[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 36 artiklit, väljastan 30.

taaler : taalri : taalrit '16.–18. sajandi hõbemünt; maa hindamise ühik Liivimaal'
taader, ta(a)lder, taller
alamsaksa dāler, dalder 'taaler'
saksa Taler 'taaler'
Laenuallikas on lühend selle rahaühiku esialgsest nimetusest, vrd saksa Joachimst(h)aler: raha vermiti Joachimstali kaevanduste hõbedast. Eesti keelest võib olla laenatud liivi dōldõr 'taaler'.

taar : taari : taari 'jahust v leivast valmistatud hapendatud jook; kali'
liivi tōŗ(iņ) 'taar, kali; taari-, kaljanõu'
vadja taari 'taar, kali'
soome taari 'taar, kali; (vilets) õlu'
isuri taari 'taar, kali; (vilets) õlu'
karjala rhvl toari 'õlu'
Läänemeresoome tüvi. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. On oletatud, et tüvi on skandinaavia laen, ← tüvi, mille vasted on vanaislandi tár 'pisar', vanarootsi tār 'pisar; tilk, piisk', rootsi tår 'pisar; tilk, piisk', kuid seda ei peeta usutavaks. Eesti keelest on laenatud eestirootsi toar 'kali'.

tander : tandri : tandrit 'lahingupaik, võitlusväli; tegevusväli'
tanner
soome tantere, tanner 'väli, plats; tander; (tasane) maa'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Tüvi on tuntud ka murretes, nt kirderannikumurrete sõnas tandermik 'tallermaa' ning Hiiu murrakute sõnades tanderdama 'tallama', tanderma 'tallermaa'. Tegemist on läänemeresoome-saami või isegi uurali tüvega, mille vasted on ? isuri tandaroittaa 'ära määrida, mustaks sõtkuda', Aunuse karjala tanner '(kõvaks tallatud) maa; kuiv niit', lüüdi tander 'kõvaks tallatud maa', vepsa tandreh 'ära v maha tallatud koht', saami duottar 'tundur; tundra' ja võib-olla ka neenetsi tanǝʔ- 'tallama, sõtkuma', eenetsi tadduʔabo 'tallama, sõtkuma', kamassi tōńi- 'liikuma, rändama'.

tanner : tandri : tandrit 'tander' tander

tapper : tapri : taprit 'jalaväe lähivõitluses kasutatud löögirelv, sõjakirves; väike kirves'
vanavene topórŭ 'kirves'
vadja tappora 'tapper, sõjakirves'
soome tappara 'tapper, sõjakirves'
karjala tappara 'kirves'

tatar : tatra : tatart 'Aasiast pärinev suviviljana kasvatatav rohttaim, mille vili on kolmetahuline pähklike (Fagopyrum)'
tat(t)er, tader, tatrik, tadrik
vene mrd tatárka 'tatar'
Vene sõnas on sama tüvi, mis on sõna tatari laenuallikas. Rahvust märkinud tüvi on hakanud tähistama ka selle rahvusega seostatavat teravilja. On oletatud, et vanemas kirjakeeles ja murretes esinev tatter on laenatud mõnest tundmatust alamsaksa murdekujust, vrd saksa mrd Taterkorn 'tatar'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tattar 'tatar' ja võib-olla Salatsi liivi tatar 'tatar'. Iisakus kõneldavast vene murrakust on registreeritud bumeranglaen tátra (← tatra (omastav)).

tavaar : tavaari : tavaari kõnek 'kaup, kraam, trään'
vene továr 'kaup'
Sõna on ilmselt korduvalt laenatud. Tänapäeval kasutusel olev variant on suhteliselt hiline laen, kuna rõhk on jäänud venepäraselt teisele silbile. Vanemast keelest on registreeritud variant tavar, kus rõhk on esisilbil.

teder : tedre : tetre 'kodukana suurune Euraasia parasvöötme kanaline (Lyrurus tetrix)'
?balti
leedu tetervinas 'tedrekukk'
läti teteris 'teder'
liivi teddõrz 'teder'
vadja tedre, tedri 'teder'
soome teeri, mrd tetri 'teder'
isuri tedri 'teder'
Aunuse karjala tedri 'teder'
lüüdi ťedr(i) 'teder'
vepsa ťedŕ 'teder'
Võimalik, et tegemist on balti tüvega rööpselt kujunenud häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvega. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke sõnu on ka kaugemates sugulaskeeltes, nt udmurdi tur 'teder' ja komi tar 'teder'. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi tädor 'teder; metsis'.

teener : teenri : teenrit 'kellegi teenistuses olev (meessoost) isik; kellegi v millegi huvides andunult tegutsev inimene'
teender
alamsaksa dēner 'teener'
Alamsaksa keelest on laenatud teisigi samatüvelisi sõnu, teenima ja teenistus .

telder : teldri : teldrit 'küliskäija hobune'
alamsaksa telder, teller 'telder'
Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd telderis 'hulkuja, lärmaja; rahutu, taltsutamatu nooruk'. Vt ka töllerdama.

tiir1 : tiiru : tiiru 'ringjoone vm suletud kõverjoone kujuline liikumine, ring; mingiks asjatoimetuseks kuskil käimine, ringkäik, niisama ringikõndimine, jalutuskäik'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi.

tiir2 : tiiru : tiiru 'pikkade kitsaste tiibade, harkis saba ja lühikeste jalgadega väike veelind (Sterna)'
vadja tiiro 'nahkhiir'; rhvl 'linnuke (väikese lapse kohta)'; tiiru 'nahkhiir'
soome tiira, mrd tiiro, tiiri 'tiir'
isuri tiiroi '(jõgi)tiir'
Aunuse karjala čiirakko '(jõgi)tiir'
? lüüdi ťš́iirak 'kajakataoline (kajakast väiksem) lind, tiir [?]'
vepsa ťirīńe 'tiir'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

tiir3 : tiiru : tiiru 'laskerada'
vene tir 'tiir, laskerada'

tikker : tikri : tikrit 'karusmari' tikerber

tilder : tildri : tildrit 'veekogude ääres ja soodes pesitsev sihvakas pikajalgne lind (Tringa)'
soome mrd tilleri 'jõgitilder', tilli 'jõgitilder; musträhn'
karjala tillerö 'nurmkana [?]'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, matkib linnu häälitsust. Lähedane tüvi on nt tüll. -d- on algselt omastavavormis häälduse hõlbustamiseks tekkinud lisahäälik (tilri > tildri). Murretes esineb ka selle häälikuta tüvevariant (till, tillutaja, tillutis). Eesti keelest on laenatud läti mrd tildars 'tilder'. Vt ka till2 ja tillu.

tisler : tisleri : tislerit 'mööblit valmistav jm peenemate puidutööde oskustööline, mööbelsepp'
ti(i)slar, tiisral, tistral, tistar
saksa Tischler 'tisler, mööbelsepp'
Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi dīslar, disslar 'tisler'.

tohter : tohtri : tohtrit 'arst; ravitseja'
alamsaksa docter 'doktor'
Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud isuri tohteri 'arst'.

tonger : tongri : tongrit mrd 'rannavalvur, piirivalvur'
Tundmatu päritoluga tüvi.

toober : toobri : toobrit 'ülalt laienev kahe kõrvaga, jalgade ja kaaneta sõõriku põhjaga laudnõu'
toover, toorev, toor, toori(s), toore(s), toorja(s)
alamsaksa tover, tober 'toober, kahe kõrvaga puunõu'
Eesti keelest on laenatud vadja toovari 'toober' ja isuri toovari 'toober'.

tooder : toodri : toodrit 'meremärk vees püsti seisva ankurdatud varda otsas'
tool(d)er
Tundmatu päritoluga tüvi.

totter : totra : totrat '(inimese kohta:) vaimselt nürimeelne, napakas, tobu; (asjaolude, olukorra jms kohta:) tobe, rumal, naeruväärne'
alamsaksa dotters 'saamatu, kohmakas, jõuetu inimene'
On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas totakas.

tuber : tubra : tupra 'lühikeste põikpulkadega pikk peamiselt meski segamise riist'
balti *stubur-
leedu stuburas 'selgroog, lülisammas; kuivatusaluse post ahju kõrval', stubras 'känd'
läti stubrs 'känd', stuburs 'kõrgem känd; post; luuakonts'

tuder : tudra : tutra 'Euraasia parasvöötmes kasvav kahvatukollaste õite ja pirnjate kõdrakestega rohttaim (Camelina)'
tudr(a), tudre, tudri, tutr(a), tutar, tuter
rootsi dådra, doddra, van dudra, dudder 'tuder'

tuhar : tuhara : tuharat 'niudeluult algavatest ja reieluule kinnituvatest lihastest ning rasvpadjanditest moodustuv kere paariline taguosa'
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas tuhisema.

tuhkur1 : tuhkru : tuhkrut 'tuhakarva; tuhakarva hobune' tuhk

tuhkur2 : tuhkru : tuhkrut 'kastan- kuni mustjaspruun, pika saleda keha ning kirju näoga kärplane, tõhk (Mustela putorius)'
vanavene dŭhorǐ 'tuhkur'
soome tuhkuri 'naarits (Mustela)'
On ka oletatud, et tuletis tüvest tuhk ning seega sama sõna mis tuhkur1. See ei ole kuigi usutav, sest tuhkur ei ole halli värvi. Vt ka tõhk.

tuur1 : tuura : tuura 'puust varre ja peitli- v odakujulise otsaga terariist jää raiumiseks'
balti
leedu dura 'tuur'
läti dūre 'rusikas; tuur; suur õõnespeitel; temm-meisel'
vadja duura 'mütt; tuur', tuura 'tuur'
soome tuura 'tuur'
isuri tuura 'tuur'

tuur2 : tuura : tuura 'suur maitsva lihaga töönduskala põhjapoolkera meredes (Acipenser)'
?alamsaksa stōr 'tuur'
Häälikuliselt oleks sobivam varasem laenuallikas, ← alggermaani *sturjōn, kuid see on kaheldav seetõttu, et teistes läänemeresoome keeltes vasted puuduvad.

tuur3 : tuuri : tuuri 'millegagi tutvumiseks v mingiks asjatoimetuseks kuskil käimine, käik v sõit (lähtepunkti tagasitulemisega); mitmepäevased jalgrattavõistlused; ringjoone v seda meenutava kõverjoone kujuline liikumine, ring; terviklik osa tantsust, ringikujuline tantsimine, tantsuring'; kõnek 'pööre (mootoril)'
saksa Tour 'väljasõit, matk, retk, ringreis; (tantsu)tuur, tiir, ring; pööre (nt mootoril)'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt prantsuse keelest, ← prantsuse tour 'ringikujuline liikumine, pööre; käik, sõit; tantsutuur'.

täbar : täbara : täbarat 'vaeva, muret, kannatusi valmistav, raske, kehv, halb'
?algskandinaavia
vanaislandi tæpr 'ettevaatlik; napp, kitsas, kasin, vähene'
soome täpärä 'raske, vaevaline; pinev, pingeline; liiga ääre peal, kukkumas olev; hädavaevu õnnestunud, napp'
karjala täperä 'liiga ääre peal, kukkumas olev; napp, vähene'

tätar : tätra : tätart 'helves, tükike'; mrd '(villa)topp'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedase läänemeresoome tüve vasted on soome tötterö 'torbik, tuutu', mrd töttö 'tohust pasun; (tohust) torbik, marjanõu' ja Aunuse karjala töttö 'lutt; side, ümbris', tötterö 'torbik, tuutu; lollpea, tolvan'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur