[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

tall1 : talle : talle 'kasvueas lammas v kits'
vadja tallikkõ, tallikka '(suurem) lambatall, utetall', taľu '(lamba)talleke'
soome mrd tallo 'aastane siga, noor poegimata siga', talle 'noor siga'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas tillu. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teiste keelkondade keeltes, nt heebrea ṭāleh '(lamba)tall'. On ka oletatud, et sõnas on sama tüvi kui tald, mille üks tähendusi on vanemas murdekeeles olnud 'põngerjas'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tale-tale, taill-taill, talle-talle (tallede meelitamise hüüd).

tall2 : talli : talli 'hobuste pidamise hoone v ruum'
alamsaksa stal 'tall, laut, kuur'

till1 : tilli : tilli 'aromaatne üheaastane sarikaline rohttaim (Anethum graveolens); selle lehed ja vars maitseainena'
alamsaksa dille 'till'

till2 : tilli : tilli 'peenis'
soome mrd tilli 'peenis; väikese poisi munandid'
On oletatud, et sama tüvi mis murdelistes linnunimetustes till, tillutaja, tillutis, tilder. Läänemeresoome keeltes on näiteid linnunimetuste muutumisest eufemistlikeks suguelundite nimetusteks, nt kull. Teisalt on peetud variandiks tüvest tila, mil on vanemas murdekeeles registreeritud tähendus 'väikese poisi peenis'.

toll1 : tolli : tolli 'pikkusühik, 2,54 cm; kübe, raas, natuke'
alamsaksa tol 'oksa ots; oks'
Pikkusühiku tähendust alamsaksa sõnal registreeritud ei ole, kuid on usutav, et sõna siiski kasutati ka selles tähenduses, sest niisugune tähendusnihe on toimunud tüve saksa vaste puhul, vrd saksa Zoll 'toll'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tåll 'toll (pikkusühik)'.

toll2 : tolli : tolli 'importimisel v eksportimisel kaupadelt võetav maks; nende maksude määramise ja sissenõudmisega tegelev ametiasutus, kauba v pagasi kontrollimine selle asutuse esindaja poolt; vastava ametiasutuse töötaja(d), vastavat kontrolli teostav(ad) isik(ud)'
alamsaksa tolne, tol(le)n, tol(le) 'toll'
Alamsaksa keelest on laenatud ka sama tüve tuletis, tölner.

trall : tralli : tralli 'pillerkaar; rõõmus, reibas laulmine; kära, lärm; märul'
rall
saksa trala, tralla(la) (rõõmsat, kõlavat heli jäljendav sõna)
Tõenäoliselt on samasugune tüvi esinenud alamsaksa keeleski, nii võib olla ka alamsaksa laen. Tähendust võib olla mõjutanud ka saksa Trall 'häda, viletsus; jama, jant, naljatemp'. Samatüveline tegusõna trallima on samuti tõenäoliselt saksa (või alamsaksa) keelest laenatud, ← saksa trallern 'sõnadeta laulma'. Vt ka pralle.

trell : trelli : trelli 'jäme raudvarb, hrl akna ees'
rellid
alamsaksa tral(l)ie 'võre, trellid'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi träller 'võre, trellid'.

trull : trulli : trulli 'väike ümar olend v ese; (keha)vormidelt ümar, paks'; mrd 'rull' rull

tull : tulli : tulli 'paadi parda küljes olev puupulk v raudhark, millele toetub sõudmisel aer'
rootsi tull 'tull'
alamsaksa dolle, dulle 'tull; teatud tugev puust nael; ümmargune raudvarb, millest tehakse nt naelu'
Arvestades sõna levikut peamiselt kirderannikumurretes, on tõenäolisem laenamine rootsi keelest. Võimalik on ka vähemalt osaline laenamine soome murretest, ← soome mrd tulli 'tull, tullipulk'. Alamsaksa keelest on laenatud murretes üldlevinud samatähenduslik toll.

tüll : tülli : tülli 'kuni rästasuurune kurvitsaline, väike pruun-valge lind (Charadrius)'
soome tylli 'liivatüll (Charadrius hiaticula)'
isuri tüllü 'teatud lind'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, jäljendab linnu häälitsust. Lähedane tüvi on nt sõnas tilder.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur