[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 169 artiklit, väljastan 30.

aevastama : aevastada : aevastan 'nina limaskesta ärrituse tõttu õhku ninast (ja suust) välja purskama'
lõunaeesti aivastama, kirderanniku aivastama
Salatsi liivi aiwde (osastav) 'aevastus'
vadja aivassaa 'aevastada'
soome aivastaa 'aevastada'
isuri aivastaa 'aevastada'
karjala aivastautuo 'aevastada'
Läänemeresoome tüvi.

ahi : ahju : ahju 'seade, ehitis, milles kütuse põlemisel vm keemilise reaktsiooni tagajärjel eraldub soojus'
aher-2
alggermaani *asjōn-
vanarootsi æsia 'ääs, hõõguvad söed'
rootsi ässja '(sepa)ääs'
saksa Esse 'ääs; korsten'
liivi ōi, āi 'ahi'
vadja ahjo 'ahi'
soome ahjo 'ääs'
Aunuse karjala ahjo 'ääs'
lüüdi ahď(o), ahjo 'ääs'
vepsa ahj 'ahjus hõõguvad söed, kuumus'
aher- on rahvakeelne tuletis, kus j on välja langenud. Eesti keelest on laenatud soome mrd ahjo 'ahi' ja võib-olla ka soome mrd aherrus 'põlenud v lammutatud ehitise v küttekolde varemed; leivaahju põhi'. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, ääs.

ahtma : ahta : ahan 'vilja parsile kuivama tõstma; tihedalt üksteise kõrvale asetama, (täis) toppima'
lõunaeesti atma
vadja ahtaa 'ahta, vilja jm kuivama panna'
soome ahtaa 'toppida, kiiluda, laduda; vilja parsile kuivama panna'
isuri ahtaa 'vilja, võrke parsile kuivama panna'
Aunuse karjala ahtua 'vilja, võrke kuivama panna'
lüüdi ahtada 'vilja, võrke kuivama panna'
vepsa ahtta 'vilja jm kuivama panna'
lõunasaami voektenje 'maa sisse löödud vai võrkude kuivatamiseks'
ersa aftuma 'võrk'
mokša aftə̑ms 'võrku, mõrda sisse panema; püünist üles seadma'
? mari optaš 'panema, asetama; laduma, kuhjama; kokku panema, ehitama; peale laadima; kummutama'
komi okti̮ni̮ 'püünist, raudu üles seadma'
handi eγət- 'üles riputama, kuivama panema; pooma'
Soome-ugri tüvi. Vt ka ahas.

ait : aida : aita '(külm) hoone vilja, riiete vm säilitamiseks'
?balti *aita
leedu ait(i)- liitsõnas ait(i)varas 'luupainaja; kratt, kes toob omanikule vilja, heina, piima jm aidas hoitavat; aidavalvur [?]'
liivi āita 'ait'
vadja aitta 'ait'
soome aitta 'ait'
isuri aitta 'ait'
Aunuse karjala aittu 'ait'
lüüdi ait(te͔) 'ait'
vepsa ait 'ait'
On peetud ka tuletiseks ajama tüvest.

ammutama : ammutada : ammutan 'suuremast hulgast vedelikust vm vähemat hulka välja tõstma; hankima, endasse koguma'
soome ammentaa 'ammutada, tõsta; ammendada', van srmt ammultaa, ammuntaa 'ammutada, tõsta'
isuri ammuldaa 'ammutada, tõsta; ammendada'
Aunuse karjala ammuldua 'ammutada, tõsta'
lüüdi amulta 'ammutada, tõsta; ammendada'
vepsa amunta 'ammutada; kokku kraapida'
ersa amuľams 'ammutama'
mokša amǝľams 'ammutama'
handi um- 'ammutama, vett viskama (paadist välja)'
mansi ūm- 'ammutama'
Soome-ugri tüvi. Vt ka ammendama, anum.

arenema : areneda : arenen 'kindla seesmise tendentsiga muutuma, hrl tõusujoones; välja kujunema, millestki vähehaaval tekkima; muutudes kulgema v kujunema' haru

ema : ema : ema 'naissoost lapsevanem; eeskuju andev, juhatav v hooldav naine'
emis
liivi jemā 'ema; vanaema; vana naine; emasloom; emakas; (paadi) kiil'
vadja emä 'ema; emasloom; eideke, emake; haldjas'
soome emä 'emasloom; (luulekeeles) ema, emake; emand'
isuri emä 'ema; emasloom'
Aunuse karjala emä 'ema; emasloom'
lüüdi emä 'ema; emasloom; emapuu, kiil'
vepsa ema, emä 'emasloom; naiste särgi alumine osa; noodapära; jääauk, kust noot jääalusel püügil välja tõmmatakse'
saami eamis 'sünnist saati, alati'
ungari eme 'emasloom, emis'
neenetsi ńeb́a 'ema'
eenetsi e, ε̄ 'ema'
nganassaani ńemi̮ 'ema'
sölkupi e̮mǝ 'ema'
matori ima-m 'minu ema'
Uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on ka teistes keelkondades, nt jukagiiri emei 'ema', tšuvaši ama 'emasloom; ema', mongoli eme 'naine; naiselik'. Võib olla algselt lastekeelne, häälikuliselt ajendatud tüvi.

heitma : heita : heidan 'viskama, paiskama'
?alggermaani *sēja
gooti saian 'külvama'
saksa säen 'külvama'
liivi eitõ 'heita, visata; loopida; muutuda, minna'
vadja eittää 'heita; maha jätta, hüljata; (järele) jätta, lakata; seljast, jalast, peast võtta; riidest lahti võtta'
soome heittää 'heita, visata; esitada, esile tuua; kõrvale jätta'
isuri heittää 'heita; kõrvale jätta; seljast võtta; järele jätta'
Aunuse karjala heittiä 'panna, asetada; seljast võtta; järele jätta, lõpetada'
lüüdi heiťťädä 'kõrvale jätta, käest ära panna; alla lasta, langetada; seljast võtta; järele jätta, lõpetada'
vepsa hii̯tta 'võtta, välja võtta; järele jätta, lõpetada; seljast võtta'
Ühesilbilisele laentüvele on lisatud liide *-ttä. Vt ka heituma.

hiilgama : hiilata : hiilgan 'heledasti särama, helendama; välja paistma, silma torkama'
hiilakas
liivi ildõ, ilgõ 'hiilata, särada'; īļ '(meremeeste salakeeles) tuli'
vadja hiili '(tuline, hõõguv) süsi'
soome hiili 'süsi; süsinik'
isuri hiili 'süsi'
Aunuse karjala hiili 'süsi'
lüüdi hiiľ(i) 'süsi; peerutahm'
vepsa hiľ 'süsi'
Pite saami šilla 'hõõguv süsi'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste võib olla soome laen.

hiivama : hiivata : hiivan 'vinnama; üles v välja tõmbama'; kõnek 'näppama'
rootsi hiva 'hiivama, üles vinnama'
saksa hieven 'hiivama, üles vinnama'
Meremeeste keelest pärit sõna algallikas on inglise heave 'tõstma, hiivama'. Hiljem on sõna levinud üldkeelde koos tähenduse laienemisega. Eesti keelest võib olla laenatud vadja hiivata 'hiivata'.

hirs : hirre : hirt 'õrs, latt'
?balti *žirdis
leedu žardas 'vilja või kaunviljade kuivatamisalus'; mrd žardis 'hobusekoppel'
läti zārds 'vilja või kaunviljade kuivatamisalus'
vadja irsi 'palk; aampalk, tala; võllas'
soome hirsi 'palk; tala; võllas'
isuri hers 'palk; tala'
karjala hirsi 'palk; tala'
Balti tüve eesvokaalne variant on hüpoteetiline. Teisalt on arvatud, et varane slaavi laen, ← algslaavi *(d)žĭrdĭ-, mille vaste on nt vene žerd 'latt, ritv, varb, roovik, hirs'.

hunt : hundi : hunti 'koerasarnane kiskja (Canis lupus)'
alamsaksa hunt 'koer'
Sõna on peetud ka vanemaks, germaani laenuks, ← alggermaani *χunda-; vasted läänemeresoome keeltes oleksid ka liivi uņţ 'hunt' ja soome mrd huntti 'hunt; suur koer'. Tüvi tõrjus välja varasema samatähendusliku tüve susi. Eesti keelest on laenatud vadja huntti 'hunt; nurjatu, õel inimene' ja isuri huntti 'hunt'.

ila : ila : ila 'suust voolav veniv lima, sülg'
● ? soome nila 'mähk, kambium'; nilja 'lima'
? Aunuse karjala nila 'mahlade liikumine'
? lüüdi ńila 'mahlade liikumine'
? vepsa nila 'muda; mähk'
? saami njalli 'mähk; aeg, mil mähk kergesti puust eraldub'
? ersa nola 'mahl'
? komi ńiľe̮g 'libe'
? handi ńŏlǝmt- 'välja langema (karvade kohta); haavanduma, ära hauduma', ńel 'mähk; puumahl'
? mansi ńaľ 'niiskus, mahl, lima'
Võib olla soome-ugri tüvi. Sugulaskeelte vasted ei ole kindlad, sest n-i kadu sõna alguses on eesti keeles reeglipäratu. Vt ka ilge.

imbuma : imbuda : imbun 'vähehaaval millestki läbi, kusagilt välja v kuhugi sisse tungima' imema

ird : irru : irdu 'millestki lahti tulnud osa või asi'
soome irti 'lahti, valla, vabaks; välja; vaba'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Tüvi on kitsalt levinud ka eesti murretes. Tegemist on läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvega, mille vasted teistes sugulaskeeltes on vadja irtää 'lahti, valla', isuri irdi 'lahti', Aunuse karjala iral 'väljas, õues; taga', lüüdi iral 'väljas', vepsa irdal 'väljas, õues'; ird 'tänav' ja võib-olla ka mari örδə̑ž 'külg; kõrvaline' ja komi ord 'juurde'. Teise seisukoha järgi on läänemeresoome keelte tüvi balti laen, ← balti *ir-, mille vasted on leedu irti 'lagunema' ja läti irt 'lagunema, irduma'.

jagama : jagada : jagan 'osadeks tegema; midagi mitmele v paljudele andma; kellegagi midagi ühiselt kasutama'
jae, jagelema, jaoks, jaotama
liivi jaggõ 'jagada; jaotada; anda'
vadja jakaa 'jagada; jaotada; anda'
soome jakaa 'jagada; jaotada'
isuri jakkaa 'jagada; jaotada'
Aunuse karjala jagua 'jagada; jaotada'
lüüdi ďagada 'jagada; jaotada'
vepsa jagada 'jagada; jaotada'
saami juohkit 'jagada; jaotada'
ersa javoms 'jagama; jaotama'
mokša javəms 'jagama, lahutama; jagunema, lahku minema'
udmurdi ľuki̮ni̮ 'jagama; jaotama'
komi jukni̮ 'jagama; jaotama'
? lõunahandi jaχəl 'haru'
? idamansi jåχtit 'kukla ja kaela piir'
? neenetsi jaχa- 'nülgima; tükeldama'
? eenetsi ďoha- 'tükeldama'
? nganassaani ďegətə- 'tükeldama'
? sölkupi ćak͔ǝ- 'tükeldama'
? kamassi ťåγār- 'lõikama'
? matori čagə- 'välja lõikama'
Läänemeresoome-permi või koguni uurali tüvi.

julge : julge : julget 'kartmatu, vapper'
jultuma
liivi julgi 'kindel'
vadja julkõa 'julge; jultunud'
soome julkea 'jõhker; jultunud'
isuri julkia 'julge; jultunud'
Aunuse karjala julgei 'julge'
Läänemeresoome tüvi. Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud. jultuma on tuletatud nõrgaastmelisest tüvevariandist, milles k vaste on välja langenud.

järg1 : järje : järge '(järje)kord; koht, piir, milleni tegevusega on jõutud; olukord, seisund'
järel, järk
vadja järkeä, järkeäzä 'kohe, otsekohe'
soome järki 'mõistus, aru'
isuri järestää, järkestä 'kohe, otsekohe'
Aunuse karjala järgieh 'kohe, otsekohe'; järilleh 'tagasi; uuesti, taas'
vepsa järg 'ainult, vaid'
Võib olla tüve jälg variant. järel on nõrgaastmeline alalütleva vorm, milles *k vaste on välja langenud. Vt ka järsk.

kae : kae : kaed 'nägemist kahjustav silmahaigus'
● ? soome kaihi, mrd kaihe, kaiho 'kae'; mrd 'õhuke kate; vari; hämar, pime'
? Aunuse karjala kaihte 'kae'
? lüüdi kaehte 'kae'
Häälikuline vastavus esitatud läänemeresoome vastetega ei ole reeglipärane. Kui tüvi on siiski nende läänemeresoome sõnade vaste, võib tegemist olla germaani laenuga, ← alggermaani *χaiχa-z, mille vaste on gooti haihs 'ühe silmaga', või kahju variandiga. Teisalt on arvatud, et tüve vasted võivad olla soome kajastaa 'paista; helendada, helkida; koita; kangastada, peegeldada', Aunuse karjala kajostuakseh 'selgineda', lüüdi kajostazeta, kajostuda 'valgeneda, selgineda (ilma kohta)' ja vepsa kajagzuda, kajostada, kajostuda 'selgineda (ilma, taeva kohta)'. See on võimalik, kui nende läänemeresoome sõnade tüvi on algselt eri päritoluga kui kaja; ühe arvamuse kohaselt on nendes sõnades uurali tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami guojihit 'paista, helendada, helkida; nähtavale ilmuda; selgineda (ilma kohta); selguda', ersa van srmt kajems 'nähtavale tulema (orase kohta)', mari kojaš 'paistma, näima; välja nägema; ilmuma (nt unes); paistma, kumama', komi kajni̮ 'tõusma; ronima', neenetsi χajerᵊʔ 'päike; selge, päikesepaisteline', eenetsi kaja 'päike', nganassaani kou 'päike', sölkupi k͔uə̑ćǝ 'kuumus', kamassi kuja 'päike' ja matori kaja 'päike, päev' (samojeedi keelte sõnu on teisalt peetud sama tüve vasteteks mis sõnas koit).

kaevama : kaevata : kaevan 'labidaga süvendit tegema; puskama, sarvedega tõukama'; mrd 'torkima; (välja) õõnestama'
lõunaeesti kaibma, kaivma, kirderanniku kaivama
kaev
liivi kouvõ 'labidaga süvendit teha; puskida'
vadja kaivaa 'labidaga süvendit teha; uuristada; puskida; (kartuleid) võtta; (välja) tuua v võtta v kiskuda, (ära) võtta v rebida'
soome kaivaa 'labidaga süvendit teha; uuristada; maha matta'
isuri kaivaa 'labidaga süvendit teha; (kartuleid) võtta; uuristada; (üles) tõsta, välja kiskuda (nt hobust); eemaldada, välja võtta'
Aunuse karjala kaivua 'labidaga süvendit teha; (kartuleid) võtta; uuristada'
lüüdi kaivada 'labidaga süvendit teha; uuristada, puurida; välja kiskuda'
vepsa ke͔ida, kaida 'labidaga süvendit teha; (kartuleid) võtta; välja võtta, välja tõmmata'
saami goaivut 'ammutada; kaevata, kaapida (lund)'
ersa kajams 'heitma, viskama; kallama; panema, asetama; ära võtma (riideid)'
mokša kajams 'viskama, külvama; kallama; ära võtma (riideid)'
mari kuaš 'labidaga tõstma, kühveldama'
udmurdi kujani̮ 'viskama; (maha) jätma; välja heitma; vallandama; kukutama'
komi kojni̮ 'ammutama, välja valama; üle v täis valama, (peale) loksutama, leili viskama'
ungari hajít 'heitma, viskama'
Soome-ugri tüvi. On ka arvatud, et esitatud ersa, mokša, udmurdi, komi ja ungari vasted on teise päritoluga ning tüve kaugemate sugulaskeelte vasted on (lisaks esitatud saami ja mari vastele) hoopis ersa kojme 'labidas', mokša kajmä 'labidas' ning võib-olla ka neenetsi śíwa 'labidas, kühvel', eenetsi sea 'labidas', nganassaani kaibu 'labidas', kamassi 'labidas; aer'.

kaha1 : kaha : kaha '(varrega eseme) laiem nõgus ots'; mrd 'reha pea; labida laba; käepide; (kala)kahv; vähinatt; tihe nooda pära, mõrra viimane sopp'
kahur
soome mrd kaha '(vitstest, laastudest, tohust) korv, suurem säilitusnõu; teivastest püünis; alus, raam lusikate või tööriistade hoidmiseks'
Aunuse karjala kaha '(vitstest, laastudest) süte- v heinavedamiskorv'
lüüdi kaha 'sütevedamiskorv; mõrra rõngas'
vepsa kahač 'kuivatusredelil heinu kinni hoidev kokkuseotud vitstepaar'
? udmurdi kož sõnaühendis kenos kož 'vilja-, jahu-, söödasalv'
? komi van srmt ki̮š 'õõnsus [?]'
handi χŏsap 'lahter, õõnsus; sahver'
mansi χusap '(säilitus)nõu'
? sölkupi koča 'kott'
Soome-ugri või koguni uurali tüvi. kahur on Esimese maailmasõja ajal loodud tuletis, tähenduslikuks seoseks tüvega on olnud teatud analoogia lusika, piibu vm kaha ja suurtükilafeti vahel.

kallama : kallata : kallan 'valama; tugevasti (vihma) sadama; keerama, pöörduma'
alggermaani *χalþija-
vanaislandi hella '(välja) kallama'
vanarootsi hælla '(välja) kallama; kõrvale kallutama'
vadja kallõta '(teed andes) kõrvale astuda; kalduda'
soome kallistaa 'kallutada'
isuri kallistua 'kaldu minna'
Aunuse karjala kallata 'kallutada; kummuli panna'
lüüdi kaldaududa 'kaldu minna'
Laenuallikas on tuletis sõna kallas laenuallika tüvest. Varem on sõna peetud läänemeresoome tuletiseks sõnast kallas.

kandma : kanda : kannan '(üles tõstetuna) edasi toimetama; millelegi altpoolt toeks olema; peal lasuvat raskust välja kannatama; taluma; rase v tiine olema; saaki andma, midagi kasvatama; seljas v jalas olema; omama, millegagi varustatud olema; mingis olukorras v millegi osaline olema; kuhugi märkima, peale tõmbama vms'; mrd 'veetihe olema; kanduma'
kannatama
liivi kandõ '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; taluda; muneda'
vadja kantaa '(üles tõstetuna) edasi toimetada; taluda; rase v tiine olla; poegida; seljas v jalas olla'
soome kantaa '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; taluda; rase v tiine olla; saaki anda; kanduda, ulatuda; sisse nõuda'
isuri kantaa '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; tiine olla; poegida; tasuda, mõtet olla'
Aunuse karjala kandua '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; rase v tiine olla; poegida, sünnitada; taluda; kanduda, ulatuda'
lüüdi kantta '(üles tõstetuna) edasi toimetada; poegida'
vepsa kantta '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; poegida'
saami guoddit '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; kanduda, lasta kaugele (relvast); taluda; poegida, muneda'
ersa kandoms 'kandma, viima, tooma; sünnitama; pakkuma, lauale andma; vastutama; kahju tekitama'
mokša kandəms 'kandma, tooma, viima'
mari kondaš 'tooma; sõidutama; talutama; viima, kohale toimetama; hankima'
? handi χɔntəm- 'seljas kandma, selga võtma'
? mansi χūnt- 'kandma, selga võtma'
neenetsi χana- 'kandma, (ära) viima'
eenetsi kada- 'kandma, (ära) viima'
nganassaani kontu- 'kandma, (ära) viima'
sölkupi k͔uə̑ntǝ- 'kandma, (ära) viima'
kamassi kun-, kundo- 'kandma, (ära) viima'
matori kandǝ- 'kandma, (ära) viima'
Uurali tüvi. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt ultši kanta- 'käega ulatuma', nanai kāntači- 'käega ulatuma', jukagiiri kande- 'viima, juhtima'.

kasvama : kasvada : kasvan 'eluprotsessi tulemusena mõõtmetelt ja massilt suurenema, välja arenema; (taimede, puude kohta:) esinema, leiduma; taimkattega v karvadega tihedalt kattuma; rohkenema, tugevnema'; mrd 'idusid ajama; kasvatama'
kasu
liivi kazzõ '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; suureneda; kasvajat omada'
vadja kazvaa, kazvoa '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; sugeneda, tekkida'
soome kasvaa '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; idaneda, kasvama minna; suureneda; areneda, küpseda'
isuri kazvaa '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; tekkida'
Aunuse karjala kazvua '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; suureneda; tekkida; kasvatada'
lüüdi kazvada '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; tekkida'
vepsa kazda '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; suureneda; tekkida'
ersa kasoms '(eluprotsessi tulemusena) kasvama; suurenema, rohkenema; esinema, leiduma (taimede, puude kohta)'
mokša kasəms '(eluprotsessi tulemusena) kasvama; suurenema; kinni v umbe kasvama'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Tüve kaugemate sugulaskeelte vasteteks on lisaks esitatutele peetud ka mari kuškaš 'kasvama (inimese kohta); suurenema; kinni v umbe v kokku kasvama' ja ungari haszon 'kasu, kasum', kuid need on häälikuliselt kaheldavad. Teisalt on oletatud, et indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *h2awks-e-, *h2awks-o-, mille vasted on tohhaari auks-, oks- 'kasvama' ja leedu aukštas 'kõrge'. Tuletises kasu on v-häälik u eest kadunud (< *kasvo). Eesti keelest on laenatud eestirootsi kaso 'kaerapööris; humalakäbi' (← kasv, kasu )ja kaso, kaså 'kasu, tulu' (← kasu).

katsuma : katsuda : katsun 'käega, sõrmedega puudutama, puudutades kompama; midagi teha püüdma, proovima; millegi sobivust, tugevust vms järele proovima; maitsma, pisut sööma v jooma; vaatama, kaema'; mrd 'hankima, otsima, muretsema; kalapüünist tühjendama; millegi peale mõjuma'
katsik
vadja kattsoa 'vaadata; külastada; järele vaadata, hoida; hankida, muretseda; midagi teha püüda'
soome katsoa 'vaadata; külastada; järele vaadata, hoida; välja vaadata, valida; hooldada; arvata, millekski pidada'
isuri katsoa 'vaadata; üle vaadata, kontrollida; järele vaadata, hoida; kogeda, märgata; võrke nõuda; ennustada'
Aunuse karjala kaččuo 'vaadata; üle vaadata, kontrollida; hoida, hoolitseda; hoolida; arvata, kellekski v millekski pidada; välja valida, hankida; võrke nõuda; tahta, heaks arvata'
lüüdi kaťťš́oda 'vaadata; märgata; üle vaadata, kontrollida; järele vaadata, hoida; võrke nõuda; tahta, heaks arvata'
vepsa kacta 'vaadata; järele vaadata, hoida, hoolitseda; midagi teha püüda, proovida'
saami geahččat 'vaadata; millekski pidada; karjatada, järele vaadata; oodata'
? komi kaźavni̮ 'märkama, avastama; taipama, ära arvama'
Läänemeresoome-saami või läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt on oletatud, et hilisem germaani (? skandinaavia) laen, ← algskandinaavia *gātijan-, mille vasted on vanaislandi gæta 'valvama, kaitsma; järgima, kinni pidama' ja vanarootsi gǣta 'karjatama, hoidma, järele vaatama'.

kaurima : kaurida : kaurin 'välja kaapima, uuristades välja kaevama; ekskavaatoriga kaevama'; mrd 'uuristama, õõnestama, (välja) urgitsema'
● ? soome kavertaa 'uuristada, õõnestada'
? karjala kavertoa 'uuristada, õõnestada, voolida'

kesk 'millegi servadest, äärtest küllalt kaugel seespool, küllalt kaugele sissepoole; ümbritsetuna; (millegi) ajal'
kestma
vadja tšehsi 'kesk, keset; kesk-, keskmine; keskkoht, südamik'
soome keski- 'kesk-', keskellä 'keskel, keskpaigas; keset; hulgas; (kellegi v millegi) vahel'
isuri keski- 'kesk-'
Aunuse karjala keski 'keskkoht; vahe, vahemaa, ajavahemik; keskel, vahel, koos (nt kahekesi, kolmekesi)'
lüüdi kešk 'keskosa, süda', keskel(e) 'keskele, keskel, keskelt'
vepsa keśk 'keskosa, keskkoht; sisemus; kesk-; keset, keskel'
saami gaska 'vahe (kahe objekti vahel)', gaskan 'keset, keskel; koos (nt kahekesi, kolmekesi)'
mokša keska 'keha keskosa'
udmurdi kusi̮p 'vahemaa, vahe; suhe, seos'
komi kost liitsõnas pińkost 'kahe rõuguredeli vahe heinakuhjas'
Läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt võivad tüve permi keelte vasted olla udmurdi kus 'vöökoht, talje' ja komi kos 'vöökoht, talje; vöö'. kestma on läänemeresoome tuletis, kus kolme konsonandi ühendis on häälduse hõlbustamiseks k välja langenud (< *kesk-tä-), toimunud on tähendusmuutus 'lõpetamata olema' > 'vältama'.

kiri : kirja : kirja 'graafiliste märkide süsteem keelelise väljenduse kinnistamiseks ja edastamiseks; (posti teel lähetatav) ümbrikku pandud paber kirjutatud tekstiga tea(de)te edastamiseks; (hrl mitm) dokument, ametlik paber; (kaunistav) muster'; van 'raamat; piibel'; mrd 'värvus; kirjusus'
kireslane, kirev, kirju
liivi kēra 'muster; trükikiri, kirjutatu; kirjatäht; paber kirjutatud teatega'
vadja tširja 'raamat; kirjutatu; kirjaoskus; paber kirjutatud teatega; pass, dokument; tikand; värv(us)'
soome kirja 'raamat; nimekiri, register; dokument'; van 'paber kirjutatud teatega'; mrd 'joon, muster, märk'
isuri kirja 'raamat; paber kirjutatud teatega; muster'
Aunuse karjala kirju 'muster; raamat; kirjaoskus; kooliskäimine; nimekiri, register; paber kirjutatud teatega'
lüüdi kirď 'muster; kirjatäht'
vepsa kirj 'kirjaoskus; paber kirjutatud teatega; muster; märk'
Läänemeresoome tüvi. Tuletistes kireslane ja kirev on -j- tüves välja langenud, kirju on vana *oi-liiteline tuletis. Eesti (või liivi) keelest on laenatud läti mrd ķiris 'must härjavärss valge triibuga seljal'.

kirst : kirstu : kirstu 'suur (kumera) kaanega ja madalate jalgadega laudkast riidekraami, vilja vm vara säilitamiseks; puusärk'; mrd 'tera- v jahukast veskis'
balti *kirstas
läti šķirsts 'kirst, kast; puusärk'
liivi kiršt 'rautatud kast; Noa laev (piiblis)'
soome kirstu 'kirst (kast); puusärk'; van 'vangla'
isuri kirsto 'kirst (kast)'
karjala kirstu 'kirst (kast)'

kitkuma : kitkuda : kitkun '(juurtega) välja kiskuma, välja tõmbama v ära rebima; katkuma'
lõunaeesti kitskma
liivi kitkõ 'kitkuda, rohida'
vadja tšitkõa, tšitkoa 'katkuda, kitkuda, rohida'
soome kitkeä 'kitkuda, rohida, välja kiskuda'
isuri kitkiä 'kitkuda, rohida'
Aunuse karjala kütkie 'kitkuda, rohida'
lüüdi kütkidä, küťkida 'kitkuda, rohida'
vepsa küťkťä 'kitkuda, rohida'
ersa kočkoms 'kitkuma, rohima'
mokša kočkəms 'kitkuma, rohima'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Teisalt võivad kaugemate sugulaskeelte vasted olla (esitatud ersa ja mokša vaste asemel) saami gaskit 'kitkuda (lindu)', ersa kočkams 'valima; koguma, korjama' ja mokša kočkams 'valima; koguma, korjama'. Eesti keelest on laenatud läti mrd ķiķēt 'kala puhastama'.

koristama : koristada : koristan 'puhastama, kraamima; ära v kõrvale viima; valminud vilja v muid põllu- ja aiasaadusi lõikama' korjama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur