[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 699 artiklit, väljastan 150.

anda-võtta; anda või võtta; anda kui võtta
kellegi või millegi sarnane, täpselt nagu..., just nagu...
cit Järsku kõlab akna taga võigas ulgumine... anda-võtta hunt. L. Kibuvits
cit Piibupää oli anda kui võtta lõvi. Kääneti lõvil pää otsast ära, siis võis lõvi sisse tubakat toppida. E. Enno
cit Järgmisel pühapäeval... oli just anda-võtta sellesama Lible juures... loosimine. O. Luts
cit... kõnnib teine akna all edasi-tagasi, anda või võtta, nagu ta isa... A. Haava

ega pidu ei parane, kui võõrad ei vähene
ütlus selle kohta, et tuleb hakata võõruselt koju minema

[miski] ei küsi leiba
miski ei ole segamas, takistamas, tülinaks, ei nõua kulutusi
Ega amet leiba küsi. vanas
Hoiab kõik vanad kviitungid ja tšekid alles, ega nad leiba küsi.

ei tea mis; ei tea kui
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
Sinul on ikka vaja ei tea mis toredust taga ajada.
cit Asutas omale töökoja, pidi ei tea mis ära tegema. A.H. Tammsaare
mine tea mis {kes, kui, kus, mida, ...}

elu nagu (kui) kuninga kassil
muretu ja jõukas elu
Sul on elu nagu kuninga kassil.
Ema teeb kõik ette ja taha ära ja annab raha ka veel.

elu veereb nagu (kui) hernes
elu on muretu, hea
cit Su elu veereb kui hernes,/ päev päeva järele kaob./ Oled söönud, kaetud ja terve, aga süda – see kuumalt taob. A. Sang

end (ennast) nagu (kui) kodus tundma
end kusagil vabalt, sundimatult, koduselt tundma
cit „Ära aga üsna sugugi end segada lase,“ ütles Nipernaadi kaastundlikult, „ole üsna kui kodus.“ A. Gailit
Vastuvõtt oli sõbralik, nii et tundsime end peagi nagu kodus.
cit... ja mõne aja pärast tundis Elsa Juurikas ennast nende kõigi seas täiesti kodus. E. Rannet

enne kui [keegi] jõudis kolmegi lugeda; enne kui [keegi] sai kolmegi lugeda
väga kiiresti, kärmesti, enne, kui keegi jõudis reageerida
cit Aga enne kui keegi kolme sai lugeda, oli uks lahti, poiss toast väljas ja uks jälle kinni. E. Särgava

enne kui [keegi] jõudis nohki ütelda; enne kui [keegi] sai nohki ütelda
väga kiiresti, kärmesti, enne, kui keegi jõudis reageerida
Enne kui keegi nohki sai öelda, haaras kajakas taldrikult viineri ja oli läinud.

enne kukub kivi küljest kild, kui temalt midagi
keegi on väga ihne, kitsi

hambad {on} nagu (kui) rehapulgad
harvad hambad
Muidu kena tüdruk, aga hambad kui rehapulgad.

head ja vead; nii head kui vead
head ja halvad küljed, õnnestumised ja ebaõnnestumised
Igaühel on omad head ja vead, ingel pole meist keegi.
Laeva head ja vead.
cit Kuidas külv välja kukkus, millised olid head ja vead... H. Nestre
cit Meie naljandi diapasoon on lai. Oma osa saavad siin nii elu head kui vead. Ü. Tedre

hädas nagu (kui) lits lapsega
äärmises hädas, väga suures kitsikuses, ahistuses
Nii kange himu oli autot saada, et ostis vana risu kaela.
Nüüd on hädas nagu lits lapsega.

hädas nagu (kui) mustlane mädas
äärmises hädas, väga suures kitsikuses, ahistuses
Võttis kergemeelselt suure töö teha, nüüd on hädas nagu mustlane mädas, ei saa ega saa valmis.

jalad nagu (kui) rangiroomad
väga kõverad jalad
Muidu kena tüdruk, aga jalad nagu rangiroomad.
Ei saa lühikest seelikutki selga panna.

jalad on nagu (kui) maa küljes kinni; jalad on nagu (kui) maa külge (maasse) kasvanud
keegi on paigale kangestunud, keegi ei suuda paigast liikuda
cit Tema tahab appi minna, aga jalad on nagu maa külge kinni kasvanud. E. Maasik

jumal teab mida {keda, mis, kes, kus, kui, ...}
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
cit Ning siis hõikan ma toda inimest, hõikan ja hakkan talle rääkima jumal teab mida ja mispärast – võib-olla vaid selleks, et näeks too inimene, et ka mina olen mees, hingan, kannatan, tunnen rõõmu suvepäevade ilust. A. Gailit
cit...kui võõrad inimesed kolavad minu majas ja minu krundil, nad võivad seal teha jumal teab mida. A. Gailit
Jumal teab, kus ta kolab.
Tegi, nagu oleks käsil jumal teab kui tähtis töö.
See pole jumal teab kui kallis.
See pole töö, see on jumal teab mis.
Ma ei jõua seda tööd jumal teab millal valmis.
Raiskavad oma aega ja jõudu jumal teab mille peale.
Alustas meist, aga lõpetas jumal teab millega.
Hakkas mulle jumal teab mida tõestama.

juuksed nagu (kui) harjased
jämeda kiuga tugevad juuksed
Noorest peast olid tal juuksed kui harjased, nüüd on pea peaaegu paljas.

kaduma nagu (kui) talvised päevad
kiiresti, märkamatult mööduma
Elu kaob käest kui talvised päevad.

kaduma nagu (kui) õhk
kiiresti ära minema
Vargapoisid kadusid õunaaiast kui õhk.

kangekaelne nagu (kui) oinas
väga kangekaelne, põikpäine

kare nagu (kui) lehma keel
väga kare
Käsi on kare nagu lehma keel.

kartma nagu (kui) katku
kedagi või midagi väga kartma
Kardab tööd nagu katku.
Vastased kardavad teda kui katku.

kasi (kasige, kasigu) {mu} silmist; kasi (kasige, kasigu) {mu} silma alt
kategooriline lahkumist nõudev käsk
Tehku aga, et siit rahva silma alt kiiremini kasivad.
Kasi mu silmist, et ma su varjugi enam ei näe!

kaval nagu (kui) kapsauss
väga kaval
Vaata, mis välja nuputas – kaval nagu kapsauss.

kaval nagu (kui) rebane
väga kaval
Kaupmees on kaval nagu rebane.

kerge nagu (kui) lind
väga kerge
Laps on kerge nagu lind.

kerkib nagu (kui) soe sai
keegi kosub, võtab kiiresti kaalus juurde
Pole mingi ime, et ta aina paksemaks läheb, sellise toidu peal kerkib igaüks nagu soe sai.

{kes} teab mida {mis, kes, kus, kui, ...}
keegi ei tea, pole teada, kes seda teab
See on juba kes teab mis!
Ega ta kes teab mis asi mees olegi.
Ega see teab kus kaugel olegi.
Raamatud on siin seisnud teab mis ajast juba.
Näonahk pole mul tõepoolest teab mis.
Ega see teab kui kõrgele ulatugi.

kiire nagu (kui) litsil laadapäeval vulg
väga kiire, palju tegemist
Alati üks kiire nagu litsil laadapäeval.

kimpus nagu (kui) kits kirikus
väga suures kitsikuses, hädas, ahistuses

{kindel} nagu (kui) aamen kirikus
täiesti, lõplikult kindel
Mis isa ütles, see oli nagu aamen kirikus.
Viina ma enam ei võta, see on kindel kui aamen kirikus.

{kindel} nagu (kui) jumal taevas
täiesti kindel
cit Ning et nende äri hästi läheb, on sama kindel kui jumal taevas. A. Gailit

kindel nagu (kui) surm
täiesti kindel
cit... meie kõnegi on kindel nagu surm. J. Kärner

kinni nagu (kui) kirves pakus
kõvasti kinni jäänud

{koht} kus keiser jala käib
tualettruum, käimla
Läks sinna, kus keiser jala käib.

kord nagu (kui) Viiburi sõjakoolis
ülirange kord
Rühmavanem nõudis, et rühmas oleks kord nagu Viiburi sõjakoolis.

kuhu (kus) sa selle aruga {lähed}
öeldu võimatust või naeruväärsust märkiv hüüatus
Temast nüüd abistajat või aitajat – kus sa selle aruga!
cit Talupoegi lastakse nüüd keisri ette – kuhu sa selle aruga lähed! E. Vilde

kuidas käsi käib
kuidas elad?, kuidas elu läheb?
Tere, kuidas käsi käib?
Noh, kuidas käib meie haige käsi?
Tundis huvi, kuidas on minu käsi vahepeal käinud.

kui hing {on} armas
kui ei taha elu kaotada
Kui hing armas, siis lase jalga.

kui juba, siis juba
kui midagi teha, siis põhjalikult
Täna õhtul läheb peoks. Kui juba, siis juba.
cit...tema võttis palju radikaalsemad abinõud tarvitusele. Kui juba, siis juba, ütles ta iseendale... A.H. Tammsaare

kui läks trumm, mingu ka pulgad
kui on kaotatud põhiline, siis pole järelejäänust enam kahju
Kolhoos võttis maa ja loomad, mis sellest majastki enam taga nutta.
Kui läks trumm, mingu ka pulgad.
cit Lasksid minna trummil, kihutad ka pulgad otsa. V. Gross

kui mitte heaga, siis kurjaga
kui mitte meelitamise, rääkimisega, siis karistamisega
Poisist tuleb jagu saada. Kui mitte heaga, siis kurjaga. Muidu läheb hukka.

kui (nagu) kurivaim
1. väga tige, õel, pöörane, meeletu
Märatses kui kurivaim.
cit Kilter on nagu kurivaim alati kepiga kallal, kui veidi midagi on. H. Palamets
2. märgib tegevuse või kvaliteedi intensiivsust, kõrgeimat astet, väga, üli-
cit Oli teine (kala) väga pikantse maitsega, aga soolane kui kurivaim. R. Janno
Tont teab, mis neisse (lastesse) pugenud on.
Minu oma muudkui mängib sõjamänge.
cit Ja muret palju – lõhub riideid kui kurivaim. R. Vellend

kui nii võtta
kui sellest seisukohast läheneda
cit... ning Eimar mõtles: pask värk see elu, kui nii võtta. T. Kallas
Kui nii võtta, pole tal häda midagi.

[kedagi-midagi] kui palju
kedagi või midagi on väga palju
Muidu on vaikne tüdruk, aga poistega on tal juttu kui palju.
Rahvast, pahandust kui palju.

kurat teab mida {keda, mis, kes, kus, kui, ...} vulg
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
Kurat teab, mis kõik võib juhtuda.
Kurat teab, kuhu see aeg küll kaob.
Päris siin igasugu asju, kurat teab mida ta tahtis.
Uksed pärani lahti, kurat teab, kes sisse võib astuda.
See pole enam kord, vaid kurat teab mis!
Ajab kurat teab mis jama.

kurat võtaks (võtku); võtaks (võtku) kurat; pagan võtaks (võtku); kuri võtaks (võtku); saatan võtaks (võtku); põrgu võtaks (võtku); võtaks (võtku) põrgu
pahameelt, rahulolematust väljendav ütlus
Kas te jääte juba ükskord vait, kurat võtaks!
Pagan võtku, kas te siis paremat paika ei leidnud?
Kurat võtku sind oma pärimistega!
Põrgu võtaks seda igavest ringihulkumist!
cit Et kurat teda võtaks, teda ennast oma argpüksuses! E. Maasik
cit Kuri võtku, mõtles ta, see peremeheseisus ei ole naljaasi. A. Kitzberg
cit „Saatan võtaks niisugust kosjaskäiku,“ lausus pahaselt, tundes vett oma seljal. A. Gailit
cit „Asi on tõsine jah, et pagan toda pärdikujahti oleks võtnud!“ arvas Peetrus. A. Gailit

kuri käsi
kuri, pahatahtlik inimene; kurjategija
Oletatakse, et hoone süütas kuri käsi.
cit Aga kas kuri käsi, kes teetammil rööpa lahti kruvis, teadis sellest, kes (veduril) sõitis? P. Viiding

kuri on karjas
asi on halb, asjalood on halvad
Kui töö ei ole tähtajaks valmis, siis on kuri karjas.
No nüüd on kuri karjas, ah et mina olgu vait!
cit Sammugi ei tohi toast välja astuda, muidu on kuri karjas. E. Raud
cit Ja kui ta (metsavaht) veel kellegi kirvega metsas kätte sai, siis oli päris kuri karjas. L. Tigane
No nüüd on küll kuri karjas.
Saad malka mis laksub!

kuri silm
tõbe esilekutsuva, paha, kahju tekitava võimega pilk
cit Pildus jälgedesse neile tulist tuhka/ ega's või ju teada, kuri silm ei puhka. M. Under

kus juhtub (juhtus)
ükskõik kus, juhuslikus kohas
Magas kus juhtus.

kus king pigistab; kus king pitsitab
miski valmistab raskusi või ebameeldivusi, kusagil on midagi viga
Ma tean küll, kust sind king pigistab.
cit Kuid oleks imelik, kui ametiühingus muude asjade ees, kus meil king pigistab, silmad kinni paneks. P. Kuusberg

kus kolmkümmend
teadmata kuhu või kus
Käi kus kolmkümmend!
cit Kuni sa järele jõuad, oleme meie kus kolmkümmend. L. Metsar
cit Koristajatädi karjub midagi ukselt, aga juba on Reemets kadunud kus kolmkümmend. L. Hainsalu

kus (kuhu) sa selle küüruga lähed
kuhu see kõlbab, miski on sobimatu, näotu, kõlbmatu
cit Proua ise on algharidusega ja teenija keskharidusega, kus sa selle küüruga lähed! A.H. Tammsaare

kus kurat lendama; kus kurat minema; kus kurat käima
nurjuma, ebaõnnestuma, äparduma, luhtuma; ära minema, silmist kaduma (koos ütlemisverbidega)
Kui juba kord viga sees, siis lendab kõik kus kurat.
cit Simunapäevast alates oli korrategu läinud kus kurat, surijaid ei suutnud püsti sundida ka kupja kepp mitte. A. Sinkel
cit Lonni käskis mind minna kus kurat ega kunagi enam tagasi tulla! E. Vilde
cit Valgejõe projekt lendas peast kus kurat. L. Metsar
kuradile lendama

kus kurat saatma
kellestki või millestki loobuma, lahti ütlema, kõrvale jätma; vulgaarse ütlusega dialoogi katkestama
Vihastas ja saatis mu kus kurat.
Saada kõik kus kurat ja võta mõni päev puhkust.
kuradile saatma

kus [kellegi] kõrvad olid (on)
laitev, hurjutav ütlus, kui keegi ei kuulnud midagi või ei reageerinud kuuldule
cit „Kas sina siis ei kuulnud või?“ – „Mis asja? Midagi ma ei kuulnud.“ – „Kus sinu kõrvad küll olid? Meie kõik kuulsime.“ H. Sergo

kus [millegi] ots või aru
millelgi ei ole piiri, lõppu; milleski ei ole mitte mingit selgust, miski on täiesti segane
Kus selle veiderdamise ots või aru!
ei ole (pole) {ei} aru ega otsa

kus [kellegi] pea oli (on); kus [kellegi] kolu oli (on)
laitev, hurjutav ütlus, kui keegi on midagi unustanud
Kus ta pea oli, et kõike teades ometi sellise otsuse laskis vastu võtta!
cit Õigus, kus mu pea oli, üheksakümmend seitse pidi see number olema, mida mina otsin. P. Viiding

kus {sa} sellega
1. oh ei, hoopiski mitte, mine nüüd
Ega ta rahast ära ei ütle, kus sa sellega.
cit Juss ei tohtinud vastust võlgu jääda, kus sellega. A. Valgma
cit Ta ei suitsetanud, ei joonud viina – kus sa sellega! – seda isa Jaanile poleks lubanud. R. Roht
2. ei õnnestu, ei lähe korda, võimatu
cit Jass katsus ette lipsata, aga kus sa sellega! Varsal neli jalga, poisil ainult kaks... H. Jõgisalu
cit Oh, praegugi veel kukerpalli lööks/ siin lehepeenras. Vaatan vilksti ringi:/ no ei! Kus sellega. Sa sunnik küll –/ ma kaabu all, viikpükstes ja klantskingis. V. Sõelsepp

kus see ja teine; kus seda ja teist
sinnapaika, ära, ükskõik kuhu
Jätame oma asjad kus seda ja teist ja põgeneme.
Jäta tüdruk kus see ja teine ja tule meiega.
Jäta see kõhuvalu praegu kus seda ja teist.
Õppimine jäi kus seda ja teist, naisevõtmise tuhin tuli peale.
Aga tema oli siis juba läinud kus see ja teine.
Nali pühkis tusatuju kus seda ja teist.
cit Aga nüüd, poiss, tee, et sa kaod kus see ja teine! H. Pukk
cit Kui sa esimehega läbi ei saa, siis saada ta koos kolhoosiga kus see ja teine. O. Tooming
cit Ma olin sunnitud petma siinseid inimesi ja ka sind, muidu oleksite mind kihutanud kus seda ja teist. A. Gailit

kus selle aru ots
võimatust või naeruväärsust märkiv hüüatus
Kus selle aru ots – panna mees pesu pesema!
cit Kus selle aru ots, kui juba koolmeister hakkab tüdrukutega „plaani pidama“. J. Puhasorg

kus selle häbi ots
küll on häbi
Kus selle häbi ots! Kellele ma veel otsa julgen vaadata.
Poeg on varas, kus selle häbi ots!

kus selle [millegi] ots
millegi paljususe, rohkuse, lõputuse rõhutamisel kasutatav ütlus, palju, rohkesti, lõputult
Kus selle au ja kuulsuse ots, mis talle nüüd osaks langes!
Kus selle töö ots, mis suvel talus teha tuli!
Kus selle vihma ots!
Mitu päeva on juba sadanud nagu oavarrest.

kus [kellegi] silmad olid (on)
laitev, hurjutav ütlus, vajalikku tähele ei panda, ei nähta
cit Kus te silmad olid?... Teile tuleb aiateibaga kätte näidata, kus viga parandada! J. Semper

kuss olema
vait, tasa olema
Ta olgu selle koha pealt päris kuss!
cit Kui see kisa lahti läheb, on proua ja härra mõlemad kuss... L. Kahas
cit Kui mõrralina sisse viskad, olgu mootor kuss. E. Maasik
Ole hea laps, ole natuke aega kuss.

kus [kellegi] suu oli (on)
laitev, hurjutav ütlus, kui keegi õigel ajal ei küsinud midagi
Kus ta suu siis oli, kui nõuandjaid saadaval lausa igal alal!
Nüüd on hilja rääkida, kus su suu siis oli, kui asja arutati.

kus tont saatma; kus tont jätma
kellestki või millestki loobuma, lahti ütlema, kõrvale, sinnapaika jätma
Jäta see poiss kus tont!
Saada ta kus tont.
Jättis oma mehe kus tont.
Jätsin kõik kus tont ja sõitsin maale.

kust tuul puhub {taipama, aru saama, ...}
asja tõelisest olemusest aru saama
cit „Sa siis süüa ei tahagi?“ „Ma ei või lõhnagi kannatada,“ vastas Meelita, lootes, et ema juba ise taipab, kust poolt tuul puhub. E. Krusten
cit Ah, vaat kust tuul puhub, meie Aaralt tahab naist võtta. M. Talvet (tlk)
Nüüd ma tean kustpoolt tuul puhub. Sa oled armunud!

kus tuhat
teadmata kuhu või kus
cit See oleks mehe töö, kui viskaksime... kogu Sirgavere krempli kus tuhat ja sõidaksime Tallinna. O. Tooming
Vaenlased põgenesid paaniliselt kus tuhat.

kus {veel} asi

mõni asi

kõhn nagu (kui) redel
väga kõhn
cit Kas sa ei näe, et mullikas on kõhn kui redel... R. Sirge

kõht on hele nagu (kui) hiidlase kere
keegi on söömata, kellelgi on kõht väga tühi

kõht on täis nagu (kui) kõrvekitsel
keegi on söönud, kellelgi on kõht korralikult täis

kõrvad nagu (kui) kapsalehed

kõrvad nagu (kui) kobrulehed

kõrvad nagu (kui) kobrulehed
suured peast eemale hoidvad kõrvad
Poisil on kõrvad kui kobrulehed, ei mahu mütsi alla äragi.

kõva käsi
1. karm, range, vali kord või distsipliin
Kord lonkab, direktoril peaks olema kõvem käsi.
Et asi jookseks, on vaja kõva kätt.
cit Tallinna töörahvas hakkas oma turjal tundma kodanliku valitsuse kõva kätt. J. Kärner
2. mingil alal silmapaistev inimene
Toomas on tennises kõva käsi.

kõva nagu (kui) kont
väga kõva
Leib oli ära kuivanud ja oli kõva kui kont.

kõva nagu (kui) raud
väga kõva
Puit on kõva kui raud.

kõveras nagu (kui) koerakirp
kõveras, kerratõmbunult
Istus külmast kõveras nagu koerakirp.

kõver nagu (kui) ristirehe vanapagan; kõver nagu (kui) ristis vanapagan
ettepoole kõveras, kookus
Valust, vanadusest kõver nagu ristirehe vanapagan.

käi (käige, käigu) kus kurat vulg
tugevat pahameelt, käegalöömist väljendav hüüatus; väljaviskamist, minemaajamist väljendav hüüatus
Aitab mulle juba sellest sekeldamisest, käigu kus kurat!
cit Käi kus kurat oma abimeestega! „Pea lõuad!“ uriseb Jaak ja lisab buldooseri alla roomates: „Käi siit kus kurat!“ E. Rannet
käi (käige, käigu) kuradile

käi (käige, käigu) kus kurat; sõida (sõitke, sõitku) kus kurat vulg
tugevat pahameelt, käegalöömist väljendav hüüatus; väljaviskamist, minemaajamist väljendav hüüatus
Aitab mulle juba sellest sekeldamisest, käigu kus kurat!
cit Käi kus kurat oma abimeestega! „Pea lõuad!“ uriseb Jaak ja lisab buldooseri alla roomates: „Käi siit kus kurat!“ E. Rannet
käi (käige, käigu) kuradile

käi (käige, käigu) kus kurivaim
tugevat pahameelt, käegalöömist väljendav hüüatus; väljaviskamist, minemaajamist väljendav hüüatus
Käi kus kurivaim oma jutuga!
cit Vähe puudub, ma hüüaksin raevukalt: käigu kus kurivaim niisugune õiglus! M. Metsanurk
käi (käige, käigu) kuradile

käi (käige, käigu) kus tont; mine (minge, mingu) kus tont
tugevat pahameelt vms väljendav hüüatus
Mine kus tont oma tahtmisega!

käsi ei tõuse [midagi tegema]
kellegi sisetunne tõrgub midagi tegemast (käega seotud tegevuse kohta)
Minu käsi ei tõuse seda kirjutama.
Ta käsi ei tõuse last lööma.

käsi hõõruma
suurt rahuldust, kahjurõõmu, heameelt tundma
Vastased hõõruvad meie ebaõnnestumiste üle käsi.
„Küll on maru film,“ hõõrusid poisid käsi.
cit Siis hõõrus ta käsi – kõik läks, nagu ta tahtis. A. Saal

käsi kokku lööma; kaht (kahte) kätt kokku lööma
suurest imestusest, vaimustusest, üllatusest vms käsi kokku panema
Isegi kõigega harjunud Kustas teeb suured silmad ja lööb käsi kokku.
„On alles laiskvorst,“ lõi perenaine imestusest käsi kokku.
cit Anna otse imetles neid, lõi käsi kokku ja kiitis: „Niisugused just peavadki poisid olema.“ L. Promet
Pealtvaatajad ahhetasid ja lõid käsi kokku.
„Oi, mis nüüd küll saab!“ lõi perenaine kahte kätt kokku.
cit...kõik hädaldasid ja lõid kahte kätt kokku: „Vai jälle (jäi) masina alla!“ J. Parijõgi

käsi {kokku} lööma; kätt lööma
1. kihla vedama, kihlvedu sõlmima
cit Me lõime täna käed, ta kaotas viis rubla. O. Luts
Löödi kätt pudeli konjaki peale.
2. tehingut sõlmima
Hinna üle kaubeldi kaua, kuni lõpuks löödi käed kokku.
Kui sa oled tingimustega nõus, siis lööme käed.
cit Noh, peremees, lööme käed: kokku viis tuhat puhast raha! R. Sirge
cit Enne vaatas küll kõik läbi – hambad ja jalad ja saba, siis lõi isaga käed kokku ja ostis vana ruuna ära. J. Parijõgi

[kellegi] käsi (käed) on mängus
keegi on milleski halvas, ebaausas, kahtlases osaline
Kus midagi juhtub, seal on ikka tema käsi mängus.
Paistab, et selles kuritöös on kogenud retsidivisti käsi mängus.
Ta taipas, et tema vallandamises oli pealekaebaja käsi mängus.
Selles loos paistab venna käsi mängus olevat.
cit Kuidas ta oleks saanud isa kaitsta, kui mängus olid ometi Saksa politseinikud? R. Kaugver

käsi (käed) on rusikas
keegi tunneb ülekohtu vms tõttu jõuetut viha
Vastu hakata tähendab sellestki tööotsast ilma jääda.
Muudkui käi aga käsi rusikas.

käsi käib hästi (kenasti, ...); käsi käib halvasti (pahasti, ...)
keegi elab hästi või halvasti, kellelgi läheb hästi või halvasti
Viimastel aastatel on väljarännanute käsi hakanud paremini käima.
Poliitvangide käsi käis laagris õige halvasti.
Räägitakse, et tema käsi käivat uue koha peal kenasti.
Tema käsi käis kaardimängus halvasti.
cit...kui sa seda oma üleolevat grimassi näost ei jäta, siis võib su käsi halvasti käia, väga halvasti. J. Semper

käsi (käsist) siduma
kellegi tegutsemist, tegutsemisvõimalusi piirama, kellegi tegutsemist millestki sõltuvaks tegema
Parem mitte lubadusi anda, mitte oma käsi nendega siduda.
Esialgu olid nende riikide käed omavaheliste tülidega seotud.
käsist ja jalust siduma

käsi (kätt) külge ajama
1. kätega kallale tulema, kaklema hakkama
Purjuspäi on igavene norija ja kipub käsi külge ajama.
2. katsuma, käperdama
cit Joodud samagonkat, mindud jaburaks ja riiakaks, aetud tüdrukutele jämedalt käed külge ja jauratud mõttetult. M. Metsanurk
3. kelleltki midagi ära võtma, varastama
cit Kes käskis kätt võõra vara külge ajada, eks nüüd tuleb kõigil neil vastust anda. E. Maasik

käsi (kätt) külge lööma
mingi töö kallale asuma, milleski aktiivselt kaasa lööma
Ära vaata niisama pealt, löö aga käed külge!
Ka peremees ise lõi viljalõikusel käed külge.
Enamik asutusi lõi linna korrastamisel käed külge.
cit...tuleb käed külge lüüa, igal pool aktiivne olla, töös ja jutus. R. Sirge

käsi (kätt) külge panema; käsi (kätt) külge pistma
1. mingi töö kallale asuma, milleski aktiivselt kaasa aitama
Koorma laadimisel pani ka autojuht käed külge.
Ükskõik millele käed külge paneb, kõik laabub ta käes.
Kogu elanikkond pani linna taastamisel käed külge.
Ta on selleks liiga mugav, et kätt töö külge panna.
cit Endast pole teisest asjagi, aga niipea kui käed töö külge pistab, siis hoia alt. A.H. Tammsaare
2. kätega kallale minema, kaklema hakkama
cit Tema pole kusagil röövimas käinud, pole kellelegi kätt külge pannud. O. Tooming
3. katsuma, käperdama
cit Aga tüdrukule (Juss) käsi külge ei pistnud, see ei lubanud. A.H. Tammsaare
4. varastama
Ta ei pane kätt võõra vara külge.

käsi (kätt) lakkuma
kellegi ees pugema, lipitsema
cit Käivad mul kätt lakkumas ja saba liputamas. E. Vilde

käsi (kätt) rusikasse ajama; käsi (kätt) rusikasse tõmbama; käsi (kätt) rusikasse suruma; käsi (kätt) rusikasse pigistama
ülekohtu vms tõttu jõuetut viha tundma
Rõhujate ülekohus ajas meestel käed rusikasse.
cit...oli siinses mõisas oma pikal teenistusajal juba asju näinud, mis ka tema käe rusikasse ajasid. E. Vilde
cit Ja tihti pigistasin ma oma käe rusikasse: „Sina oled räbal, sind ei ole... " R. Roht
cit Igatahes on ikkagi parem kätt taskus rusikasse tõmmata. K.A. Hindrey

käsi lahti lööma
kihlveos jõustajaks, tunnistajaks olema
Mehed vedasid kihla ja Juhan lõi vahemehena nende käed lahti.

käsi laiutama; käsi laotama; käsi lahutama
nõutu olema, kimbatuses või arusaamatuses olema
„Ostaksin küll, aga mul pole raha,“ laiutas mees käsi.
„Mis parata!„lahutati kahetsevalt käsi.
cit Pikkjärve lastekodu patrullid arvavad, et parem juba kahtlustada kui hiljem käsi laiutada. H. Pukk

käsi liigutama; käsi ja jalgu liigutama
midagi tegema, tööd tegema
„Liigutage käsi, liigutage käsi!“ sundis peremees tagant.
Tööd ja leiba jätkub kõigile, kes ainult viitsib käsi ja jalgu liigutada.

käsi läheb lahti; käed lähevad lahti
1. kedagi lööma
cit Teele käsi läks lahti, nagu öeldakse. Robi jäi kuumade põskedega seisma... E. Tennov
2. edenema hakkama (käelise tegevuse kohta)
Staažikas juuksur õpetab kaheksale noorele, kuidas käsi lahti läheks ja käärid vilkalt käiksid.
Kaardi-, pallimängus läks käsi lahti.
3. heldemaks minema
cit... lootis, et kui Sander laevaga Tallinna juhtub tulema ja nende elu näeb, küll ta käed siis ka rohkem lahti lähevad. A. Hint

käsi on valge
keegi sai spordivõistlustel vms esimese või ainukese punkti vms
Või kas tänagi meist keegi päris kalata on?
cit Igal mehel käsi valge. R. Sirge
Enne poolaja lõppu sai ka Enden käe valgeks.

käsi peseb kätt
teenele teenega vastama
cit Sest oma mees aitab oma meest ja käsi peseb kätt... A. Jakobson
cit „Herra Tihul on oma ärisõbrad..., kes muretsevad, et tema kõik see parem kaup saab, aga et käsi peseb kätt, siis muretseb tema jälle, et teised... tema käest head ja odavat kaupa saavad.“ A. Hint
Käsi peseb kätt, mõlemad saavad puhtaks.

käsi püsti ajama
alla andma, käsi allaandmise märgiks püsti tõstma
Ma ei mõtlegi käsi püsti ajada!
Mina nii lihtsalt alla ei anna.

käsi ringutama
ahastama, ahastuses olema
Nüüd ringutavad käsi, aga õigel ajal ei osanud poissi karistada.

käsi {risti} rinna peale (rinnale) panema; kahte kätt {risti} rinna peale (rinnale) panema
ära surema
Tööinimene võib puhata alles siis, kui ta kord käed risti rinnale paneb.
Eit pani pikalt põdemata kaks kätt rinna peale.

käsi südamel
ausalt öelda, puhtast südamest
cit Ütle, kas sulle pole silma hakanud, nagu mu Romeo oleks... enesekordamine... – Käsi südamel – ei ole hakanud. A. Liives

käsi tõmbub rusikasse; käed tõmbuvad rusikasse
keegi hakkab ülekohtu vms tõttu jõuetut viha tundma
Seda nähes tõmbub käsi rusikasse.
Käed tõmbuvad rusikasse, kui sellisest ülekohtust kuuled.

[kellegi] käsi ulatub [kuhugi]
kellegi võim, mõjusfäär, tegevuspiirkond ulatub kuhugi
Mõisniku, võimumeeste käsi ulatus kaugele.
Siia metsade taha vaenlase käsi veel ei ulatunud.
cit Aga kuhu sa, vennike, kolid, kui Antsu „semlakid“ on igal pool ja kui tema käsi ulatub igasse maailma otsa. A.H. Tammsaare

käsi vabastama; käsi vabaks tegema
kedagi millestki siduvast, tegutsemisvabadust piiravast vabastama
cit... sotsid olla kavala manöövri teinud: läinud valitsusest ära, et oma käed asutava kogu valimisteks vabaks teha. V. Kingissepp

käsi üles tõstma
alla andma, alistuma, vastupanust loobuma
Üks pättidest sai surma, teised tõstsid käed üles.
cit Mis mõtet on moraalsel heitlusel, kui on ette teada, et sa varem või hiljem käed üles tõstad! E. Tennov

kätel (käsi) käia laskma
kiiresti, hoogsalt tööd tegema, toimetama
Vihm oli tulemas, sellepärast lasksid loovõtjad kätel käia.
cit Lase aga nüüd käed kähku käia, teised tööd ootavad! M. Talvet

külm nagu (kui) kala
täiesti ükskõikne, osavõtmatu
Vaevalt, et see talle korda läheb, ta on külm nagu kala.

külm nagu (kui) koera nina
külm ja niiske (eseme, asja, pinna kohta)
Käed on külmad kui koera nina.

külm nagu (kui) konn
käega katsudes külm
Laps oli teki pealt ära ajanud ja oli külm kui konn.

külm nagu (kui) raud (rauatükk)
jäiselt külm
Lapse käed on külmad kui rauatükid.
Allikavesi on suvelgi külm nagu raud.

lage nagu (kui) vaese mehe rehealune
täiesti tühi, lage
Suus pole ühtegi hammast, lage nagu vaese mehe rehealune.

laisk nagu (kui) kapsauss
väga laisk
Poiss on laisk kui kapsauss, ei viitsi tööd teha ega õppida.

laisk nagu (kui) lambasoolikas
väga laisk
Poiss on laisk kui lambasoolikas, kellesse ta küll on läinud?

laisk nagu (kui) porikärbes
väga laisk
Mehega pole tal küll vedanud, laisk teine kui porikärbes ja viina peale maias.

laisk nagu (kui) päevakoer
väga laisk
Laisk teine kui päevakoer, magab suure lõunani.

levima nagu (kui) kulutuli
väga kiiresti levima, teatavaks saama
Uudis levis linnas nagu kulutuli, varsti teadsid kõik, mis juhtus.
cit Esmaspäeva hommikul käis sõnum, et Toots võitnud püstoli, suust suhu nagu kulutuli. O. Luts

libe nagu (kui) kala
väga libe, ei seisa käes; pugejalik, lipitsev; kärme, osav käest kaduma
Ametnik oli libe nagu kala, lootis vist head altkäemaksu.
libe nagu (kui) luts

libe nagu (kui) litsi nahk kõnek
väga libe ja pehme (mingi pinna kohta)

libe nagu (kui) luts; libe nagu (kui) lutsukala
1. väga libe, ei seisa käes
Saarmas oli libe kui luts.
2. pugejalik, lipitsev
Ülemuste ees on ta libe kui luts, alluvatele aga jäik ja kuri.
3. kärme, osav käest kaduma
cit Aeg külasimmanil kadus käest nagu libe lutsukala. H. Laipaik
cit Suur võimalus ei kordu, libiseb peost kui libe lutsukala. L. Kibuvits
cit Paula on küll suur kui mürakas, aga libe nagu luts: ühtelugu libiseb käest ja viib jutu teisale. O. Luts

loll nagu (kui) köstri vasikas; rumal nagu (kui) köstri vasikas
väga rumal, taipamatu

loll nagu (kui) labakinnas
väga rumal
Ise loll kui labakinnas, aga tuleb mind õpetama!

loll nagu (kui) labidas
väga rumal
Ise on loll nagu labidas, aga tuleb teist õpetama.

loll nagu (kui) lammas
väga rumal, teadmisteata

loll nagu (kui) lauajalg
väga rumal
Ära näe vaeva, ta ei saa nagunii millestki aru.
Loll kui lauajalg teine!

loll nagu (kui) oinas
väga rumal

loll nagu (kui) pastel
väga rumal
Jää ometi vait, sa oled selles asjas loll kui pastel.

loll nagu (kui) saabas
väga rumal
Ise loll nagu saabas, aga muudkui õiendab.

läbi nagu (kui) Läti raha
väga väsinud, otsas olema
Päev otsa tegi rasket tööd.
Õhtuks oli läbi nagu läti raha.

[miski] läheb nagu (kui) lepase (lepse) reega
miski läheb ladusasti, tõrgeteta, häireteta, jõudsasti
Lugemine läheb lapsel nagu lepase reega, paari päevaga hakkas veerima.
Töö läheb ta käes kui lepase reega.
Kogu asjaajamine läks seekord nagu lepase reega.

{läheb} nagu (kui) ruunal varsa sünnitamine vulg
miski edeneb väga vaevaliselt või ei edene üldse
„Privatiseerimine läheb nagu ruunal varsa sünnitamine,“ irvitasid naljahambad.

läigib nagu (kui) seamuna vulg
tugevasti läikima

magama nagu (kui) kott
väga raskesti, sügavalt magama
Olin nii väsinud, et jäin nagu kott magama.
Magas kui kott, ei kuulnud üldse, mis ümberringi toimus.

magama nagu (kui) nott
väga raskesti, sügavalt magama
Magab nagu nott, ei liiguta ennast.

magama nagu (kui) sukk
rahulikult magama
cit See asi läks hästi, magab nagu sukk, ei liiguta ennast. A. Kitzberg

magus nagu (kui) mesi
1. väga magus
Küpsed murakad on magusad kui mesi.
2. väga meeldiv, õndsalik
cit Neid (Jehoova kohtuseadusi) tuleb enam ihaldada kui kulda... ja nemad on magusamad kui mesi. Piibel

magus nagu (kui) oma lapse peeruhais kõnek
väga meeldiv, õndsalik
Toimetaja kasinad kiidusõnad olid noorpoeedile magusad nagu oma lapse peeruhais.

maias nagu (kui) kits kuse järele vulg
väga maias
cit Sass on maias naiste peale nagu kits kuse järele. P. Kuusberg
cit Viinaviga küljes... jookseb nagu kits kuse peale. M. Traat
cit Armastad seda kibedat nagu kits kust. T. Lehtmets

mida {mis, kes, keda, kuhu, kus...} põrgut
keegi ei tea, pole teada
Mis, mida põrgut siin veel passida!
Kes põrgut käskis sul seda öelda.
Kuhu põrgut sa mind tõid?

mine tea mis {kes, kui, kus, mida, ...}
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
Mine tea kui rikast meest sa ikkagi ei saa.
cit Siin on elanud nõukogudeaegne linnapea ja veel mine tea mis tähtsad tegelased. J. Madarik
cit Ei olnudki tea mis suur loom, aga – me olime suured võidumehed. A. Kitzberg
Lubas mine tea mis asju kõike teha.
Tuli väärikalt käituda, muidu hakatakse veel mine tea mida mõtlema.

{minu} käsi selle peale
kindlat väidet või nõusolekut kinnitav ütlus
Ma tulen – käsi selle peale!
cit See on nii, minu käsi selle peale! „Mina – teie sõber?“ – „Säh, siin on mu käsi selle peale.“ E. Bornhöhe

musi (musu) andma [kellelegi]
kedagi suudlema
Anna ikka musi ka, ära häbene midagi.

must nagu (kui) karusitt
musta värvi (mingi aine kohta)
Mis komm see on? Must nagu karusitt. – See on lagrits.

must nagu (kui) nõgikikas
must, kasimata
Lapsed on mustad kui nõgikikkad.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur