[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit

takk : taku : takku 'lina, kanepi vm kiutaime töötlemisel saadud lühikesi kiude ja puitunud taimeosi sisaldav kiu-sasi' takistama

tekk1 : teki : tekki 'magamisel peale võetav riidest kate, voodivaip; millelegi kaunistuseks laotatav vaip; põrandariie'
alamsaksa decke, dēke(ne) 'kate; baldahhiin, katus'
Sama tüvi on laenatud ka teises tähenduses, tekk2. Eesti keelest on laenatud soome mrd tekki 'kate, tekk'.

tekk2 : teki : tekki 'laeva keret ruumideks jaotav rõhtne tarind; laevalagi'
alamsaksa deck 'kate, katus'
saksa Deck 'tekk, laevalagi'
Sama tüvi on laenatud ka teises tähenduses, tekk1.

tikk1 : tika : tikka 'must-kärbsenäpp (Ficedula)'; mrd 'kivitäks; kirjurähn'
vadja tikka 'rähn; toonesepp, puukoi'
soome tikka 'rähn'
isuri tikka 'rähn'
Aunuse karjala tikku 'rähn'
lüüdi ťikk(u) 'rähn'
vepsa ťiḱ 'rähn'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnas tikutama. Lähedane tüvi on nt sõnas tiksuma.

tikk2 : tiki : tikki 'triibuline madratsi- ja mööbliriie'
saksa Dicktuch 'tugev villane riie'
Laenuallikas on liitsõna, dick 'tüse; tihe, paks; jäme' + Tuch 'kalev (riidesort)'. Esialgu on kasutusel olnud liitsõna tikkriie, mille esikomponent on saksa liitsõnast laenatud, järelkomponent tõlgitud. Hiljem on liitsõna lühenenud, kogu tähendust on hakanud kandma esikomponent.

tikk3 : tiku : tikku 'väiksem puupulk; kindla otstarbega lühike, peenike, terav pulgake; ühest otsast süüteseguga kaetud pulgake tule tekitamiseks'
rootsi sticka 'pind, puukild; pilbas; pulk; okas, astel; (kudumis)varras'
alamsaksa sticke 'puust või metallist terav pulk, nõel; maasse löödud vai, post; tikk märkilaskmiseks; kaalukeel; kanga vm mõõt(ühik)'
Tüvevokaal -u viitab, et tõenäolisem on laenamine rootsi keelest.

tikk4 : tiku : tikku 'tääk'
vene štyk 'tääk'

tokk1 : toki : tokki 'väike lõngaviht'
alamsaksa docke 'nukk, kuju; trepikäsipuu püstvarb; õlekubu katuse katmiseks'
rootsi docka 'nukk; lõngaviht'

tokk2 : toki : tokki '(hrl lihtne) kepp, teivas'
alamsaksa stock 'kepp; känd; mesipuu; kõrge püstine annetustekast; puupostidest tööhoone; jalapakk'
saksa Stock 'kepp; malakas, malk; känd; mesipuu; korjanduskarp (kirikus)'
Vt ka togima .

trikk : triki : trikki 'erilist oskust nõudev toiming v vigur, kunsttükk; (kaval) võte, nõks, riugas'
saksa Trick 'trikk, nõks, knihv, efekt'

trukk : truki : trukki 'rõhk, surve, hoog; rõhknööp'
rupp, truks, rukk-, ruks-, trupp[nööp]
saksa Druck 'surve, rõhk; pigistus; trükkimine, trükk, trükis'
Varem on laenatud sama tüve alamsaksa vaste, trükkima.

tukk1 : tuka : tukka 'otsmikule ulatuvad juuksed; salk, kahl juukseid, juuksed; väike puude salk, ka muude taimede puhmas v tutt avamaastikus'
vadja tukka '(juukse)tukk, -tutt, -salk; tutt, tups; (tähisena kasutatav) heina- või õletuust'
soome tukka 'juuksed; otsmikule ulatuvad juuksed'
isuri tukka 'juuksed'
Aunuse karjala tukku 'juus, juuksekarv; (mitm) juuksed'
lüüdi tukk(e͔) 'juus, juuksekarv; (hrl mitm) juuksed'
vepsa tukad (mitm) 'juuksed'
koltasaami tå´ǩǩ 'hobuselakk, tutt, tups'
Kildini saami tokk 'kassi v koera turjakarvad'
Läänemeresoome-saami tüvi. Saami vasted võivad olla läänemeresoome keeltest laenatud.

tukk2 : tuki : tukki '(pooleldi) söele põlenud puutükk'; kõnek 'käsitulirelv'
On arvatud, et võib olla reeglipäratu variant samast tüvest mis sõnas tungal. Eesti keelest on laenatud vadja tulõõ tukk 'tuletukk'.

täkk : täku : täkku 'isane hobune'
balti
leedu tekis 'jäär, oinas'
läti tekulis 'ringijooksja, põgenik; jäär; kult'
Eesti keelest on laenatud soome mrd täkky, van srmt täkkö 'täkk' ja vadja täkki 'täkk'.

tükk1 : tüki : tükki 'osa tervikust; klomp, kamakas; võrdlemisi suur kogus, hulk; üksikese v -isend; koolist koduülesandeks antu; temp, vigur'; kõnek 'näidend; muusikapala'
alamsaksa stucke 'osa tervikust; maatükk; asi, ese; kelmustükk, temp, vemp'
Tähendust on hiljem mõjutanud ka saksa Stück 'osa tervikust; üksikese, eksemplar; näidend; muusikapala; kahur; tegu, teguviis; süütegu, temp, vemp', mis võib olla ka sõna tükk2 laenuallikas. Samatüveline tegusõna tükeldama on tõenäoliselt saksa keelest laenatud, ← saksa stückeln 'tükeldama'. Eesti keelest on laenatud vadja tükkü 'tükk, pala, (põllu)riba; eksemplar; temp, vemp', tükki 'tükk, pala; eksemplar', isuri tükkü 'tükk, pala, põlluriba; eksemplar' ja soome mrd tykky 'tükk, pala, põlluriba, jääpank; temp, vigur'.

tükk2 : tüki : tükki 'kahur'
saksa Stück 'osa tervikust; üksikese, eksemplar; näidend; muusikapala; kahur; tegu, teguviis; süütegu, temp, vemp'
rootsi stycke 'osa tervikust; üksikese, eksemplar'; van 'kahur'
Laenatud on ka tüve alamsaksa vaste, tükk1. Saksa keelest on laenatud ka sama tüve sisaldav liitsõna, munstükk.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur