[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

vain : vainu : vainu 'rohuplats, rohumaa'
alggermaani *χwainjō
rootsi mrd ven 'soine niit'
soome vainio 'põld; nurm'

vein : veini : veini 'mahla kääritamisel saadud alkohoolne jook'
saksa Wein 'vein'
Sõna on laenatud 19. sajandil. Varem kasutati selle mõiste jaoks varasemat laenu samast germaani tüvest, viin.

viin : viina : viina 'teraviljast v kartulist saadav kange alkohoolne jook; kange alkohol'
alggermaani *wīna
rootsi vin 'vein'
saksa Wein 'vein'
vadja viina 'viin; vein'
soome viina 'viin'
isuri viina 'viin'
Aunuse karjala viinu 'viin; vein'
lüüdi viin(e͔) 'viin'
vepsa vin 'viin; vein'
Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, vein. Germaani tüvi on laenatud ladina keelest, ← ladina vinum 'vein'.

väin : väina : väina 'kaht suuremat veekogu ühendav kitsas veeala'
liivi vēna 'sadam; lai jõesuu; Daugava, Väina jõgi'
On arvatud, et varane slaavi laen, ← algslaavi *dveinā, mille vaste on vene Dviná 'Daugava'. Teisalt on arvatud, et tüve vasted on soome väylä 'laevasõidutee; väin; tee; liiklussoon' ja saami fávli 'väin; sügav vesi; avameri, ulgumeri'. Need sõnad on tõenäoliselt laenatud germaani tüvest, mille vaste on nt norra vale 'madal koht jõesängis'. Soome sõna on hiljem samuti laenatud, väil.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur