[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit

ei ole (pole) pehmest puust
keegi on visa, jonnakas, püsiv
Meie meeskond ei ole pehmest puust, et nii kergesti alla vannub.
cit Aga ka Maidu polnud mingi tossike või pehmest puust. H. Väli

endale silmust kaela panema; endale silmust kaela tõmbama
1. end üles pooma
Pani meeleheites endale silmuse kaela.
Kes seda võis arvata, et ta, hullvaim, endale silmuse kaela paneb ja oma lapsed ilma hooleks jätab.
2. end ohtu seadma
cit Aga tema kartis, et jumal teab, millise silmuse ta endale sellega (allakirjutamisega) kaela paneb. A.H. Tammsaare

hammast verele (verre, veriseks) tegema
kogetud naudingust sõltuvaks saama
cit Juba ta riivaski seda küsimust, kuid seda oli vähe; see ainult tegi hamba verele. O. Luts
hammast verele (verre, veriseks, verde) saama

hammast verele (verre, veriseks, verde) saama
kogetud naudingust sõltuvaks saama
Hamba veriseks saades kasvab murdjate isu.
Röövlid said hamba veriseks ja muudkui tegutsesid.
Tema hammas oli võõrast vaevast verel ja hammas sai verele juba esimesel päeval.
cit „Kuule, vennas, anna kroon! Kurk on kuiv ja kõht tühi... Näe, sain hamba veriseks ja nüüd..." H. Sergo
cit Nüüd ma õpin, ... tütre raamatuid nähes... hamba sain... verde. D. Vaarandi

käpad eemale kõnek
käsitsi kallale tungimise, ligitikkumise või ründamise tõrjumiseks kasutatav hüüatus
cit „Käpad eemale!“ käratas ta... ja lõi kümnikule tugevasti käele. E. Järs
käed eemale

nagu (kui) katkust eemale hoidma
hirmuga kellestki või millestki eemale hoidma
Hoidis ennast punasest parteist nagu katkust eemale.

nagu (kui) tilk {vett} kuumale kerisele; nagu (kui) tilk {vett} kuumale kivile
suurt vajadust arvestades, väga vähe, ebapiisavalt
Kasin palk oli suurele perele nagu tilk kuumale kerisele.
Saadud laenusumma oli ehituse jaoks nagu tilk kuumale kivile.
cit... näete, kui palju mehi laua ääres, üks tegu leiba teise järel läheb nagu kerisele. A. H. Tammsaare

poole (ühe, teise) kõrvaga kuulma (kuulama)
möödaminnes, muuseas või salamahti kuul{a}ma
Ta kuulas ainult ühe kõrvaga, millest räägiti.
Kõnelejat kuulati viisakusest, poole kõrvaga.
Kuulas teiste juttu ühe kõrvaga pealt.
cit Olin vastu tahtmist poole kõrvaga kuulatanud. H. Luik
cit Olgugi, et ... mõtteid mõlgutas, kuulas ta ühe kõrvaga ka meeste omavahelist jutuajamist pealt. E. Kippel

silmile jooksma
häbematute, teravate sõnadega ründama
Jooksis kohe silmile, teadmata, kas too üldse süüdi ongi.

silmile kargama
häbematute, teravate sõnadega ründama
Tal on halb komme kohe silmile karata.
silmile jooksma

tuliseid süsi oma pea peale koguma; tuliseid süsi oma pealaele koguma
kellegi viha, kättemaksu enda peale tõmbama, kelleski enda vastu viha, pahameelt kasvatama
cit Reet ei taha oma pealaele tuliseid süsi koguda, ta teab, et hea läbisaamise huvides on ta kohus appi tõtata. M. Nurme
cit „Tootsikene, Tootsikene, sina kogud tuliseid süsi oma pea peale,“ lisas kooliõpetaja omalt poolt juurde. O. Luts

üks ei vea teist üle õrre; üks ei vea teist üle õlekõrre
ühesugused, sarnased, üks ei ole parem ega halvem kui teine

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur