[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

sire : sireda : siredat 'sihvakas, nõtke, graatsiline' sirge

sore : soreda : soredat 'suureteraline, jäme, sõre'; mrd 'lihtlabane' sõre

sõre : sõreda : sõredat 'hõre, harv; jäme, jämedateraline'
◊ sora-,sore
? ← indoeuroopa *ḱer-, *ḱoro-
saksa Hirse 'hirss'
leedu šerti 'toitma, söötma', šaras, pa-šaras 'loomatoit'
● vadja sorõa 'suur, jäme; sõre; jämedakoeline; harv'
soome sora 'kruus; kivikillustik'
isuri sorriia 'kare, jämedakoeline, jämedateraline, suur'
vepsa sorou 'kare, jäme; jämedalt jahvatatud'
? ersa śuro 'tera, vili'
? mokša śora 'tera'
On ka arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi, sama mis sõnas sorama. Mõnikord on arvatud, et tähenduses 'hõre, harv' on tegemist eri päritolu tüvega, mille vasted on soome sorea 'ilusa kehaehitusega, sihvakas, kena', isuri sorriia 'uhke, tore, hea välimusega' ja karjala sorie 'pikk ja sale; sirge ja väheste okstega (puu); selge; kena'. Vt ka hõre.

sõõre1 : sõõrde : sõõret 'salguke lina- v kanepikiude (eriti nööri v köie keerutamiseks), keere'
● ? soome suortuva 'juuksed, juukselokike; salguke lina, villa, lõnga vm'
? karjala tšuortu, tšuurtu 'juukselokk; (lina- v kanepi)kiud'
Soome ja karjala vasted on häälikulistel põhjustel ebakindlad. On arvatud, et võib olla selle tüve variant, mille tuletis võib olla soor1. Teise võimalusena võib olla germaani laen, ← alggermaani *swarđu-, mille vaste on nt saksa Schwarte 'peanahk (koos juustega); singi kamar'. Vt ka sõõr.

sõõre2 : sõõrme : sõõret 'ninaava'
● liivi sȭrmõz 'ninasõõre'
vadja sõõrmi (hrl mitm sõõrmõd) 'ninasõõre'
soome sierain 'ninasõõre'
karjala sierain 'ninasõõre'
vepsa särmed (mitm) liitsõnas ńenasärmed 'ninasõõrmed'
? saami suorran, suorram liitsõnades njunnesuorran, njunnesuorram 'sõõre; saetera, saeteramuster, saejoon'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi.