[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 36 artiklit, väljastan 30.

vaart : vaardi : vaarti kõnek 'hoog'
alamsaksa vart 'käik, tee, teekond'
saksa Fahrt 'sõit, reis'

vaat : vaadi : vaati 'suur nõu alkohoolsete jookide säilitamiseks'
alamsaksa vat 'vaat, tünn'
Eesti keelest on laenatud vadja vaatti 'vaat', isuri vaatti 'vaat' ja soome mrd vaatti 'vaat'.

vaht1 : vahi : vahti 'valvur'
alamsaksa wacht(e) 'valve, valvamine; valvur'
Samatüveline tegusõna vahtima võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa wachten 'valvama, jälgima, vahtima'.

vaht2 : vahu : vahtu 'vedelik, milles on rohkesti gaasimulle'
lõunaeesti vatt
alggermaani *þwaχti(a)-, *þwaχtu-
gooti *hvaþjan 'vaht'
rootsi tvätta 'pesema'
liivi 'vaht'
vadja vaahsi, vaassi 'vaht'
soome vaahto 'vaht'
isuri vaahto 'vaht'
Aunuse karjala vuahti 'vaht; sülg, ila'
lüüdi vuahte 'vaht; sülg, ila'
vepsa vaht 'vaht; sülg, ila'

vaist : vaistu : vaistu 'instinkt, loomusund; ebamäärane sisemine tunnetus, aimdus'
soome vaisto 'vaist'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. On arvatud, et soome tüvi on tekkinud sõnade vaino 'tagakiusamine, vaenamine', vaen, ja aisti, aisto 'meel', aistima, segunemise teel.

vait 'vaikivana, vakka'
vadja vait 'vait'
soome vaiti 'vait'
isuri vaid 'vait'
vepsa vaitti 'vait'
saami váidut 'vaibuda, vaikida'
On arvatud, et tuletis tüvest, mis on sõnas vaikne.

vant : vandi : vanti 'masti küljelt toetav tross'
saksa Want 'vant'
rootsi vant 'vant'

vart1 : varda : varta 'ühest puust rehepeksuriist' vars

vart2 : vardi : varti 'parasvöötme ja soojade alade sukelpart (Aythya)'
rootsi svärta 'must; (must)vaeras'
Kuusalu murrakus tähenduses 'vaeras' tuntud sõna on kirjakeeles kasutusele võetud teise partlaste perekonna nimetusena.

vast 'ehk, võib-olla; äsja, hiljuti'
vastama, vastik, vastne, vastu
liivi vastõ 'vastu'; vastli 'ebameeldiv, vastik'
vadja vassa 'alles, vast; äsja, hiljuti'; vassaa 'vastu; vastas; vastu, asemel, eest'; vasata 'vastata; vastutada; vastu minna, vastu võtta'
soome vasta 'alles; äsja, hiljuti'; vastata 'vastata; vastutada; vastav olla'; vastaan 'vastu'
isuri vast 'äsja; alles'; vassada 'vastu võtta; vastata; vastutada'
Aunuse karjala vastah 'vastu'; vastata 'vastu rääkida; vastu võtta; vastutada'
lüüdi vaste 'vastu, äärde'; vastata 'vastu võtta; vastu teha'
vepsa vastha 'vastu'; vaste 'vastu, juurde'; vastata 'vastu võtta; vastu teha'
saami vuostá 'vastu; suunas'
ersa vastoms 'kohtuma; vastu võtma'
mokša vasta 'koht, paik; voodi; vahemaa'
? mari βaštareš 'vastas; vastu'
Läänemeresoome-mordva või läänemeresoome-volga tüvi. Tüve algne tähendus on ilmselt säilinud mokša keeles. Tuletises vastik on silbid koondunud (< *vastakkainen). Sõna vastu on vana viisiütleva käände vorm (< *vastoin). Vt ka võst.

vatt1 : vati : vatti 'lühike meestekuub; (mitm) (üle)riie'
saksa van Wat 'riie, riietus'

vatt2 : vati : vatti 'kraasitud kohev puuvilla- vm kiudainemass'
saksa Watte 'vatt'

vehkat väljendis vehkat tegema 'ära jooksma, põgenema'
Tüvi on ilmselt sama mis sõnas vehkima, lõpuosa on moodustatud vene tegusõnade eeskujul, vrd nt vene ehat 'sõitma'.

verst : versta : versta 'vana vene pikkusühik (1066,78 m)'
värst, vörst
vene verstá 'verst'
Sõna on korduvalt laenatud, varasem, vanavene laen on murretes esinev virst, ← vanavene vĭrsta.

vest : vesti : vesti 'käisteta riietusese'
saksa Weste 'vest'
Saksa sõna algallikaks on ladina vestis 'riietusese, rõivas, rüü'.

viht1 : viha : vihta 'kimp lehtedega oksi'
vadja vihta 'saunaviht; viht, luud'
soome vihta 'viht'
isuri vihta 'viht'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas vihisema. Sõna on peetud ka vene laenuks, ← vene mrd véhot 'heinatuust'.

viht2 : vihi : vihti 'lõngakimp'
alggermaani *wefti
vanaislandi veptr, vipta 'kude'
rootsi väft 'kude'
inglise weft 'koelõim'
vadja vihtü 'lõngaviht'
soome vyyhti 'viht; tokk; pundar'
isuri vüühti 'viht; tokk; pundar'
Aunuse karjala viihti 'lõngaviht; rõngikute kimp'
lüüdi viihť(i) 'lõngaviht; 40 rõngikut nööri otsas'
vepsa vihťak 'lõngaviht'
Samast germaani allikast võib olla laenatud ka viipsima.

viht3 : vihi : vihti 'kaalupomm'
alamsaksa wicht(e) 'kaaluviht, kaalupomm'

viit : viida : viita '(teed, suunda) osutav tähis'
alggermaani *witan 'osutama, viipama'
vanaislandi viti 'märk; märgina süüdatud lõke'
norra vede 'võrgukäbi'
rootsi vette 'tehislik peibutuslind'
taani vede 'meremärk'
soome viitta 'viit, tähis; liiklusmärk'; viitata 'osutada, näidata; viibata; viidata; osundada, tsiteerida; märku anda'
Teisalt võib olla ka hilisem soome laen. Vt ka viitama1.

vikat : vikati : vikatit 'pika varrega riist heina ja vilja niitmiseks'
?balti *vikapteš
läti izkapts 'vikat'
liivi vikārt 'vikat'
vadja vikahtõ, vikastõ 'vikat'
soome viikate 'vikat'
isuri viigade 'vikat'
Aunuse karjala viikateh 'kõver rauts'
lüüdi vikateh 'vikat'
vepsa vitakeh 'vikat'
Vt ka viker-1.

vilt : vildi : vilti 'kiudaine vanutamisel saadav materjal'
alamsaksa vilt 'vilt'

vint1 : vindi : vinti 'keere; keerd; laeva sõukruvi; kuuli pöörlema paneva keermelise rauaga püss'
vene vint 'vint'; mrd 'vintpüss'

vint2 : vindi : vinti 'tugeva koonilise, teravaservalise nokaga varblasesuurune laululind (Fringilla)'
Linnu häälitsust matkiv häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi fint 'vint'.

vist 'arvatavasti, tõenäoliselt'
rootsi viss 'kindel; teatav, teatud'
Lühenenud variant laentüvest moodustatud tuletisest vissisti. Murretes on tuntud ka laenuallikale otseselt vastav tüvisõna viss 'kindel'.

vitt : vitu : vittu 'naise suguelund'
algskandinaavia
rootsi fitta 'naise suguelund'
vanaislandi fytta 'naise suguelund'
liivi viţ 'naise suguelund'
vadja vittu 'naise suguelund'
soome vittu 'naise suguelund'
isuri vittu 'naise suguelund'
Aunuse karjala vittu 'naise suguelund'
lüüdi vitt(u) 'naise suguelund'
vepsa vitõińe 'naise suguelund'

volt : voldi : volti 'riiet kahekorra keerates tekkiv moodustis; naha kotjas moodustis'
voll
alamsaksa volde 'volt, korts'
voll on tüve rööpvariant.

vorst : vorsti : vorsti 'peenestatud lihast ja lisanditest piklik lihatoode'
alamsaksa worst 'vorst'

vot kõnek 'vaat; näe'
vene vot 'vot'

vutt1 : vuti : vutti 'peamiselt viljapõldudel elutsev kuldnokasuurune kanaline (Coturnix)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, mis jäljendab linnu häälitsust.

vutt2 : vuti : vutti kõnek 'jalgpall; jalgpallimäng'
inglise foot 'jalg', football 'jalgpall'

vutt3 : vuti : vutti kõnek 'hoog'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas vudima.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur