[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

-tabane : -tabase : -tabast liitsõnas imetabane 'imepärane, imelik' tava

taoline : taolise : taolist 'sarnane, sugune; selline, niisugune' tava

teine : teise : teist 'järgarv põhiarvust 2; keegi või miski, kes v mis ei ole sama kui teada olev v mainitu; keegi v miski varem mainitu; miski, nii mõnigi, mingi, mingisugune; üks kahest; mõni' too

tihane : tihase : tihast 'lühikese peenikese nokaga väike värvuline (Parus)'
soome tiainen, mrd tihanen 'tihane'; mrd 'väikelind'
Aunuse karjala ťi(j)aine, tijaine 'tihane'
lüüdi tiaińe͔ 'tihane'
vepsa ťiäińe 'leevike'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, matkib linnu häälitsust.

tiine : tiine : tiinet '(emaslooma kohta:) loodet kandev'
lõunaeesti tiinõh
balti
leedu dieni 'tiine'
Salatsi liivi tīn 'tiine'
vadja tiini 'tiine'
soome tiine 'tiine'
isuri tiine 'tiine'
Aunuse karjala tiineh 'tiine'
lüüdi ťiińeh, ťiineh 'tiine'
vepsa ťińeh 'tiine'
On ka oletatud, et tüvi on indoiraani laen, ← tüvi, mille vasted on vanaindia dhénā 'emasloom, lüpsev lehm; naiserind' ja avesta daēnu- 'emane, imetav'. Samuti on oletatud, et tüve vaste võib olla mari tüž 'tiine'.

tiirane : tiirase : tiirast 'ihar, himur, kiimaline'
● ? soome tiirata 'piiluda; kiigata'; mrd 'uudishimutseda, nuhkida, välja uurida'
? Aunuse karjala čiirotta- 'vihaselt, silmad pilukil vaadata'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

tine : tineda : tinedat 'ähmane, tuhm(hall); peenelt ja nõrgalt kõlav'
Tõenäoliselt tuletis tinisema tüvest. Mõjutada on võinud tina1.

toone- liitsõnades toonekurg 'suur pikkade jalgade ja pika nokaga lind (Ciconia)', toonesepp 'tömbi peaga must v pruun silinderjas mardikas, kelle tõugud kahjustavad puitseinu ja mööblit (Anobium)'
alggermaani *dawīni-
vanaislandi dán 'surm'
rootsi dån 'minestus'
vadja tooni 'toonela, manala, surnute riik'
soome tuoni 'surm (isikustatult); toonela, manala, surnute riik'
karjala tuoni 'surm; toonela, manala, surnute riik'
saami duotna 'vaeseke'
On arvatud, et tegemist võib olla veelgi varasema, eelgermaani laenuga, ← *dhow-(ey)e-ni. Sama germaani tüvi võib olla ka sõna tõbi laenuallikas. Saami vaste on tõenäoliselt läänemeresoome keeltest laenatud. Vt ka toonela.

täpne : täpse : täpset 'täiesti õige, tegelikkusele v millelegi etteantule vastav, vigadeta; põhjalik, üksikasjalik, konkreetne; üksühene, kõrvalekaldumatu, hoolikas, kõiki nõudeid arvestav; otse sihtmärki tabav' täpp

tüüne : tüüne : tüünet 'vaikne, rahus olev, rahulik, tasane'
vadja tüüni 'tüüne'
soome tyyni 'tüüne; varjuline, kaitstud; tasakaalukas, ühtlane, kindel', tyven 'tüüne; tuulevaikus'
isuri tüüni 'vaikne, tuuletu'
Aunuse karjala tüüni 'tüüne; tuulevaikus'
lüüdi ťüuń 'vaikne, tuuletu'
vepsa ťüń 'tüüne'
handi tewen 'tüüne'
mansi tawant 'tüüne'
Soome-ugri tüvi. Tüvi on kirjakeeles kasutusele võetud osaliselt soome keele eeskujul, murretes on see tuntud vaid kirderannikumurretes ja saarte murdes. Vt ka süva.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur