ei saanud omavahel põrmugi läbi – nagu tuli ja vesi.
Õed olid maitseküsimustes teineteisega nagu tuli ja vesi.

nagu (kui) vari [kellegi] kannul käima {kellelegi järgnema, ...}
kellelegi igale poole järgnema, kogu aeg järel käima
cit Paolu järgnes oma noorele isandale nagu vari. J. Rannap
Laps ei jäänud emast sammugi maha, käis igal pool kannul kui vari.

nagu (kui) vatti täis
uimane, segane
Pea on nagu vatti täis.

nagu (kui) vesi selge olema {peas olema, ...}
{hästi} meelde jäänud olema
cit Vaga Jenoveva ja vürst Apollooniuse lood olid tal otsast otsani kui vesi peas. A.H. Tammsaare
Reegel peab peas olema nagu vesi, siis on temast abi.

{nii} et veri küünte all
rasket kehalist tööd tegema, tööd rabama
Vanemad rabavad nii et veri küünte all, aga lapsed löövad lulli.

nii või teisiti
1. olgu kuidas on, igatahes, kindlasti
Nii või teisiti, aga tööle peab ikkagi minema.
2. mingil moel, mingi koha pealt
Igaüks on nii või teisiti fanaatik.
Nii või teisiti on asi hull.

nõrk veri
hirm, kartus, pelglikkus
Tema nõrk veri nägi igas varjus tagaajajaid.

{oh, oi, ah, ai, sa, sina} issanda vägi
üllatust, rahulolematust, pettumust vms väljendav hüüatus
cit Oh sa Issanda vägi, küll saab lusti ja nalja, kui see inimkari korraga siia jõuab. A. Gailit
cit „Sa Issanda vägi – olin vist pisut tukastanud?“ ütles ta kohkudes. A. Gailit

{oh, oi, ah, ai sa, sina} püha ristivägi; {oh, oi, ah, ai sa, sina} pühade vägi
jahmatust, kohkumist, imestust väljendav hüüatus
Püha ristivägi, sa oled päris segi omadega!
cit Sa pühade vägi, jäta ükskord ometi järele! „Sa ristivägi küll – mina ei tea ju midagi,“ kohkus piimanaine. Mart Kalda

{oma} suule voli andma
kedagi valimatute sõnadega hurjutama, sõimama
Miili aga andis oma suule nüüd voli.
cit Ta siunas tüdruku-lipakat. R. Sirge

[kellelgi] on keev veri; [kellelgi] on keevaline veri
keegi on äge, tormakas, temperamentne
Poisil on keev veri nagu noorel perul hobusel.
Lõnamaalastel olevat väga keev veri.
on tuline veri

[kellelgi] on külm veri
keegi säilitab keerukas või ohtlikus olukorras kaine otsustusvõime, hea enesevalitsuse
Tänu Oskari külmale verele pääseti lahtimurdunud jääpangalt eluga.

[kellelgi] on nõrk veri
keegi on arg, kartlik
cit Ka minul on nõrk veri, ... ent Villul on palju parem ehk paksem veri, ta ei karda ja magab peaaegu rahulikult. J. Lapp

[kellelgi] on ristiinimese verd (veri) südames
keegi on kaastundlik, inimlik, arusaaja suhtumisega
cit Tema nägu oli nii süütu, et ta igale inimesele pisarad silmi oleks pidanud ajama, kellel vähegi ristiinimese verd südames. O. Luts

[kellelgi] on tuline veri
keegi on äge, tormakas, temperamentne
Mustlastel on tuline veri.

[kellelgi] on vedel veri
keegi on arg, kartlik
Seatapmisega see mees hakkama ei saa, tal on vedel veri.
on nõrk veri

[kellelgi] on veri sarve all
1. keegi on laisk, ei viitsi midagi teha
Poisil on veri sarve all, ei ta viitsi koolis käia ega ka tööd teha.
2. keegi on vihane, ärritatud, tige
Kui tal on veri sarve all, siis on parem eemale hoida.

[kellelgi] on vesi ahjus
kellelgi on häda käes, keegi on täbarasse olukorda sattunud
cit Nagu ma päris kindlast allikast kuulnud olen, olevat tal juba vesi ahjus... J. Kärner
Ega enne vanemate sõna kuulda ei võeta, kui vesi ahjus.

[kellelgi] on vesi ja vile peal; [kellelgi] on vesi peal
keegi on valju korra all, keegi peab kõvasti tööd tegema
Meestel on vesi ja vile peal, koolimaja peab õppeaasta alguseks valmis olema.
Üks vesi ja vile kogu aeg peal, pole aega ninagi nuusata.

[kellelgi] on vesi lahti
keegi nutab
„Iga asja peale kohe vesi lahti, mis siin vesistada on?“ tõreles ta.

[kellelgi] on vesi silmas
keegi on nutma hakkamas
Ära nori ta kallal, tal on juba vesi silmas.

[kellelgi] on vesi suus
keegi vaikib, ei räägi, ei lausu sõnagi
cit Juhan ei hoidunud teistest kõrvale ega olnud tal vett suus. M. Metsanurk
on nagu (kui) suu vett täis

paks veri
pahameel, meelehärm, pahandus, vihkamine
cit Temal ei sobinud sattuda sõnelusse, millest nagunii poleks tulnud enamat kui paks veri. A. Hint

patu vili; patuvili
vallaslaps
cit „Patu vili“ oli esimene, mis ta kuulis ligemise suust. J. Jõgever
See tõmmu, pruunide silmadega poiss oli ta noorpõlve patu vili.
cit Eks ole nemadki teil ainult sohilapsed, kuna olete toonud neid patuvilju ilmale. E. Kippel

peast varbani
täielikult, terviklikult, jäägitult, üleni
Poiss on peast varbani koerust täis.
pealaest jalatallani

roni kas või mööda seina üles
ütlus valu, häda vms suuruse rõhutamiseks
Häda on suur, roni kas või mööda seina üles.
Hammas valutab nii, et roni kas või mööda seina üles.

{roosa} vati sees hoidma; {roosas} vatis hoidma
hellitama, ohtude, murede vms eest hoidma
cit Poissi pole vatis hoitud, näe kui noorelt juba tiivad kannavad. A. Kaskneem

rusikatele {vaba} voli andma
kätega kallale minema, kaklema hakkama, lööma
Pea nüüd ikka pea! Ega siis kätele voli ka ei tohi anda.

saagu või saamata
olgu mis on, mingu või halvemini
Saagu või saamata, ma teen selle tüki ära.

saagu või sitem vulg
olgu mis on, mingu või halvemini
Ega mujalgi kergem ole. – Ükskõik, saagu või sitem, aga siit lähen ära.
Mina täna siit ära ei tule, saagu homme või sitem.
cit Sassi hing on nii vara küljes kinni, et saagu või sitem, aga oma maid ja maju ta ei jäta. P. Kuusberg

sadagu {kas} või aiateibaid {alla}

Sadagu või aiateibaid, mind see enam ei peata.
sadagu {kas} või pussnuge {alla}

sadagu {kas} või pussnuge {alla}
ilmast hoolimata, ükskõik, kui halb ilm ka poleks
Sadagu kas või pussnuge alla, mina lähen ikka.

sadagu {kas} või väikeseid poisse {alla}; sadagu {kas} või Vene poisikesi {alla}

cit Nüüd võiks taevast pussnuge või väikesi poisse alla sadada, Pennut see ei liigutaks karvavõrdki J. Tuulik
sadagu {kas} või pussnuge {alla}

selge nagu (kui) vesi
1. hästi omandatud, täiesti selge, peas, käes, ära õpitud
Elektriasjandus on tal selge kui vesi.
Mitu keelt on mehel selged nagu vesi.
2. täiesti ilmne, päevselge
Meest taheti ninapidi vedada, see oli nüüd selge kui vesi.

sinine veri
aadlipäritolu
cit... krahvi koduskäimiste tagajärgedena teati rääkida vähemasti tosinast noortest meestest, kelle soontes arvati voolavat sinist verd. A. Kitzberg
cit Kohe näha, et see meesterahvas pärineb põlisest aadlist. Seisak, ta käeviiped, ta punane nina ja sinine veri – see juba ütleb. O. Luts

siputa (siputage, siputagu) või siidi
tee mis tahad, pinguta kuitahes palju
cit Ei saa tema minu nahka kätte, siputagu või siidi, ... pistan alati mõned head kivid tasku, küll ma siis näen. A.H. Tammsaare

[kellegi] soontes voolab [milline, kellegi] veri (verd); [kellegi] soontes on [milline, kellegi] veri (verd)
keegi on mingit päritolu, kellelgi on mingid pärilikud kalduvused
Kunstniku soontes voolab lõunamaalase verd.
Isa poolt voolas tema soontes ka näitleja verd.
Poisi soontes olla saksa verd.

surm siin või Siberis
täiesti ükskõik mis juhtub
Lähme teeme selle tembu ära!
Kah asi, surm siin või Siberis!

tee või tina
mitte kuidagi
Ei tule välja, tee või tina.
Tee või tina, ei saa hakkama.

tuul vilistab vesti vahelt läbi [kellelgi]
keegi on puruvaene, rahata
cit... vaene ja vilets inimene tahaks ka vahel paruni mõõtu välja anda. Aga kuidas sa ikka oled ja annad, kui tuul vesti vahelt läbi vilistab. H. Sergo

tõsi kui tõrre {põhjas} vesi; tõsi kui tõrres vesi
täiesti tõsi, õige
Kas see on ikka tõsi? – Tõsi kui tõrre vesi!

vahi alla {võtma}
arreteerima, vahistama
Ilma prokuröri sanktsioonita ei tohi kedagi vahi alla võtta.

vahi all {olema}
arreteeritud, vahistatud {olema}
Oli mõni päev vahi all.

vahi alt {pääsema, vabanema}
vabaks saama (vahistamise alt)
Pääses üle noatera vahi alt.

vahi peal seisma van
korraliselt valvama
Seisis vahi peal hommikuni välja.
vahti pidama

vahti pidama
korraliselt valvama
Pidas öist vahti kella kuueni.

varbaid villi jooksma
midagi või kedagi jahtides, asju korraldades ringi tormama
Jooksis kaupa otsides varbad villi.
Jookse mööda asutusi varbad villi, siis saad asjad aetud.

[kellegi] varju (varjugi) mitte kannatama; [kellegi] varju (varjugi) mitte sallima; [kellegi] varju (varjugi) mitte näha tahtma
kedagi vihkama
cit Nad mõnitasid ja pilkasid teda mõistu, nad ei sallinud enam Tõnni varjugi. P. Vallak
cit Kriisa plaanitäitmine rikub Lokil plaanitäitmist – ja just selle tõttu ei kannata ta Kriisa varjugi. E. Rannet

vastu vuntsi andma {panema, ...}
1. kedagi näkku lööma, vastu nägu lööma
Selle eest võib sulle vastu vuntsi anda ja koer ka ei haugu järele.
2. kedagi karistama, nahutama

vastu vuntsi saama
1. näkku, vastu nägu lüüa saama
Kui vastu vuntsi saad, küll siis meelde tuleb, mille eest.
2. karistada saama
Sai lohaka töö eest vastu vuntsi.

vatti andma
kedagi tugevasti rakkesse panema, tööd rügama panema
Küll alles anti suvel talus vatti!

vatti ja valu saama; valu ja vatti saama; vatti ja valu nägema; valu ja vatti nägema
häda ja muret tunda saama, raskusi läbi elama
Mees oli Siberis küllalt valu ja vatti näinud.
Ühed vabastajad läksid ja teised tulid.
Rahvas aga sai valu ja vatti.

vatti saama
tööd rügama, rassima
Siiani aga oli meil iga päev tööpäev.
cit Niisugust vatti pole ma oma elus veel saanud. E. Rannet

veri ei kannata {välja}
miski pole kellelegi vastuvõetav, miski on vastumeelne, miski ei sobi
cit Aga minu veri ei kannata seismist, ikka tahaks, et kõik aina edasi läheks. O. Tooming

veri hakkab keema; veri lööb keema; veri läheb keema
keegi tunneb viha, ärevust, erutust
Ta on õiglane mees, ta veri lööb keema, kui ülekohut näeb.

veri hakkab kihama; veri lööb kihama; veri läheb kihama
keegi tunneb viha, ärevust, erutust
Imelik oli kõne mõju Villule.
cit Tema veri hakkas kihama, ta hinges ärkasid mõtted ja tuhinad. E. Bornhöhe
veri hakkab keema

veri keeb; veri kihab
keegi on vihane, ärritatud, erutatud, keegi tunneb viha, ärevust, erutust
Veri keeb vihast, ärritusest.

veri lööb pähe; veri tõuseb pähe
keegi vihastab, ärritub, ägestub, keegi saab vihaseks, läheb ägedaks
Veri tõusis solvavate sõnade peale pähe, kuid vaikisin.
Sellise alatu jutu peale lõi mul veri pähe.

veri lööb välja
kellelgi tulevad esile tema loomuomased kalduvused, huvid
cit... kui vanadel peakski põllupidajate veri välja lööma, siis näitab Nõmme liivane pinnas ise neile õige suuna kätte. V. Gross

veri lööb värisema
keegi hakkab suurt hirmu, õudu tundma
Peremehe häält kuuldes lõi sulase veri värisema.

veri mängib; veri vemmeldab
keegi tunneb iha, iharust
cit... nii mõnigi terane silm leidis ometi välja, et Ludvigi veri mängis Minna Orti poole. E. Vilde
cit Märkasin kohe, et tüdrukud nii kergelt litsakat sugu, aga noor veri vemmeldas ja juba me kõnnimegi kuskil alleel. V. Gross

veri tardub {soontes}; veri tarretab {soontes}
keegi tunneb suurt hirmu, õudu, on väga kohkunud, ehmunud
Pilt oli nii hirmus, et veri tardus soontes.

[kellegi] veri tuleb peale van
keegi kannab kellegi surma, hukkumise eest vastutust
cit Viige ta vangitorni, ärge tehke talle viga – ma... ei taha, et tema veri minu pääle tuleb. J. Sütiste

veri tõmbab; veri kisub; veri veab [kuhugi, kellegi-millegi poole]
keegi tunneb kellegi või millegi vastu tugevat kiindumust, armastust
Teda kiskus veri juba varakult ja vastupandamatult teatrisse.
Noorte veri tõmbas teineteise poole ja varsti saigi neist paar.

veri väriseb
keegi on hirmul, tunneb suurt hirmu
Kui veri väriseb, siis ei maksa niisugust asja ette võtta.

vesi läheb lahti
keegi hakkab nutma
Igavene piripill! Iga asja peale läheb tal vesi lahti.

vesi tuleb silma
keegi on nutma puhkemas
cit Neid sõnu kuuldes tuli Kaupole vesi silma. A. Saal

vesi [kellegi] veskile olema
kellelegi suureks kasuks, meeleheaks olema
cit „Päevameeste pidamine on vesi ettevõtjate veskile,“ vastas Kuusktamm. P. Kuusberg

vesti alla pugema; vesti vahele pugema
kellegi usaldust võita püüdma, kellegi usaldusaluseks tikkuma
cit Meil on väljend „Poeb vesti alla“, see tähendab, et teine püüab vägisi sinu hinge pugeda, tahab, et sa räägiksid kõik hinge pealt ära. J. Smuul
cit Känd, kavalpea, räägiti, pugenud isegi volinikule vesti vahele. O. Jõgi (tlk)

viies ratas vankri all
liigne, ülearune, segav inimene
cit Viimaks saab punapea isegi aru, et ta (Tootsi ja Teele seltskonnas) viiendaks rattaks vankri alla tikub jääma. O. Luts

viies vesi taari peal (taaril)
väga kauge sugulane
Naise õepoja tütar on tõepoolest meile viies vesi taari peal, mis sugulust seal enam.

viimase vindini
viimase võimaluseni, äärmiselt, väga
Närvid olid viimase vindini üles keeratud.

viimase vindi peal {olema}
kriitilises seisus {olema}
Närvid olid viimase vindi peal: veel üks sõna ja oleksin plahvatanud kõik välja.

viimne (viimane) voodi; viimne (viimane) säng
surnukirst; haud
cit Oh vend, kel lõppend elutee/ lääd viimse voodi vilusse. J. Kunder
Laastupadi pea all puhkas ta oma viimses voodis.

[kellegi] vilu varjugi mitte kannatama
kedagi vihkama
Ämm ei kannata minia vilu varjugi.
varju (varjugi) mitte kannatama

vinti jääma
pisut purju jääma
Ta jääb kergesti vinti.
Jäi paarist õllest vinti.

vinti pähe võtma
end pisut purju jooma
cit Üle hulga aja võtab Kusta jälle vindi pähe, kui... juuakse Kusta tares. R. Roht

vissi laskma
liugu laskma
cit... jooksin jäätanud õuel liugu lastes garaaži... Kontorisse tagasi minnes ma enam ei lasknud jääl vissi. H. Lumi

vorst vorsti vastu
halba halvaga tasuma, halvale halvaga vastama
cit Vorst vorsti vastu – sina ei hooli meist, meie ei hooli sinust. E. Tennov

vuntsi kargama
sõnadega ründama
cit Kargas mulle vuntsi, et miks õhk olevat paks? ... Juhatasin talli peale. H. Raudsepp
cit Obergruppenführer kargas mulle veel kohutava kisaga vuntsi, et ma hoidsin oma kakluslusti vaos. V. Tomberg

[kellegi] vurhvi olema
kellegi moodi, kellegi sarnane olema
Ta on rohkem linnamehe vurhvi.

[kellegi] vurhvi välja andma kõnek
kellegi omadustele vms vastama
Tüdruk annab juba naise vurhvi välja küll.

vussi ajama
ära rikkuma, nurja ajama
Ajas asja nii vussi, et teistel andis arutada ja seletada.
Tema ajab kõik vussi, mis kätte võtab.

vussi keerama
ära rikkuma, nurja ajama
Keeras teiste sõidu vussi.
vussi ajama

vussi minema
nurjuma, luhtuma, ebaõnnestuma, äparduma
Elu on vussi läinud.
Töö läks vussi.

või asi
keegi või miski on viletsavõitu, kehv, pole kuigi hea
Raamat või asi.
Mees või asi, ei oska naelagi seina lüüa.
Naine või asi, ei viitsi kodu eest hoolitsedagi.
Temal, tühjal, mõni auto või asi.
või midagi

või kedagi

või midagi

või midagi
keegi või miski on viletsavõitu, kehv, pole kuigi hea
Nüüd kiirel tööajal uudist või midagi.
Jutt või midagi.
Mees või midagi.
Suvila või midagi, üks osmik on.

või veel
see veel puudus
Tahan suveks linna jääda. – Või veel!
Kes sind siia valvama jääb!

võta või jäta; võtta või jätta
just, täpselt niisugune kui...
Koer oli võta või jäta hunt.
Kivi paistab siit nagu istuv koer, võta või jäta.
Kui ta juuksed patsi paneb, siis – võta või jäta – nagu ema noorpõlves.

võta (võtke) heaks või pane (pange) pahaks
väljend, mida kasutab ütleja, kui ta ei hooli kuulaja suhtumisest öeldusse
Aga mina teate, olen Martinile kade.
cit Võtke heaks või pange pahaks. E. Rängel
Võta heaks või pane pahaks, aga mina kaasa ei tule.

värske veri; uus veri
1. uued töötajad, täiendus
Majandisse, teadusesse on hädasti värsket verd vaja.
2. uued suunad, värskendavad ideed
Noored rahvaluule harrastajad tõid kirjandusse palju uut verd.

värvi muutma; värvi vahetama
1. oma poliitilist meelsust muutma
cit Kõrtsi pidas endine peremees, kes mõistis üliosavasti värvi muuta ja ka uue valitsuse ajal heas kirjas seista. L. Vaher
cit Härra Sillarit pahandasid eriti need kunagised aatekaaslased, kes nii aktiivselt värvi muutnud. T. Roosileht
2. punastama või kahvatama
cit Presbüter ei vahetanud värvi, ei kortsutanud kulme, ei hakanud närviliselt käsi hõõruma. O. Tooming

üle vindi võtma
millegagi üle pingutama, liialdama
Pea piiri, ära üle vindi võta.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur