[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

tander : tandri : tandrit 'lahingupaik, võitlusväli; tegevusväli'
tanner
soome tantere, tanner 'väli, plats; tander; (tasane) maa'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Tüvi on tuntud ka murretes, nt kirderannikumurrete sõnas tandermik 'tallermaa' ning Hiiu murrakute sõnades tanderdama 'tallama', tanderma 'tallermaa'. Tegemist on läänemeresoome-saami või isegi uurali tüvega, mille vasted on ? isuri tandaroittaa 'ära määrida, mustaks sõtkuda', Aunuse karjala tanner '(kõvaks tallatud) maa; kuiv niit', lüüdi tander 'kõvaks tallatud maa', vepsa tandreh 'ära v maha tallatud koht', saami duottar 'tundur; tundra' ja võib-olla ka neenetsi tanǝʔ- 'tallama, sõtkuma', eenetsi tadduʔabo 'tallama, sõtkuma', kamassi tōńi- 'liikuma, rändama'.

tünder : tündri : tündrit 'endisaegne peamiselt puistainete mahumõõt (120–140 liitrit); tünn'
tünner
vanarootsi tunnor, tunner, tynnor (mitm) (ains tunna, tynna) 'tünn; teatud mahumõõt'
rootsi tunnor, van tunner (mitm) (ains tunna) 'tünn; endisaegne mahumõõt'
Laenu on raske täpsemalt dateerida. Laenatud on mitmuse vorm, sest nt mahu arvestamisel kuuldi ilmselt just seda: rootsi keeles kasutatakse koos arvudega mitmust. d on eesti keeles tekkinud lisahäälik. Laenatud on ka sama tüve alamsaksa (ja võib-olla ka saksa) vaste, tünn ja tonn.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur