[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

tikk1 : tika : tikka 'must-kärbsenäpp (Ficedula)'; mrd 'kivitäks; kirjurähn'
● vadja tikka 'rähn; toonesepp, puukoi'
soome tikka 'rähn'
isuri tikka 'rähn'
Aunuse karjala tikku 'rähn'
lüüdi ťikk(u) 'rähn'
vepsa ťiḱ 'rähn'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnas tikutama. Lähedane tüvi on nt sõnas tiksuma.

tikk2 : tiki : tikki 'triibuline madratsi- ja mööbliriie'
← saksa Dicktuch 'tugev villane riie'
Laenuallikas on liitsõna, dick 'tüse; tihe, paks; jäme' + Tuch 'kalev (riidesort)'. Esialgu on kasutusel olnud liitsõna tikkriie, mille esikomponent on saksa liitsõnast laenatud, järelkomponent tõlgitud. Hiljem on liitsõna lühenenud, kogu tähendust on hakanud kandma esikomponent.

tikk3 : tiku : tikku 'väiksem puupulk; kindla otstarbega lühike, peenike, terav pulgake; ühest otsast süüteseguga kaetud pulgake tule tekitamiseks'
← rootsi sticka 'pind, puukild; pilbas; pulk; okas, astel; (kudumis)varras'
← alamsaksa sticke 'puust või metallist terav pulk, nõel; maasse löödud vai, post; tikk märkilaskmiseks; kaalukeel; kanga vm mõõt(ühik)'
Tüvevokaal -u viitab, et tõenäolisem on laenamine rootsi keelest.

tikk4 : tiku : tikku 'tääk'
← vene štyk 'tääk'